Te ilmselt m\u00f5tlete, et miks ma just selle teema valisin oma esimeseks blogipostituseks aga just leinast, minu elu suurimast valust sai s\u00fcndida minu elu uus algus. <\/p>\n\n\n\n
Ma armastan ikka \u00f6elda, et minu teine, uus, iseseisev elu algas siis, kui inimene, keda ma usaldasin mind reetis. Minu kalju. Minu tugi. Minu elu. Minu maailm. Minu mees. Minu tulevik. Minu .. <\/p>\n\n\n\n
Ps. Allj\u00e4rgnev lugu ei ole kirja pandud eesm\u00e4rgiga panna kedagi halba valgusesse ja sisust tulenevate emotsioonide eest mina vastutust ei v\u00f5ta. <\/em><\/p>\n\n\n\n Kui ma 2013 aasta suvel Tema auto k\u00f5rvalistmele istusin ja Teda p\u00e4riselt esmaskordselt vaatasin tundsin ma Ta oma s\u00fcdamega \u00e4ra \u201eTema on see \u00f5ige ja Tema j\u00e4\u00e4b.\u201c Ma olin hetkega otsustanud ja teinud oma valiku. Enesekindel. Uskumatult seksikas. Salap\u00e4rane. J\u00f5uline. Minu valik. Minu mees. Oeh, kuidas mu s\u00fcda tol hetkel ja ajal h\u00f5iskas. <\/p>\n\n\n\n Alles hiljem, 10 aastat hiljem, kui ma teraapiasse l\u00e4ksin, sain aru, et tegemist oli olnud \u00fchepoolse otsusega ja Tema seda otsust minu suhtes kunagi p\u00e4riselt ei teinudki. Ta ei valinud mind. Ta ei otsustanud tol korral ega ka hiljem oma s\u00fcdamega mind valida. T\u00e4nu sellele sain tagantj\u00e4rgi nendest koos veedetud aastatest aru, miks asjad olid nii nagu need alati olid. Miks ma polnud selle suhte ainus naine. Miks ja mida Ta koguaeg otsis. <\/p>\n\n\n\n Seda oli mul raske ja keeruline m\u00f5ista, miks Tema s\u00fcda ei valinud nii nagu minu oma. Mis minus puudu oli? Miks Ta mind ei valinud? T\u00e4naseks on need vastused olemas.<\/p>\n\n\n\n Ma olen alati uskunud nimeste headusesse, p\u00fc\u00fcdlusesse saada paremaks inimeseks ja sellesse, et ebam\u00e4\u00e4rased v\u00e4\u00e4rtused v\u00f5ivad ajas muutuda kvaliteetsemaks ja perekesksemaks. L\u00e4bi selle usalduse pidin mitmeid kordi valama kibedaid reetmisest tulenevaid pisaraid. Oma hinges ma p\u00e4riselt tahtsin uskuda \u201esee ei t\u00e4henda mulle midagi, Teie olete minu maailm ja minu elum\u00f5te\u201c <\/em>Esimest korda kuulsin seda 12.juulil 2015 aastal, kui avalikuks tuli vestlus meie tollase t\u00f6\u00f6tajaga, mis oli k\u00f5ike muud kui t\u00f6\u00f6alane suhtlus kolleegiga. See oli \u00f5htu, kus valasin oma esimesed suured ja rasked pisaraid oma 7 kuu vanuse poja voodi k\u00f5rval ja ma tundsin hirmu. Minu s\u00fcda ja meie suhe sai esimese m\u00f5ra ja usaldusest sai ebakindlus. Ma hakkasin valvsamalt hoidma pilku peal k\u00f5igel sellel, mis oli \u201esee ei t\u00e4henda mulle midagi, Teie olete minu maailm ja elum\u00f5te\u201c<\/em> lause taga. Need iga-aastased \u201eavastused\u201c murdsid mind vaikselt aga j\u00e4rjepidevalt. Minu enesekindlus kadus. Minu naiselikkust ja seksuaalsust hakkas varjutama hirm, kahtlused, h\u00e4benemine, s\u00fc\u00fctunne ja ebapiisavus. \u00dchele j\u00e4rgnes teine, teisele kolmas, aga mina otsustasin seista ikka sirgelt ja kindlalt oma valitud mehe k\u00f5rval. <\/p>\n\n\n\n Ma seisin, sest ma tahtsin uskuda. Mina tahtsin olla see maailm, millest ta r\u00e4\u00e4kis. Tema valik. Tema s\u00fcdames. Ainsana. Tagantj\u00e4rele saan aru, seisin, sest uskusin, et l\u00e4bi andestuse ja alandlikkuse leian tee Tema s\u00fcdamesse, selle valikuna, mida ma ihaldasin. <\/p>\n\n\n\n 2021 aastal, kas alla andmine on \u00f5ige s\u00f5na aga, ma v\u00e4sisin \u00e4ra ja loobusin v\u00f5itlemast, kontrollimast, seismast. Ma tundsin kuidas ma ei jaksanud enam. Tagantj\u00e4rele m\u00f5istsin, et ma olin juba siis tegelikult \u00fcsna murtud aga ma ei saanud sellest ise veel aru. <\/p>\n\n\n\n