\u00dcsna kiirelt m\u00f5istsin, et mees, kes oli nii oma, oli \u00e4kitselt mulle t\u00e4iesti v\u00f5\u00f5ras. Ma ei tundnud Teda enam \u00e4ra. Ma ei teadnud enam kes ta on, kus ta on ja millest ta m\u00f5tleb. Mitte miski polnud mulle enam temas tuttav. <\/p>\n\n\n\n
\u201eN\u00e4e ma v\u00f5in Sulle selle wolti jope j\u00e4tta, saad jalgrattaga wolti s\u00f5ita\u201c <\/em>vaatasin talle otsa ja m\u00f5tlesin, kes kurat Sa oled ja mida sa mu .. teinud oled? \u201eTule palun tagasi\u201c<\/em> m\u00f5tlesin endamisi, kui ta \u00fclej\u00e4rgmisel p\u00e4eval silmad elevust t\u00e4is oma viimaseid asju pakkis. Ta irvitas mu murtud pilku n\u00e4hes ja teatas naljatledes, et \u201e issand Grete, see pole ju maailmal\u00f5pp\u201c <\/em>ometi leidis minu maailm juba paar p\u00e4eva tagasi oma l\u00f5pu. \u201e .. soovin, et ka Sa teaksid, mida maailmal\u00f5pp tegelikult t\u00e4hendab.\u201c <\/em><\/p>\n\n\n\n Ta s\u00f5nad ja pilk olid mulle \u00e4kki v\u00f5\u00f5rad, nagu me polekski kunagi koos oma teed k\u00e4inud. \u00dcle\u00f6\u00f6. \u00c4kitselt oli meie vahel vankumatult tugev m\u00fc\u00fcr ja ma teadsin, et siit ma enam l\u00e4bi ei murra. See siin on p\u00f6\u00f6rdumatu. Istusin seal ja vaatasin pakkimisest tingitud saginat enda \u00fcmber, nagu filmi, lootuses, et ma ei ole selle loo peategelane. Kaotaja. Tol hetkel kaotaja. <\/p>\n\n\n\n Kes selle paksu m\u00fc\u00fcri meie vahele ehitas? Kuna see ehitati? Kas me olime t\u00f5esti koos selle ehitamisega nii tugevad ja tublid olnud? Selle asemel, et ehitada suhet ladusime koos aastaid m\u00fc\u00fcri teineteise vahele. Tema lisas oma viimase m\u00fc\u00fcrikivi p\u00e4eval mil ta koos oma asjadega lahkus, n\u00e4gu naerul, s\u00fcda elevust t\u00e4is ja mina, mina j\u00e4in sinna m\u00fc\u00fcri taha paluvalt ja alandlikult ootama. <\/p>\n\n\n\n Uks minu ees l\u00e4ks k\u00f5igest hoolimata esimest ja viimast korda p\u00e4riselt kinni. <\/p>\n\n\n\n L\u00e4ksin aknale ja vaatasin talle lihtsalt j\u00e4rele, kuidas ta meie kodu eest oma uue elu suunas s\u00f5idab.\u00a0\u201eMa ei saa enam mitte midagi muuta\u201c<\/em>\u00a0m\u00f5tlesin endamisi. See tundus nii p\u00f5rgulikult v\u00f5imatu, uskumatu, ometi m\u00e4rgiliselt nii etteaimatav aga samas ikkagi nii ootamatu. Vaadake, see oli t\u00e4pselt selline tunne ja hetk, kus Sa nagu tahaksid kogu s\u00fcdamest midagi teha, midagi muuta, raputada ja \u00e4ratada ennast ja seda kohvriga lahkujat \u00fcles. Sa tahaksid p\u00e4\u00e4sta seda k\u00f5ike, mis Su s\u00f5rmede vahelt nii eba\u00f5iglaselt kadumas on. Teha midagigi. Oled t\u00e4ielikus ahastuses. See oli nii v\u00f5imatult kohutav olukord, et mul polnudki muud teha kui, et karjuda kogu oma j\u00f5uetus endast v\u00e4lja. Peksin rusikatega patja, seina ja viskasin toas laiali k\u00f5ik mis k\u00e4tte ulatus, kuniks lihtsalt nuttes maha kukkusin. Ma kartsin iseendast ja endas t\u00e4rkavaid tundeid. Kartsin elu.