12.09.2022 <\/p>\n\n\n\n
\u201eMa ei ole Sinu ootamist l\u00f5petanud. On hilis\u00f5htu, ma tulin aknalt \u00e4ra ja s\u00e4ttisin end voodisse, Sinu poolele. V\u00f5tsin Su padja k\u00f5vasti kaissu ja lasen oma m\u00f5tetel r\u00e4nnata endale ilusas kohas, kuskil seal, kus meil veel hea oli. Alguses. Ma tahaksin nendesse m\u00e4lestustesse uppuda nii, et ma enam ei \u00e4rkaks v\u00f5i kui \u00e4rkan siis vaid selles maailmas, kus ma saan n\u00e4ha Sind endaga sama teed k\u00f5ndimas. <\/em><\/p>\n\n\n\n Ma sooviksin, et keegi tuleks ja istuks mu k\u00f5rvale, teeks mulle pai ja k\u00fcsiks \u201eGrete, kuidas Sul tegelikult l\u00e4heb?\u201c Ma tahaksin kukkuda s\u00fclle, karjuda nutta ja \u00f6elda k\u00f5vasti v\u00e4lja, et ma ei suuda, ma ei taha ja ma ei saa selle eluga selliselt enam hakkama. Ma kardan tulevikku. Kardan elu Sinuta. Ma ei tule nende tunnetega enda sees toime. Ma olen ummikus. Kadunud. J\u00f5uetu. V\u00e4sinud. Murtud. Alandatud. V\u00e4\u00e4rtusetu. Ma tahan p\u00f5geneda, minna kuskile varju iseenda ja oma tunnete eest. <\/em><\/p>\n\n\n\n Ma tahaksin kuulda Su samme, teisest toast kostuvat korvpalliheli ja sellega kaasnevaid r\u00f5\u00f5muh\u00f5iskeid, kui Sinu lemmik meeskond j\u00e4rjekordse kolmese viskab, et mina saaksin endamisi m\u00f5elda, \u201ejumal mis asja Sa karjud seal,\u201c aga siin on haudvaikus, mis tegelikult on nii valju. <\/em><\/p>\n\n\n\n M\u00e4lestused minu peas on nii halastamatud. Ma igatsen k\u00f5iki neid hetki, mil Sina olid kohal aga mind ei olnud. Ma alati arvasin, et mul on aega ja l\u00e4bi selle saan n\u00fc\u00fcd aru, kui palju v\u00e4\u00e4rtuslikke hetki ma kaotasin. Usun, et me m\u00f5lemad. Ei osanud me kumbki hinnata seda mis oli<\/em> ega hetkes olemise ilu. <\/em><\/p>\n\n\n\n Igatsen su naeru, su silmi, su h\u00e4\u00e4lt, su l\u00f5hna ja isegi su hajameelsust. Igatsen neid hetki, mil tundsin, et aeg v\u00f5iks j\u00e4\u00e4da seisma. Vahel ma soovin praegugi, et aeg j\u00e4\u00e4ks seisma, kui Sa poistele j\u00e4rgi tuled, et ma saaksin Sinu k\u00f5rval lihtsalt olla enne, kui reaalsus j\u00e4lle meie vahele tuleb. M\u00fc\u00fcrina, mille koos ehitasime. <\/em><\/p>\n\n\n\n Minu meel karjub iga kord kui l\u00e4hed. Vahel ma kujutan ette, et aeg seisabki ja ma lihtsalt kallistan sind oma m\u00f5ttes hetkel, mil Sa meie v\u00e4iksemat poega riietad. V\u00f5ibolla oled Sa seda m\u00e4rganud? Minu silmad on Sulle lugemiseks. Kas Sa oskad neid lugeda? <\/em><\/p>\n\n\n\n Tahaksin nii v\u00e4ga Sind peatada. \u00d6elda Sulle nii palju aga Sa oled mineja ja ma pean laskma Sul minna, et Sa saaksid kogeda k\u00f5ike seda, mida Sa arvad olevat \u00f5nn. Teadmata, et see kes seisab Sinu ees on p\u00e4ris ja ta on valmis k\u00f5igeks, et kogeda veel kasv\u00f5i \u00fchte hetke Sinuga koos. <\/em><\/p>\n\n\n\n Ma uppun \u00fcksindusse. Ma annan endast parima, et pidada vastu ja elada elu, millel pole enam v\u00e4ljam\u00f5eldud ilusat tulevikku. Minu j\u00f5ud saab otsa \u00f5htuks, kui leian end taas \u00fcksinda voodist, diivanilt