Sama aasta kevadel kogesin ma s\u00fcnnitusj\u00e4rgset depressiooni ja \u00fcsna kiirelt sulgusin t\u00e4ielikult endasse. Ma kaotasin huvi peaaegu k\u00f5ige vastu. Minu seksuaalsus oli lukus. Mina olin lukus. Ma sulgusin \u00e4ra enda maailma. Kaotasin l\u00f5plikult iseenda ja kontrolli \u00fcmbritsevaga. Elasin veinises udus seni, kuniks leidsin end valiku eest, kas l\u00f5petada seni elatud elu v\u00f5i teha midagi t\u00e4iesti teisiti. Ma valisin teise tee aga pideva kontrolli ja tavap\u00e4rase elu taastamise asemel, alustasin ma 2022 aasta kevadel hoopis enda sisemaailma tervendamisega. Minus t\u00e4rkas lootus, et ma tulen sellest august siiski v\u00e4lja. Olin peas paika pannud plaani, et alustuseks tervendan enda ja siis meie suhte. Aga j\u00e4in hiljaks. <\/p>\n\n\n\n Tegelikult, kuskil s\u00fcgaval enda sees ma teadsin, et see 2022 aasta ei l\u00f5ppe enam nii nagu see algas. Perekonnana. Sama aasta juunis, kui tegin esimest korda Enesearmastuse kursust, oli \u00fclesandeks tulevikuvisioon l\u00e4bi meditatsiooni ja see oli esimene kord, kus ma selgelt n\u00e4gin, et Teda enam ei ole minu elus. Ma p\u00fc\u00fcdsin kogu hingest Teda oma tulevikku lisada aga olid vaid mina ja mu poisid. Ma pingutasin k\u00f5igest hoolimata. Keskendusin endale ja oma perele! Ma tahtsin nii v\u00e4ga uskuda meisse ja elu v\u00f5imalikkusesse perekonnana. Uskusin tegelikult alati. L\u00f5puni v\u00e4lja. <\/p>\n\n\n\n Kuid nii nagu ma tahtsin uskuda \u201emeisse\u201c, tahtsin ma uskuda ka korduvasse mustrisse, mis mulle juba tuttav oli – uus suvi (aasta), uus silmar\u00f5\u00f5m. Salap\u00e4rase \u201esuhte\u201c \/vestluse v\u00e4ljatulemisel j\u00e4rgnevad mulle siirad vabadused, ilusad lubadused, kallistused, lilled, pisarad, armastuseavaldus ja peale mida l\u00e4heb meie elu j\u00e4lle koos edasi ja mina saan olla hetkeses armujoovastuses \u00f6eldud s\u00f5nadest ja t\u00e4helepanust. Uskuda, et olen ainus.<\/p>\n\n\n\n Minu sisetunne r\u00e4\u00e4kis minuga terve too suvi aga ma kinnitasin endale \u201esa kujutad ette<\/em>\u201c ja tuletasin endale pidevalt meelde m\u00e4llu s\u00f6\u00f6binud tuttavat lauset \u201eTeie olete minu maailm ja elum\u00f5te, Teie olete minu maailm ja elum\u00f5te, Teie olete minu maailm ja elum\u00f5te,\u201c <\/em>aga seda lauset ma enam p\u00e4riselt ei kuulnudki, ainult h\u00e4guse kajana enda peas. <\/p>\n\n\n\n Kui ma 25ndal augustil uksel lilledeta, n\u00e4ost tuima ja hirmul meest n\u00e4gin sain aru, et seekord Ta ei \u00fctle mulle enam seda tuttavat lauset. Seekord l\u00e4heb teisiti. Ma tundsin seda, tegelikult juba mitu tundi, p\u00e4eva ja n\u00e4dalat ette. Mis juhtub inimesega, kui ta ei kuule enam seda, mis Teda aastaid elus ja j\u00f5us on hoidnud? See inimene lihtsalt sureb. Sisemiselt. T\u00e4ielikult. Igal v\u00f5imalikul tasandil. Ma suringi. <\/p>\n\n\n\n Ma ei m\u00e4leta tollest \u00f5htust suurt midagi. Ma olin t\u00e4ielikus shokis. M\u00e4letan, et istusin p\u00f5lved enda kaisus diivanil, k\u00e4ed tugevalt \u00fcmber siseenda ja n\u00e4pistasin end korduvalt, et kontrollida, kas tunnen valu, sest uskusin, et see on uni ja ma saan peatselt \u00e4rgata. \u201eGrete \u00e4rka \u00fcles, see on uni, palun \u00e4rka, k\u00f5ik on h\u00e4sti, \u00e4rka \u00fcles\u201c sosistasin ma endale rahustavalt ja \u00f5\u00f5tsutasin end kergelt diivanil. Tema jutt k\u00f5las nagu kuskilt kaugelt, ometi istus ta minu k\u00f5rval. Ma vaatasin ja keeldusin uskumast, et see, kes seda k\u00f5ike praegu r\u00e4\u00e4gib on minu .. . Mu k\u00f5rvus kohises ja ma keskendusin ainult iseenda \u00e4ratamisele. Aga ma ei \u00e4rganud. See k\u00f5ik oli