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Mul oli h\u00e4bi, mul oli valus aga eelk\u00f5ige oli mul nii kuradi kahju kaotada k\u00f5ik see, mida arvasin olevat p\u00e4ris.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Kas Sa tead mida t\u00e4hendab tunne, kui Sul on nii palju \u00f5elda aga kuulajat enam ei ole? K\u00f5ik minu s\u00f5nad j\u00e4id selle m\u00fc\u00fcri taha kinni. Ma ei p\u00e4\u00e4senud talle enam ligi, olenamata sellest, et minu viimased kivid, sellesse koos ehitatud m\u00fc\u00fcri olid veel ladumata. Minu s\u00f5nadel ei olnud enam t\u00e4htust, kuigi \u00e4kitselt oli minu sees nii palju \u00fctlemata asju, mida arvasin, et mul on aega veel \u00f6elda.<\/p>\n\n\n\n Siit algas minu kirjutamise teekond, kui seda selliselt nimetada saab. Ma l\u00f5petasin palumise, r\u00e4\u00e4kimise, oma m\u00f5tete jagamise kellegagi, kellele tundus see k\u00f5ik vaid nalja pakkuvat. Ma olin hale. Iga kord tundsin alandust ja h\u00e4bi, kui avasin end ja palusin. Ma palusin andeks. Ma palusin v\u00f5imalust ja lootust. Korduvalt. Palusin midagi millest kinni haarata, et elada. Elada kasv\u00f5i selle k\u00e4ttesaamatu tuleviku nimel. Kasv\u00f5i valedes. <\/p>\n\n\n\n \u201e.. ma ei saa enam tulla.\u201c <\/em>vastas ta mulle. \u201eSaad kallis, ma luban, et Sa saad ..<\/em>\u201c aga seda ma enam p\u00e4riselt s\u00f5nadega v\u00e4lja ei \u00f6elnudki, seda karjusid mu silmad, mu pilk, mu sisemine h\u00e4\u00e4l iga kord, kui seisin Ta k\u00f5rval ja pidin aina uuesti ja uuesti seda lahkumist n\u00e4gema. <\/p>\n\n\n\n Ma hakkasin kirjutama. <\/p>\n\n\n\n 02.09.2022 \u2013 Minu salajase p\u00e4eviku esimene sissekanne \u201eKirjad Sulle\u201c <\/strong><\/p>\n\n\n\n \u201eMinu s\u00fcda ootab. <\/em><\/p>\n\n\n\n Ma vaatan salaja koguaeg oma telefoni ja ootan sealt Sinu teadet, s\u00f5numit, midagi mis kinnitaks, et see siin ei ole p\u00e4ris. Kinnitust, et oled eksinud. <\/em><\/p>\n\n\n\n Ootan Sind aknal. Kas teadsid, et olen Sind oodanud tunde sedasi aknal? P\u00e4evavalgusest hilis\u00f6\u00f6ni v\u00e4lja<\/em> ja ma magan n\u00fc\u00fcdsest voodis Sinu poolel, see annab mulle natukenegi turvatunnet ja kindlust, et olen Su l\u00e4hedal. <\/em><\/p>\n\n\n\n L\u00e4bi selle suure valu, v\u00f5iks \u00f6elda isegi leina, tunnen kasvamas endas miskit, mida ma pole kunagi endas tundnud, see on tugevus. P\u00e4ris minu enda oma. Midagi, mida mul ei ole mitte kunagi olnud. Mulle meeldis m\u00f5elda, et minu eest tehti k\u00f5ik \u00e4ra. Ma ei pea muretsema, elus vastutust v\u00f5tma, mul on minu .. ju. Mina lihtsalt elan. Mulle meeldis see \u201elihtne\u201c elu ja v\u00f5ibolla alati ei saanudki aru, mis koorma ma Sulle kanda andsin. <\/em><\/p>\n\n\n\n T\u00e4na ma elan oma m\u00e4lestustes ja ettekujutuses, mis v\u00f5iks olla kui.. Olen oma peas m\u00e4nginud sadu erinevaid stsenaariumeid l\u00e4bi sellest, kuidas Sa tagasi koju tuled. N\u00e4en su autot maja ees ja ootan Sind elevusega koridoris, h\u00fcppan Sulle kaela ja \u00fctlen, \u201ealustame seda lugu uuesti\u201c <\/em><\/p>\n\n\n\n Ma uitan selleks, et elada. Annan iseendale lootust ja panen end ootele, kuigi Sinu s\u00f5nad olid kindlad ja p\u00f6\u00f6rdumatud. <\/em><\/p>\n\n\n\n T\u00e4na hommikul poega esimest korda kooli saates, esimesse klassi, oli meil m\u00f5lemil klomp kurgus. Minu ettekujutus meie poja esimesest koolip\u00e4evast oli hoopis teine, kui see reaalsuses oli. Ma arvasin, et me saadame teda koos kooli ja saame k\u00f5ik koos perekonnana alustada uut eluetappi meie k\u00f5igi elus. Ta oli \u00e4revil ja hirmul oma uue algava teekonna ees ja hirmu tundsin ka mina. Me m\u00f5lemad kartsime sellel teel sama asja \u2013 tulevikku. Ma proovisin oma poja nimel vapper olla aga tean, et ta m\u00e4rkas minu pisaraid mu silmis. Ta ei \u00f6elnud midagi, ta vaikis aga tean, et ta sai aru. Mu v\u00e4ike vapper kallis! <\/em><\/p>\n\n\n\n Tagasiteel soovisin vaikselt, et Sa sa oleksid siin mind ootamas ja me m\u00f5istame, et meil on v\u00f5imalus. Ma korraks isegi uskusin seda ja kiirendasin koduteel sammu, sest \u00e4kki Sa j\u00f5ua mind \u00e4ra oodata ja ma kaotan j\u00e4lle. <\/em><\/p>\n\n\n\n Sind polnud! Mu pea vajus norgu. \u201eei Grete, see on t\u00f5esti p\u00e4ris ja sellest \u00f5udusunen\u00e4ost Sa ei \u00e4rka\u201c m\u00f5tlesin endamisi. L\u00e4ksin vaiksesse tuppa ja alustasin uut p\u00e4eva \u2013 Sinuta. \u201e <\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" \u00dcsna kiirelt m\u00f5istsin, et mees, kes oli nii oma, oli \u00e4kitselt mulle t\u00e4iesti v\u00f5\u00f5ras. Ma ei tundnud Teda enam \u00e4ra. Ma ei teadnud enam kes ta on, kus ta on ja millest ta m\u00f5tleb. Mitte miski polnud mulle enam temas tuttav. \u201eN\u00e4e ma v\u00f5in Sulle selle wolti jope j\u00e4tta, saad jalgrattaga wolti s\u00f5ita\u201c vaatasin talle otsa ja m\u00f5tlesin, kes kurat Sa oled ja mida sa mu .. teinud oled? \u201eTule palun tagasi\u201c m\u00f5tlesin endamisi, kui ta \u00fclej\u00e4rgmisel p\u00e4eval silmad elevust t\u00e4is oma viimaseid asju pakkis. Ta irvitas mu murtud pilku n\u00e4hes ja teatas naljatledes, et \u201e issand Grete, see pole ju maailmal\u00f5pp\u201c ometi leidis minu maailm juba paar p\u00e4eva tagasi oma l\u00f5pu. \u201e .. soovin, et ka Sa teaksid, mida maailmal\u00f5pp tegelikult t\u00e4hendab.\u201c Ta s\u00f5nad ja pilk olid mulle \u00e4kki v\u00f5\u00f5rad, nagu me polekski kunagi koos oma teed k\u00e4inud. \u00dcle\u00f6\u00f6. \u00c4kitselt oli meie vahel vankumatult tugev m\u00fc\u00fcr ja ma teadsin, et siit ma enam l\u00e4bi ei murra. See siin on p\u00f6\u00f6rdumatu. Istusin seal ja vaatasin pakkimisest tingitud saginat enda \u00fcmber, nagu filmi, lootuses, et ma ei ole selle loo peategelane. Kaotaja. Tol hetkel kaotaja. Kes selle paksu m\u00fc\u00fcri meie vahele ehitas? Kuna see ehitati? Kas me olime t\u00f5esti koos selle ehitamisega nii tugevad ja tublid olnud? Selle asemel, et ehitada suhet ladusime koos aastaid m\u00fc\u00fcri teineteise vahele. Tema lisas oma viimase m\u00fc\u00fcrikivi p\u00e4eval mil ta koos oma asjadega lahkus, n\u00e4gu naerul, s\u00fcda elevust t\u00e4is ja mina, mina j\u00e4in sinna m\u00fc\u00fcri taha paluvalt ja alandlikult ootama. Uks minu ees l\u00e4ks k\u00f5igest hoolimata esimest ja viimast korda p\u00e4riselt kinni. L\u00e4ksin aknale ja vaatasin talle lihtsalt j\u00e4rele, kuidas ta meie kodu eest oma uue elu suunas s\u00f5idab.