v\u00f5i lihtsalt aknalt aknale uitamas. Sind alandlikult ootamas. Tunnen end nii v\u00e4\u00e4rtusetult ja nukrana. <\/em><\/p>\n\n\n\n Kuidas leppida selle k\u00f5igega? Mida ma teen ilma sinuta? Kuidas ma kirjutan \u00fcmber tuleviku, kuhu olen Su nii kindlalt sisse mahutanud? Kuidas ma hingan? Mul ei ole vastuseid. Vastuseid mida ma vajan, et elada. Mul on vaja midagi millele toetuda. <\/em><\/p>\n\n\n\n Ma tahaksin selle k\u00f5ik enda jaoks l\u00f5petada aga mul on mu poisid. Mul ei ole valikut, isegi praegu mitte. <\/em><\/p>\n\n\n\n Ma arvan, et surmaga oleks lihtsam leppida. Tahaksin lihtsalt \u00e4ra. Tahan olla vaba. <\/em><\/p>\n\n\n\n Anna mulle andeks. \u201e <\/em><\/p>\n\n\n\n Ma k\u00f5ikusin n\u00e4dalaid sinna ja t\u00e4nna. M\u00f5lgutasin m\u00f5tteid, et lihtsam oleks alustada uut elu kui j\u00e4tkata seda, mis nii t\u00fchine tundub. Vihkasin seda k\u00f5ike, kus viibisin ja seda mis mind ees ootamas oli. Ma polnud kindel, et ma \u00fcldse millegagi elus ise hakkama saan. Ma polnud mitte kunagi pidanud v\u00e4ga pingutama, k\u00f5ik tuli mulle \u00fcsna kergelt ja nagu ema \u00fctleb, et olen alati selline roosade prillidega trillalatrullala olnud ja k\u00f5ik on minu eest \u00e4ra tehtud. No vot, elu andis n\u00fc\u00fcd korralikult peksa mulle ja nutsin nagu haiget saanud laps, teadmata kuidas 33 aastaselt oma elu elama hakata. Naeruv\u00e4\u00e4rne. <\/p>\n\n\n\n Petmine ja armastatud inimese reetmine pole mulle uus asi. Mind on k\u00f5ikides minu varasemates suhetes petetud. L\u00e4bi mille olen aastaid, juba ammu enne Teda, pidanud enesekindluse ja enesearmastusega suuri v\u00f5itluseid. Minu v\u00e4\u00e4rtus ja v\u00e4\u00e4rikus k\u00f5ikus alati \u00f5rnal juuksekarval. L\u00e4ksin alati uude suhtesse \u201ejanusena\u201c olla valitud. Olla see \u00dcKS ja ainus. Ma igatsesin olla piisav, kellegile keda endale kalliks pidasin. Ma ei jaksanud ega tahtnud enam olla petetav. <\/p>\n\n\n\n P\u00e4riselt oma s\u00fcdamega olen valinud ja tundnud SEDA tunnet vaid korra \u2013 Temaga! K\u00fcllap sellep\u00e4rast ma olingi nii kindel, et n\u00fc\u00fcd muutub k\u00f5ik, sest tunne oli teine. Tunne oligi teine. Tunne oli \u00f5ige, aga k\u00f5ik l\u00e4ks ikka valesti. Ma ei saanud enam aru, kus on minu vead ja kus ma teen valesti, sest korduv muster oli ilmselge. Miks ma ei olnud kellegile piisav iseendana? Mida ma pean tegema teisiti? K\u00fcsimusi oli nii palju, vastuseid ja teadmisi aga v\u00e4he.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Lisaks iseendaga v\u00f5itlusi pidades, v\u00f5itlesin alati oma kaaslaste nimel, et nad ikka kindlalt \u201ekoju\u201c tagasi tuua. Uskusin siiralt, et minu armastus muudab maailma ja mehi minu elus. Ma pole kaotaja kunagi olnud ega selleks j\u00e4\u00e4nud. L\u00f5puks olen alati neist ise loobunud ja l\u00e4bi selle tean, mis tunne on lahkuja kingades liikuda. Minejal on tegelikult alati lihtsam, sest ta on selle tee ammu enda peas juba selgeks m\u00f5elnud. Minejal on edumaa. <\/p>\n\n\n\n Tema oli esimene mees, kelle nimel ma