p\u00e4ris. Reaalsus. Minu elu. Praegu. Ma keeldusin kuulamast ja usun siiani, et mingis osas l\u00fclitas minu aju end v\u00e4lja, et mind lihtsalt kaitsta. <\/p>\n\n\n\n Ma m\u00e4letan, et ma vastasin, r\u00e4\u00e4kisin ja kuulasin aga ei m\u00e4leta mida. Meenub vaid see, et tema vestluse ajal r\u00e4ndasin mina oma m\u00e4lestustes ja p\u00fc\u00fcdsin leida kohta, kus maalt see enam p\u00e4ris ei olnud. Kas see \u00fcldse kunagi oli v\u00f5i olin ma enda peas loonud illusiooni, mis ei vastanudki tegelikkusele? <\/p>\n\n\n\n \u201eSina oled mind alati rohkem armastanud, kui mina sind, mina ei ole Sind kunagi p\u00e4riselt armastanud\u201c <\/em>oli \u00fcks v\u00e4heseid lauseid, mis minu m\u00e4llu s\u00f6\u00f6bis ja kahtlemata mind purustas. <\/p>\n\n\n\n Tundsin kuidas iga s\u00f5na, lause, \u00f6eldu l\u00f5i mu sisse uue haava. <\/p>\n\n\n\n Ma olin l\u00f5plikult murtud. Ma tundsin end k\u00f5ige v\u00e4iksema inimesena maailmas. Ma keeldusin selles reaalsuses elamast. See polnud see mille nimel ma olin aastaid v\u00f5idelnud, seisnud, andestanud. See ei pidanud nii l\u00f5ppema. Sellel pidi olema ilus l\u00f5pp. KURAT MA V\u00c4\u00c4RIN \u00d5NNELIKKU L\u00d5PPU!! MA OLEN SEDA V\u00c4\u00c4RT \u2013 pole kindel, kas \u00fctlesin seda talle v\u00f5i karjusin seda enda m\u00f5tetes. <\/p>\n\n\n\n \u201eMa ei ole ka Temaga elu l\u00f5puni koos\u201c <\/em><\/p>\n\n\n\n Alandlikult, esimest korda oma elus, mitte midagi valesti tegemata, palusin Mina, naine, kes on alati kindlalt k\u00f5rval seisnud, nii heas kui halvas. Ma palusin Temalt uut v\u00f5imalust. Mina palusin andeks. Palusin oma elu tagasi, lubasin olla parem. Kinnitasin, et saame ka sellest \u00fcle. Mina, kedagi reetmata, ei saanud uut v\u00f5imalust. Ongi l\u00f5pp. \u201ema ei saa oma tundeid muuta, mul ei ole neid enam\u201c <\/em><\/p>\n\n\n\n Valu minu sees oli nii talumatu, et ma tundsin kuidas t\u00fckk t\u00fcki haaval, minu sees lihtsalt miskit j\u00e4rjest sureb ja ma ei kannatanud seda tunnet enda sees v\u00e4lja. Oleksin tahtnud end lihtsalt l\u00f5hki rebida. Ma surin oma enese valusse. <\/p>\n\n\n\n J\u00e4rgmisel p\u00e4eval 26 augustil, tuli mu parim s\u00f5branna orhideepott \u00fches k\u00e4es, pokaal valmis kokteiliga teises k\u00e4es ja ulatas mulle kaardi, millel seisis nii \u201e .. kui Sa tahad nutta , ma olen su \u00f5lg. Kui Sa tahad surra, siis hoopis elame koos. Uuesti, uuel teel ja \u00f5nnelikumalt\u201c .. see oli \u00fcks ilusamaid asju, mida ma lugenud olin. Kulleriga lilli ja kirju sain ma tegelikult veel ja siis ma sain aru, et ma ei ole tegelikult \u00fcksinda. <\/p>\n\n\n\n Kuid siiski see hirm mida ma j\u00e4rgnevad p\u00e4evad, n\u00e4dalad ja kuud elu ees tundsin on v\u00f5imatu kirjeldada. Ma ei teadnud kuhu suunas p\u00f5geneda v\u00f5i mida teha, et end vabastada k\u00f5ikides nendest tunnetest, mis minu sees lainetena ringi liikusid. <\/p>\n\n\n\n \u00dchte ma aga teadsin, auku ma j\u00e4\u00e4da ei saanud. Leppisin endaga kokku, et t\u00e4pselt seitse p\u00e4eva luban endal tunda kogu maailma valu ja selle sisse t\u00e4ielikult minna. <\/p>\n\n\n\n Mulle tundus v\u00f5imatu sellises reaalsuses edasi elada. Enamjaolt magasin k\u00f5ik see seitse p\u00e4eva, et ma ei peaks mitte midagi tundma ja, et aeg l\u00e4heks juba kiiremini edasi. Aga l\u00f5puks pidin siiski \u00e4rkama ja sellele k\u00f5igele otsa vaatama ja vaatasin m\u00f5ttega \u201ekas n\u00fc\u00fcd v\u00f5i mitte iialgi\u201e ja oi kui p\u00f5rgulikult raske see jalule tulek oli.