\u00a0\u201eMa ei saa enam mitte midagi muuta\u201c\u00a0m\u00f5tlesin endamisi. See tundus nii p\u00f5rgulikult v\u00f5imatu, uskumatu, ometi m\u00e4rgiliselt nii etteaimatav aga samas ikkagi nii ootamatu. Vaadake, see oli t\u00e4pselt selline tunne ja hetk, kus Sa nagu tahaksid kogu s\u00fcdamest midagi teha, midagi muuta, raputada ja \u00e4ratada ennast ja seda kohvriga lahkujat \u00fcles. Sa tahaksid p\u00e4\u00e4sta seda k\u00f5ike, mis Su s\u00f5rmede vahelt nii eba\u00f5iglaselt kadumas on. Teha midagigi. Oled t\u00e4ielikus ahastuses. See oli nii v\u00f5imatult kohutav olukord, et mul polnudki muud teha kui, et karjuda kogu oma j\u00f5uetus endast v\u00e4lja. Peksin rusikatega patja, seina ja viskasin toas laiali k\u00f5ik mis k\u00e4tte ulatus, kuniks lihtsalt nuttes maha kukkusin. Ma kartsin iseendast ja endas t\u00e4rkavaid tundeid. Kartsin elu.\u00a0 Mul oli h\u00e4bi, mul oli valus aga eelk\u00f5ige oli mul nii kuradi kahju kaotada k\u00f5ik see, mida arvasin olevat p\u00e4ris.\u00a0 Kas Sa tead mida t\u00e4hendab tunne, kui Sul on nii palju \u00f5elda aga kuulajat enam ei ole? K\u00f5ik minu s\u00f5nad j\u00e4id selle m\u00fc\u00fcri taha kinni. Ma ei p\u00e4\u00e4senud talle enam ligi, olenamata sellest, et minu viimased kivid, sellesse koos ehitatud m\u00fc\u00fcri olid veel ladumata. Minu s\u00f5nadel ei olnud enam t\u00e4htust, kuigi \u00e4kitselt oli minu sees nii palju \u00fctlemata asju, mida arvasin, et mul on aega veel \u00f6elda. Siit algas minu kirjutamise teekond, kui seda selliselt nimetada saab. Ma l\u00f5petasin palumise, r\u00e4\u00e4kimise, oma m\u00f5tete jagamise kellegagi, kellele tundus see k\u00f5ik vaid nalja pakkuvat. Ma olin hale. Iga kord tundsin alandust ja h\u00e4bi, kui avasin end ja palusin. Ma palusin andeks. Ma palusin v\u00f5imalust ja lootust. Korduvalt. Palusin midagi millest kinni haarata, et elada. Elada kasv\u00f5i selle k\u00e4ttesaamatu tuleviku nimel. Kasv\u00f5i valedes. \u201e.. ma ei saa enam tulla.\u201c vastas ta mulle. \u201eSaad kallis, ma luban, et Sa saad ..\u201c aga seda ma enam p\u00e4riselt s\u00f5nadega v\u00e4lja ei \u00f6elnudki, seda karjusid mu silmad, mu pilk, mu sisemine h\u00e4\u00e4l iga kord, kui seisin Ta k\u00f5rval ja pidin aina uuesti ja uuesti seda lahkumist n\u00e4gema. Ma hakkasin kirjutama. 