v\u00f5itlust pidama ei hakanud. Ma isegi ei m\u00f5elnud sellele enam. Esimest korda. See oli p\u00e4ris esimene kord, kus seadsin end esikohale ja saatsin kuradile k\u014dik selle, mida ma varaseamalt tegin. Tagantj\u00e4rele m\u00f5tlen, et Tema oligi mulle selleks, et mind l\u00f5plikult murda, et mina saaksin k\u00e4ituda varasemalt hoopis teisiti. \u00d5ppida. V\u00f5itluse asemel, lasen minna. Uppun enda valusse aga ei tee enam mitte midagi selleks, et mineja uuesti tulijaks muuta. See oli mulle uus ja t\u00e4iesti v\u00f5\u00f5ras kogemus aga tundus ainu\u00f5igena. <\/p>\n\n\n\n Sain esmakordselt aru oma peas, et v\u00f5itlus mehe nimel, kes mind varem v\u00f5i hiljem uuesti reedab ei ole enam arukas ja see pole enam see mida ma elult tahan. Ma otsustasin, et lasen v\u00f5idur\u00f5\u00f5mu ja elevust tunda sellel, kes veel ei tea mis elu teda ees ootamas on. M\u00f5neti oli see isegi suurem k\u00e4ttemaks, anda \u00e4ra k\u00f5ik see, mis mind murdis, kellegile, kes selle suure naertusega vastu v\u00f5ttis. <\/p>\n\n\n\n \u201eKui Sinu \u00f5nn tuleb l\u00e4bi kellegi teise \u00f5nnetuse, ei saa Sa mitte kunagi t\u00e4ielikult \u00f5nnelik olla.\u201c<\/em> m\u00f5tlesin endamisi, kui seisin r\u00f5dul ja neid kahte kuldkollaste lehtede keskel, teineteise embuses, oma kodu akna eest m\u00f6\u00f6da jalutamas n\u00e4gin. Ma tegin endale sellest vaatepildist pildi ja see on mul siiani meeles ja alles, et ma mitte iial seda reetmist ei unustaks ja et mul oleks midagi mida vaadata kui mul tekib see \u201ehala ja igatsuse\u201c periood. Vaatan oma reaalsusele otsa ja leian tee peast s\u00fcdamesse, et nad \u00f5petada teineteise embuses k\u00f5ndima, nagu need kaks sel s\u00fcgiseses oktoobirikuus. <\/p>\n\n\n\n Minu valust sai tasapisi minu tugevus. Otsustasin, et tuleb p\u00e4ev mil ma keeran selle k\u00f5ik enda kasuks. Kasvatan end naiseks, kes ma pole kunagi saanud olla. Alustan uut teed, mille looja ja peategelane olen Mina, mitte mees, kes mu reetis. <\/p>\n\n\n\n Ma otsustasin esimest korda elus valida enda. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" 12.09.2022 \u201eMa ei ole Sinu ootamist l\u00f5petanud. On hilis\u00f5htu, ma tulin aknalt \u00e4ra ja s\u00e4ttisin end voodisse, Sinu poolele. V\u00f5tsin Su padja k\u00f5vasti kaissu ja lasen oma m\u00f5tetel r\u00e4nnata endale ilusas kohas, kuskil seal, kus meil veel hea oli. Alguses. Ma tahaksin nendesse m\u00e4lestustesse uppuda nii, et ma enam ei \u00e4rkaks v\u00f5i kui \u00e4rkan siis vaid selles maailmas, kus ma saan n\u00e4ha Sind endaga sama teed k\u00f5ndimas. Ma sooviksin, et keegi tuleks ja istuks mu k\u00f5rvale, teeks mulle pai ja k\u00fcsiks \u201eGrete, kuidas Sul tegelikult l\u00e4heb?