<\/p>\n\n\n\n Tunnid, p\u00e4evad ja n\u00e4dalad m\u00f6\u00f6dusid. Uus elukorraldus. Mind justkui sunniti elama uut elu, elu mida ma endale ei valinud. K\u00f5ik tundus Tema jaoks justkui nii lihtne, muretu ja kerge. Aga minu elu? Ma alles kohanesin, kogesin, p\u00fc\u00fcdsin elus p\u00fcsida ja samal ajal pidin tegeleme k\u00f5ige muuga, mida \u00fcks lahkuminek endaga kaasa toob. Tundsin, kuidas mind kiirustatakse takka k\u00f5ikide valikutega, mida ma ei ole valinud! Ma ei ole VALINUD! Tundsin end j\u00f5uetuna, nurka surutuna. Minu soovidega enam ei arvestatud ja \u00fchest hetkest ei olnud ma enam mitte keegi. Mul polnud \u00f5igust enam otsustada. Minu soovidest s\u00f5ideti lihtsalt \u00fcle, sest Tema \u00f5hin uue elu ees oli silmipimestav. Kohati oli mul isegi koomiline vaadata, seda vaimustust ja \u00f5hinat k\u00f5rvalt, sest teadsin, et m\u00f5ned asjad elus siiski ei muutu ja mustrid kipuvad edasi korduma. <\/p>\n\n\n\n Aga kas ma hakkan s\u00f5dima v\u00f5i alistun? See oli \u00fcks raskemaid valikuid, sest s\u00f5dida vahendeid valimata tundus k\u00f5ige parem lahendus tol hetkel. Ma tahtsin Teda karistada, haiget teha, midagigi, et ka Tema tunneks karjuvat eba\u00f5iglust ja valu, natukenegi seda, mida mina tundsin aga l\u00f5puks ma ei teinud midagi. Alistusin aga vastu tahtmist, suurima vihatundega, mida ma elus tundnud olen ja lubadusega, iseendale. <\/p>\n\n\n\n Ma langesin p\u00f5randale p\u00f5lvili maha ja karjusin koduvalt kogu oma valu, viha, hirmu ja alanduse enda seest v\u00e4lja ja palusin j\u00f5udu kelleltki kelle olemasolus pole ma kunagi p\u00e4riselt kindel olnudki. <\/p>\n\n\n\n Veel mitmeid kuid hiljem mu aju t\u00f5rkus uskumast, et see mis toimub on p\u00e4ris. Ma elasin korraga mitmes erinevas maailmas, minevikus, olevikus ja oma unistustes \u201emis oleks kui ..\u201c K\u00f5ik olid mulle kurnavad ja v\u00e4ga kehvad variandid kus olla. Aga ma ei osanud teisiti. Mul oli vaja kuskilt kinni haarata, et elada, olgu selleks siis minek v\u014di siiski mutta tallutud lootus, et minu perekond v\u00f5iks veel taastuda. <\/p>\n\n\n\n Ma arvan, et umbes aasta ja tegelikult isegi rohkem, kolistasin ma erinevaid lahkuminekufaase pidi ringi x 10\u2013 kord \u00fches, kord teises tundes elasin \u00fcks p\u00e4ev korraga enda elu edasi. Aga elasin! Ise veel vahel naljatlesin, et k\u00f5igi kiuste elan ja veel kuradi h\u00e4sti hakkan elama. <\/p>\n\n\n\n Ma olen kindel, et tol \u00f5htul ja \u00fcle\u00fcldse kogu see lugu ja etapp mu elus pidigi olema just selline nagu see oli. Ma t\u00f5esti ei muudaks t\u00e4na midagi. Ma ei saa kindlasti \u00f6elda, et k\u00f5ik oli halb ja oli ainult \u00fcks suur kannatus, ei. Meil oli ka palju naeru, ilusaid hetki ja m\u00e4letamist v\u00e4\u00e4rseid m\u00e4lestusi, mis elavad ikka minu s\u00fcdames edasi ja on omal kohal aga sellegipoolest ma ei valiks oma vana elu enam iial tagasi ega teeks mitte midagi teisti ega olematuks. <\/p>\n\n\n\n Tean, et pidingi surema, kogema oma elu suurimat leina, et saaks tekkida taass\u00fcnd ja uus teekond. Saaks s\u00fcndida k\u00f5ik see, mida mul tegelikult vaja on ja mida ma v\u00e4\u00e4rt olen. <\/p>\n\n\n\n Hakkasin t\u00e4iesti intuitiivselt ja ennast usaldavalt tegutsema ja ehitasin uuesti nullist \u00fcles oma vundamenti nii, et see enam ei laguneks. Ma v\u00f5rdleks end kui imikuga, kes liigub vanusest 0 oma elu esimesse aastasse, omandades eluks vajalikke p\u00f5hioskusi. Nii ka mina, ainult, et mina olin selleks ajaks 30+ vanuses, kui ladusin oma uue vundamendi esimesi t\u00fckke kokku. <\/p>\n\n\n\n Ja siit, minu vundamendi ladumisest, algas minu senise elu suurim transformatsioon ja teekond.. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Te ilmselt m\u00f5tlete, et miks ma just selle teema valisin oma esimeseks blogipostituseks aga just leinast, minu elu suurimast valust sai s\u00fcndida minu elu uus algus. Ma armastan ikka \u00f6elda, et minu teine, uus, iseseisev elu algas siis, kui inimene, keda ma usaldasin mind reetis. Minu kalju. Minu tugi. Minu elu. Minu maailm. Minu mees. Minu tulevik. Minu .. Ps. Allj\u00e4rgnev lugu ei ole kirja pandud eesm\u00e4rgiga panna kedagi halba valgusesse ja sisust tulenevate emotsioonide eest mina vastutust ei v\u00f5ta. Kui ma 2013 aasta suvel Tema auto k\u00f5rvalistmele istusin ja Teda p\u00e4riselt esmaskordselt vaatasin tundsin ma Ta oma s\u00fcdamega \u00e4ra \u201eTema on see \u00f5ige ja Tema j\u00e4\u00e4b.\u201c Ma olin hetkega otsustanud ja teinud oma valiku. Enesekindel. Uskumatult seksikas. Salap\u00e4rane. J\u00f5uline. Minu valik. Minu mees. Oeh, kuidas mu s\u00fcda tol hetkel ja ajal h\u00f5iskas. Alles hiljem, 10 aastat hiljem, kui ma teraapiasse l\u00e4ksin, sain aru, et tegemist oli olnud \u00fchepoolse otsusega ja Tema seda otsust minu suhtes kunagi p\u00e4riselt ei teinudki. Ta ei valinud mind. Ta ei otsustanud tol korral ega ka hiljem oma s\u00fcdamega mind valida. T\u00e4nu sellele sain tagantj\u00e4rgi nendest koos veedetud aastatest aru, miks asjad olid nii nagu need alati olid. Miks ma polnud selle suhte ainus naine. Miks ja mida Ta koguaeg otsis. Seda oli mul raske ja keeruline m\u00f5ista, miks Tema s\u00fcda ei valinud nii nagu minu oma. Mis minus puudu oli? Miks Ta mind ei valinud? T\u00e4naseks on need vastused olemas. Ma olen alati uskunud nimeste headusesse, p\u00fc\u00fcdlusesse saada paremaks inimeseks ja sellesse, et ebam\u00e4\u00e4rased v\u00e4\u00e4rtused v\u00f5ivad ajas muutuda kvaliteetsemaks ja perekesksemaks. L\u00e4bi selle usalduse pidin mitmeid kordi valama kibedaid reetmisest tulenevaid pisaraid. Oma hinges ma p\u00e4riselt tahtsin uskuda \u201esee ei t\u00e4henda mulle midagi, Teie olete minu maailm ja minu elum\u00f5te\u201c Esimest korda kuulsin seda 12.juulil 2015 aastal, kui avalikuks tuli vestlus meie tollase t\u00f6\u00f6tajaga, mis oli k\u00f5ike muud kui t\u00f6\u00f6alane suhtlus kolleegiga. See oli \u00f5htu, kus valasin oma esimesed suured ja rasked pisaraid oma 7 kuu vanuse poja voodi k\u00f5rval ja ma tundsin hirmu. Minu s\u00fcda ja meie suhe sai esimese m\u00f5ra ja usaldusest sai ebakindlus. Ma hakkasin valvsamalt hoidma pilku peal k\u00f5igel sellel, mis oli \u201esee ei t\u00e4henda mulle midagi, Teie olete minu maailm ja elum\u00f5te\u201c lause taga. Need iga-aastased \u201eavastused\u201c murdsid mind vaikselt aga j\u00e4rjepidevalt. Minu enesekindlus kadus. Minu naiselikkust ja seksuaalsust hakkas varjutama hirm, kahtlused, h\u00e4benemine, s\u00fc\u00fctunne ja ebapiisavus. \u00dchele j\u00e4rgnes teine, teisele kolmas, aga mina otsustasin seista ikka sirgelt ja kindlalt oma valitud mehe k\u00f5rval. Ma seisin, sest ma tahtsin uskuda. Mina tahtsin olla see maailm, millest ta r\u00e4\u00e4kis. Tema valik. Tema s\u00fcdames. Ainsana. Tagantj\u00e4rele saan aru, seisin, sest uskusin, et l\u00e4bi andestuse ja alandlikkuse leian tee Tema s\u00fcdamesse, selle valikuna, mida ma ihaldasin. 