02.09.2022 \u2013 Minu salajase p\u00e4eviku esimene sissekanne \u201eKirjad Sulle\u201c \u201eMinu s\u00fcda ootab. Ma vaatan salaja koguaeg oma telefoni ja ootan sealt Sinu teadet, s\u00f5numit, midagi mis kinnitaks, et see siin ei ole p\u00e4ris. Kinnitust, et oled eksinud. Ootan Sind aknal. Kas teadsid, et olen Sind oodanud tunde sedasi aknal? P\u00e4evavalgusest hilis\u00f6\u00f6ni v\u00e4lja ja ma magan n\u00fc\u00fcdsest voodis Sinu poolel, see annab mulle natukenegi turvatunnet ja kindlust, et olen Su l\u00e4hedal. L\u00e4bi selle suure valu, v\u00f5iks \u00f6elda isegi leina, tunnen kasvamas endas miskit, mida ma pole kunagi endas tundnud, see on tugevus. P\u00e4ris minu enda oma. Midagi, mida mul ei ole mitte kunagi olnud. Mulle meeldis m\u00f5elda, et minu eest tehti k\u00f5ik \u00e4ra. Ma ei pea muretsema, elus vastutust v\u00f5tma, mul on minu .. ju. Mina lihtsalt elan. Mulle meeldis see \u201elihtne\u201c elu ja v\u00f5ibolla alati ei saanudki aru, mis koorma ma Sulle kanda andsin. T\u00e4na ma elan oma m\u00e4lestustes ja ettekujutuses, mis v\u00f5iks olla kui.. Olen oma peas m\u00e4nginud sadu erinevaid stsenaariumeid l\u00e4bi sellest, kuidas Sa tagasi koju tuled. N\u00e4en su autot maja ees ja ootan Sind elevusega koridoris, h\u00fcppan Sulle kaela ja \u00fctlen, \u201ealustame seda lugu uuesti\u201c Ma uitan selleks, et elada. Annan iseendale lootust ja panen end ootele, kuigi Sinu s\u00f5nad olid kindlad ja p\u00f6\u00f6rdumatud. T\u00e4na hommikul poega esimest korda kooli saates, esimesse klassi, oli meil m\u00f5lemil klomp kurgus. Minu ettekujutus meie poja esimesest koolip\u00e4evast oli hoopis teine, kui see reaalsuses oli. Ma arvasin, et me saadame teda koos kooli ja saame k\u00f5ik koos perekonnana alustada uut eluetappi meie k\u00f5igi elus. Ta oli \u00e4revil ja hirmul oma uue algava teekonna ees ja hirmu tundsin ka mina. Me m\u00f5lemad kartsime sellel teel sama asja \u2013 tulevikku. Ma proovisin oma poja nimel vapper olla aga tean, et ta m\u00e4rkas minu pisaraid mu silmis. Ta ei \u00f6elnud midagi, ta vaikis aga tean, et ta sai aru. Mu v\u00e4ike vapper kallis! Tagasiteel soovisin vaikselt, et Sa sa oleksid siin mind ootamas ja me m\u00f5istame, et meil on v\u00f5imalus. Ma korraks isegi uskusin seda ja kiirendasin koduteel sammu, sest \u00e4kki Sa j\u00f5ua mind \u00e4ra oodata ja ma kaotan j\u00e4lle. Sind polnud! Mu pea vajus norgu. \u201eei Grete, see on t\u00f5esti p\u00e4ris ja sellest \u00f5udusunen\u00e4ost Sa ei \u00e4rka\u201c m\u00f5tlesin endamisi. L\u00e4ksin vaiksesse tuppa ja alustasin uut p\u00e4eva \u2013 Sinuta. \u201e <\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-1075","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-minu-lugu"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1075","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1075"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1075\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1102,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1075\/revisions\/1102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1075"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1075"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1075"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}