2021 aastal, kas alla andmine on \u00f5ige s\u00f5na aga, ma v\u00e4sisin \u00e4ra ja loobusin v\u00f5itlemast, kontrollimast, seismast. Ma tundsin kuidas ma ei jaksanud enam. Tagantj\u00e4rele m\u00f5istsin, et ma olin juba siis tegelikult \u00fcsna murtud aga ma ei saanud sellest ise veel aru. Sama aasta kevadel kogesin ma s\u00fcnnitusj\u00e4rgset depressiooni ja \u00fcsna kiirelt sulgusin t\u00e4ielikult endasse. Ma kaotasin huvi peaaegu k\u00f5ige vastu. Minu seksuaalsus oli lukus. Mina olin lukus. Ma sulgusin \u00e4ra enda maailma. Kaotasin l\u00f5plikult iseenda ja kontrolli \u00fcmbritsevaga. Elasin veinises udus seni, kuniks leidsin end valiku eest, kas l\u00f5petada seni elatud elu v\u00f5i teha midagi t\u00e4iesti teisiti. Ma valisin teise tee aga pideva kontrolli ja tavap\u00e4rase elu taastamise asemel, alustasin ma 2022 aasta kevadel hoopis enda sisemaailma tervendamisega. Minus t\u00e4rkas lootus, et ma tulen sellest august siiski v\u00e4lja. Olin peas paika pannud plaani, et alustuseks tervendan enda ja siis meie suhte. Aga j\u00e4in hiljaks. Tegelikult, kuskil s\u00fcgaval enda sees ma teadsin, et see 2022 aasta ei l\u00f5ppe enam nii nagu see algas. Perekonnana. Sama aasta juunis, kui tegin esimest korda Enesearmastuse kursust, oli \u00fclesandeks tulevikuvisioon l\u00e4bi meditatsiooni ja see oli esimene kord, kus ma selgelt n\u00e4gin, et Teda enam ei ole minu elus. Ma p\u00fc\u00fcdsin kogu hingest Teda oma tulevikku lisada aga olid vaid mina ja mu poisid. Ma pingutasin k\u00f5igest hoolimata. Keskendusin endale ja oma perele! Ma tahtsin nii v\u00e4ga uskuda meisse ja elu v\u00f5imalikkusesse perekonnana. Uskusin tegelikult alati. L\u00f5puni v\u00e4lja. Kuid nii nagu ma tahtsin uskuda \u201emeisse\u201c, tahtsin ma uskuda ka korduvasse mustrisse, mis mulle juba tuttav oli – uus suvi (aasta), uus silmar\u00f5\u00f5m. Salap\u00e4rase \u201esuhte\u201c \/vestluse v\u00e4ljatulemisel j\u00e4rgnevad mulle siirad vabadused, ilusad lubadused, kallistused, lilled, pisarad, armastuseavaldus ja peale mida l\u00e4heb meie elu j\u00e4lle koos edasi ja mina saan olla hetkeses armujoovastuses \u00f6eldud s\u00f5nadest ja t\u00e4helepanust. Uskuda, et olen ainus. Minu sisetunne r\u00e4\u00e4kis minuga terve too suvi aga ma kinnitasin endale \u201esa kujutad ette\u201c ja tuletasin endale pidevalt meelde m\u00e4llu s\u00f6\u00f6binud tuttavat lauset \u201eTeie olete minu maailm ja elum\u00f5te, Teie olete minu maailm ja elum\u00f5te, Teie olete minu maailm ja elum\u00f5te,\u201c aga seda lauset ma enam p\u00e4riselt ei kuulnudki, ainult h\u00e4guse kajana enda peas. Kui ma 25ndal augustil uksel lilledeta, n\u00e4ost tuima ja hirmul meest n\u00e4gin sain aru, et seekord Ta ei \u00fctle mulle enam seda tuttavat lauset. Seekord l\u00e4heb teisiti. Ma tundsin seda, tegelikult juba mitu tundi, p\u00e4eva ja n\u00e4dalat ette. Mis juhtub inimesega, kui ta ei kuule enam seda, mis Teda aastaid elus ja j\u00f5us on hoidnud? See inimene lihtsalt sureb. Sisemiselt. T\u00e4ielikult. Igal v\u00f5imalikul tasandil. Ma suringi. Ma ei m\u00e4leta tollest \u00f5htust suurt midagi. Ma olin t\u00e4ielikus shokis. M\u00e4letan, et istusin p\u00f5lved enda kaisus diivanil, k\u00e4ed tugevalt \u00fcmber siseenda ja n\u00e4pistasin end korduvalt, et kontrollida, kas tunnen valu, sest uskusin, et see on uni ja ma saan peatselt \u00e4rgata. \u201eGrete \u00e4rka \u00fcles, see on uni, palun \u00e4rka, k\u00f5ik on h\u00e4sti, \u00e4rka \u00fcles\u201c sosistasin ma endale rahustavalt ja \u00f5\u00f5tsutasin end kergelt diivanil. Tema jutt k\u00f5las nagu kuskilt kaugelt, ometi istus ta minu k\u00f5rval. Ma vaatasin ja keeldusin uskumast, et see, kes seda k\u00f5ike praegu r\u00e4\u00e4gib on minu .. . Mu k\u00f5rvus kohises ja ma keskendusin ainult iseenda \u00e4ratamisele. Aga ma ei \u00e4rganud. See k\u00f5ik oli p\u00e4ris. Reaalsus. Minu elu. Praegu. Ma keeldusin kuulamast ja usun siiani, et mingis osas l\u00fclitas minu aju end v\u00e4lja, et mind lihtsalt kaitsta. Ma m\u00e4letan, et ma vastasin, r\u00e4\u00e4kisin ja kuulasin aga ei m\u00e4leta mida. Meenub vaid see, et tema vestluse ajal r\u00e4ndasin mina oma m\u00e4lestustes ja p\u00fc\u00fcdsin leida kohta, kus maalt see enam p\u00e4ris ei olnud. Kas see \u00fcldse kunagi oli v\u00f5i olin ma enda peas loonud illusiooni, mis ei vastanudki tegelikkusele? \u201eSina oled mind alati rohkem armastanud, kui mina sind, mina ei ole Sind kunagi p\u00e4riselt armastanud\u201c oli \u00fcks v\u00e4heseid lauseid, mis minu m\u00e4llu s\u00f6\u00f6bis ja kahtlemata mind purustas. Tundsin kuidas iga s\u00f5na, lause, \u00f6eldu l\u00f5i mu sisse uue haava. Ma olin l\u00f5plikult murtud. Ma tundsin end k\u00f5ige v\u00e4iksema inimesena maailmas. Ma keeldusin selles reaalsuses elamast. See polnud see mille nimel ma olin aastaid v\u00f5idelnud, seisnud, andestanud. See ei pidanud nii l\u00f5ppema. Sellel pidi olema ilus l\u00f5pp. KURAT MA V\u00c4\u00c4RIN \u00d5NNELIKKU L\u00d5PPU!! MA OLEN SEDA V\u00c4\u00c4RT \u2013 pole kindel, kas \u00fctlesin seda talle v\u00f5i karjusin seda enda m\u00f5tetes. \u201eMa ei ole ka Temaga elu l\u00f5puni koos\u201c Alandlikult, esimest korda oma elus, mitte midagi valesti tegemata, palusin Mina, naine, kes on alati kindlalt k\u00f5rval seisnud, nii heas kui halvas. Ma palusin Temalt uut v\u00f5imalust. Mina palusin andeks. Palusin oma elu tagasi, lubasin olla parem. Kinnitasin, et saame ka sellest \u00fcle. Mina, kedagi reetmata, ei saanud uut v\u00f5imalust. Ongi l\u00f5pp. \u201ema ei saa oma tundeid muuta, mul ei ole neid enam\u201c Valu minu sees oli nii talumatu, et ma tundsin kuidas t\u00fckk t\u00fcki haaval, minu sees lihtsalt miskit j\u00e4rjest sureb ja ma ei kannatanud seda tunnet enda sees v\u00e4lja. Oleksin tahtnud end lihtsalt l\u00f5hki rebida. Ma surin oma enese valusse. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval 26 augustil, tuli mu parim s\u00f5branna orhideepott \u00fches k\u00e4es, pokaal valmis kokteiliga teises k\u00e4es ja ulatas mulle kaardi, millel seisis nii \u201e .. kui Sa tahad nutta , ma olen su \u00f5lg. Kui Sa tahad surra, siis hoopis elame koos. Uuesti, uuel teel ja \u00f5nnelikumalt\u201c .. see oli \u00fcks ilusamaid asju, mida ma lugenud olin. Kulleriga lilli ja kirju sain ma tegelikult veel ja siis ma sain aru, et ma ei ole tegelikult \u00fcksinda. Kuid siiski see hirm mida ma j\u00e4rgnevad p\u00e4evad, n\u00e4dalad ja kuud elu ees tundsin on v\u00f5imatu kirjeldada. Ma ei teadnud kuhu suunas p\u00f5geneda v\u00f5i mida teha, et end vabastada k\u00f5ikides nendest tunnetest, mis minu sees lainetena ringi liikusid. \u00dchte ma aga teadsin, auku ma j\u00e4\u00e4da ei saanud. Leppisin endaga kokku, et t\u00e4pselt seitse p\u00e4eva luban endal tunda kogu maailma valu ja selle sisse t\u00e4ielikult minna. Mulle tundus v\u00f5imatu sellises reaalsuses edasi elada. Enamjaolt magasin k\u00f5ik see seitse p\u00e4eva, et ma ei peaks mitte midagi tundma ja, et aeg l\u00e4heks juba kiiremini edasi. Aga l\u00f5puks pidin siiski \u00e4rkama ja sellele k\u00f5igele otsa vaatama ja vaatasin m\u00f5ttega \u201ekas n\u00fc\u00fcd v\u00f5i mitte iialgi\u201e ja oi kui p\u00f5rgulikult raske see jalule tulek oli. Tunnid, p\u00e4evad ja n\u00e4dalad m\u00f6\u00f6dusid. Uus elukorraldus. Mind justkui sunniti elama uut elu, elu mida ma endale ei valinud. K\u00f5ik tundus Tema jaoks justkui nii lihtne, muretu ja kerge. Aga minu elu? Ma alles kohanesin, kogesin, p\u00fc\u00fcdsin elus p\u00fcsida ja samal ajal pidin tegeleme k\u00f5ige muuga, mida \u00fcks lahkuminek endaga kaasa toob. Tundsin, kuidas mind kiirustatakse takka k\u00f5ikide valikutega, mida ma ei ole valinud! Ma ei ole VALINUD! Tundsin end j\u00f5uetuna, nurka surutuna. Minu soovidega enam ei arvestatud ja \u00fchest hetkest ei olnud ma enam mitte keegi. Mul polnud \u00f5igust enam otsustada. Minu soovidest s\u00f5ideti lihtsalt \u00fcle, sest Tema \u00f5hin uue elu ees oli silmipimestav. Kohati oli mul isegi koomiline vaadata, seda vaimustust ja \u00f5hinat k\u00f5rvalt, sest teadsin, et m\u00f5ned asjad elus siiski ei muutu ja mustrid kipuvad edasi korduma. Aga kas ma hakkan s\u00f5dima v\u00f5i alistun? See oli \u00fcks raskemaid valikuid, sest s\u00f5dida vahendeid valimata tundus k\u00f5ige parem lahendus tol hetkel. Ma tahtsin Teda karistada, haiget teha, midagigi, et ka Tema tunneks karjuvat eba\u00f5iglust ja valu, natukenegi seda, mida mina tundsin aga l\u00f5puks ma ei teinud midagi. Alistusin aga vastu tahtmist, suurima vihatundega, mida ma elus tundnud olen ja lubadusega, iseendale. Ma langesin p\u00f5randale p\u00f5lvili maha ja karjusin koduvalt kogu oma valu, viha, hirmu ja alanduse enda seest v\u00e4lja ja palusin j\u00f5udu kelleltki kelle olemasolus pole ma kunagi p\u00e4riselt kindel olnudki. Veel mitmeid kuid hiljem mu aju t\u00f5rkus uskumast, et see mis toimub on p\u00e4ris. Ma elasin korraga mitmes erinevas maailmas, minevikus, olevikus ja oma unistustes \u201emis oleks kui ..\u201c K\u00f5ik olid mulle kurnavad ja v\u00e4ga kehvad variandid kus olla. Aga ma ei osanud teisiti. Mul oli vaja kuskilt kinni haarata, et elada, olgu selleks siis minek v\u014di siiski mutta tallutud lootus, et minu perekond v\u00f5iks veel taastuda. Ma arvan, et umbes aasta ja tegelikult isegi rohkem, kolistasin ma erinevaid lahkuminekufaase pidi ringi x 10\u2013 kord \u00fches, kord teises tundes elasin \u00fcks p\u00e4ev korraga enda elu edasi. Aga elasin! Ise veel vahel naljatlesin, et k\u00f5igi kiuste elan ja veel kuradi h\u00e4sti hakkan elama. Ma olen kindel, et tol \u00f5htul ja \u00fcle\u00fcldse kogu see lugu ja etapp mu elus pidigi olema just selline nagu see oli. Ma t\u00f5esti ei muudaks t\u00e4na midagi. Ma ei saa kindlasti \u00f6elda, et k\u00f5ik oli halb ja oli ainult \u00fcks suur kannatus, ei. Meil oli ka palju naeru, ilusaid hetki ja m\u00e4letamist v\u00e4\u00e4rseid m\u00e4lestusi, mis elavad ikka minu s\u00fcdames edasi ja on omal kohal aga sellegipoolest ma ei valiks oma vana elu enam iial tagasi ega teeks mitte midagi teisti ega olematuks. Tean, et pidingi surema, kogema oma elu suurimat leina, et saaks tekkida taass\u00fcnd ja uus teekond. Saaks s\u00fcndida k\u00f5ik see, mida mul tegelikult vaja on ja mida ma v\u00e4\u00e4rt olen. Hakkasin t\u00e4iesti intuitiivselt ja ennast usaldavalt tegutsema ja ehitasin uuesti nullist \u00fcles oma vundamenti nii, et see enam ei laguneks. Ma v\u00f5rdleks end kui imikuga, kes liigub vanusest 0 oma elu esimesse aastasse, omandades eluks vajalikke p\u00f5hioskusi. Nii ka mina, ainult, et mina olin selleks ajaks 30+ vanuses, kui ladusin oma uue vundamendi esimesi t\u00fckke kokku. Ja siit, minu vundamendi ladumisest, algas minu senise elu suurim transformatsioon ja teekond.. <\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-1066","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-minu-lugu"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1066","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1066"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1066\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1101,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1066\/revisions\/1101"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1066"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1066"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1066"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}