\u201c Ma tahaksin kukkuda s\u00fclle, karjuda nutta ja \u00f6elda k\u00f5vasti v\u00e4lja, et ma ei suuda, ma ei taha ja ma ei saa selle eluga selliselt enam hakkama. Ma kardan tulevikku. Kardan elu Sinuta. Ma ei tule nende tunnetega enda sees toime. Ma olen ummikus. Kadunud. J\u00f5uetu. V\u00e4sinud. Murtud. Alandatud. V\u00e4\u00e4rtusetu. Ma tahan p\u00f5geneda, minna kuskile varju iseenda ja oma tunnete eest. Ma tahaksin kuulda Su samme, teisest toast kostuvat korvpalliheli ja sellega kaasnevaid r\u00f5\u00f5muh\u00f5iskeid, kui Sinu lemmik meeskond j\u00e4rjekordse kolmese viskab, et mina saaksin endamisi m\u00f5elda, \u201ejumal mis asja Sa karjud seal,\u201c aga siin on haudvaikus, mis tegelikult on nii valju. M\u00e4lestused minu peas on nii halastamatud. Ma igatsen k\u00f5iki neid hetki, mil Sina olid kohal aga mind ei olnud. Ma alati arvasin, et mul on aega ja l\u00e4bi selle saan n\u00fc\u00fcd aru, kui palju v\u00e4\u00e4rtuslikke hetki ma kaotasin. Usun, et me m\u00f5lemad. Ei osanud me kumbki hinnata seda mis oli ega hetkes olemise ilu. Igatsen su naeru, su silmi, su h\u00e4\u00e4lt, su l\u00f5hna ja isegi su hajameelsust. Igatsen neid hetki, mil tundsin, et aeg v\u00f5iks j\u00e4\u00e4da seisma. Vahel ma soovin praegugi, et aeg j\u00e4\u00e4ks seisma, kui Sa poistele j\u00e4rgi tuled, et ma saaksin Sinu k\u00f5rval lihtsalt olla enne, kui reaalsus j\u00e4lle meie vahele tuleb. M\u00fc\u00fcrina, mille koos ehitasime. Minu meel karjub iga kord kui l\u00e4hed. Vahel ma kujutan ette, et aeg seisabki ja ma lihtsalt kallistan sind oma m\u00f5ttes hetkel, mil Sa meie v\u00e4iksemat poega riietad. V\u00f5ibolla oled Sa seda m\u00e4rganud? Minu silmad on Sulle lugemiseks. Kas Sa oskad neid lugeda? Tahaksin nii v\u00e4ga Sind peatada. \u00d6elda Sulle nii palju aga Sa oled mineja ja ma pean laskma Sul minna, et Sa saaksid kogeda k\u00f5ike seda, mida Sa arvad olevat \u00f5nn. Teadmata, et see kes seisab Sinu ees on p\u00e4ris ja ta on valmis k\u00f5igeks, et kogeda veel kasv\u00f5i \u00fchte hetke Sinuga koos. Ma uppun \u00fcksindusse. Ma annan endast parima, et pidada vastu ja elada elu, millel pole enam v\u00e4ljam\u00f5eldud ilusat tulevikku. Minu j\u00f5ud saab otsa \u00f5htuks, kui leian end taas \u00fcksinda voodist, diivanilt v\u00f5i lihtsalt aknalt aknale uitamas. Sind alandlikult ootamas. Tunnen end nii v\u00e4\u00e4rtusetult ja nukrana. Kuidas leppida selle k\u00f5igega? Mida ma teen ilma sinuta? Kuidas ma kirjutan \u00fcmber tuleviku, kuhu olen Su nii kindlalt sisse mahutanud? Kuidas ma hingan? Mul ei ole vastuseid. Vastuseid mida ma vajan, et elada. Mul on vaja midagi millele toetuda. Ma tahaksin selle k\u00f5ik enda jaoks l\u00f5petada aga mul on mu poisid. Mul ei ole valikut, isegi praegu mitte. Ma arvan, et surmaga oleks lihtsam leppida. Tahaksin lihtsalt \u00e4ra. Tahan olla vaba. Anna mulle andeks. \u201e Ma k\u00f5ikusin n\u00e4dalaid sinna ja t\u00e4nna. M\u00f5lgutasin m\u00f5tteid, et lihtsam oleks alustada uut elu kui j\u00e4tkata seda, mis nii t\u00fchine tundub. Vihkasin seda k\u00f5ike, kus viibisin ja seda mis mind ees ootamas oli. Ma polnud kindel, et ma \u00fcldse millegagi elus ise hakkama saan. Ma polnud mitte kunagi pidanud v\u00e4ga pingutama, k\u00f5ik tuli mulle \u00fcsna kergelt ja nagu ema \u00fctleb, et olen alati selline roosade prillidega trillalatrullala olnud ja k\u00f5ik on minu eest \u00e4ra tehtud. No vot, elu andis n\u00fc\u00fcd korralikult peksa mulle ja nutsin nagu haiget saanud laps, teadmata kuidas 33 aastaselt oma elu elama hakata. Naeruv\u00e4\u00e4rne. Petmine ja armastatud inimese reetmine pole mulle uus asi. Mind on k\u00f5ikides minu varasemates suhetes petetud. L\u00e4bi mille olen aastaid, juba ammu enne Teda, pidanud enesekindluse ja enesearmastusega suuri v\u00f5itluseid. Minu v\u00e4\u00e4rtus ja v\u00e4\u00e4rikus k\u00f5ikus alati \u00f5rnal juuksekarval. L\u00e4ksin alati uude suhtesse \u201ejanusena\u201c olla valitud. Olla see \u00dcKS ja ainus. Ma igatsesin olla piisav, kellegile keda endale kalliks pidasin. Ma ei jaksanud ega tahtnud enam olla petetav. P\u00e4riselt oma s\u00fcdamega olen valinud ja tundnud SEDA tunnet vaid korra \u2013 Temaga! K\u00fcllap sellep\u00e4rast ma olingi nii kindel, et n\u00fc\u00fcd muutub k\u00f5ik, sest tunne oli teine. Tunne oligi teine. Tunne oli \u00f5ige, aga k\u00f5ik l\u00e4ks ikka valesti. Ma ei saanud enam aru, kus on minu vead ja kus ma teen valesti, sest korduv muster oli ilmselge. Miks ma ei olnud kellegile piisav iseendana? Mida ma pean tegema teisiti? K\u00fcsimusi oli nii palju, vastuseid ja teadmisi aga v\u00e4he.\u00a0 Lisaks iseendaga v\u00f5itlusi pidades, v\u00f5itlesin alati oma kaaslaste nimel, et nad ikka kindlalt \u201ekoju\u201c tagasi tuua. Uskusin siiralt, et minu armastus muudab maailma ja mehi minu elus. Ma pole kaotaja kunagi olnud ega selleks j\u00e4\u00e4nud. L\u00f5puks olen alati neist ise loobunud ja l\u00e4bi selle tean, mis tunne on lahkuja kingades liikuda. Minejal on tegelikult alati lihtsam, sest ta on selle tee ammu enda peas juba selgeks m\u00f5elnud. Minejal on edumaa. Tema oli esimene mees, kelle nimel ma v\u00f5itlust pidama ei hakanud. Ma isegi ei m\u00f5elnud sellele enam. Esimest korda. See oli p\u00e4ris esimene kord, kus seadsin end esikohale ja saatsin kuradile k\u014dik selle, mida ma varaseamalt tegin. Tagantj\u00e4rele m\u00f5tlen, et Tema oligi mulle selleks, et mind l\u00f5plikult murda, et mina saaksin k\u00e4ituda varasemalt hoopis teisiti. \u00d5ppida. V\u00f5itluse asemel, lasen minna. Uppun enda valusse aga ei tee enam mitte midagi selleks, et mineja uuesti tulijaks muuta. See oli mulle uus ja t\u00e4iesti v\u00f5\u00f5ras kogemus aga tundus ainu\u00f5igena. Sain esmakordselt aru oma peas, et v\u00f5itlus mehe nimel, kes mind varem v\u00f5i hiljem uuesti reedab ei ole enam arukas ja see pole enam see mida ma elult tahan. Ma otsustasin, et lasen v\u00f5idur\u00f5\u00f5mu ja elevust tunda sellel, kes veel ei tea mis elu teda ees ootamas on. M\u00f5neti oli see isegi suurem k\u00e4ttemaks, anda \u00e4ra k\u00f5ik see, mis mind murdis, kellegile, kes selle suure naertusega vastu v\u00f5ttis. \u201eKui Sinu \u00f5nn tuleb l\u00e4bi kellegi teise \u00f5nnetuse, ei saa Sa mitte kunagi t\u00e4ielikult \u00f5nnelik olla.\u201c m\u00f5tlesin endamisi, kui seisin r\u00f5dul ja neid kahte kuldkollaste lehtede keskel, teineteise embuses, oma kodu akna eest m\u00f6\u00f6da jalutamas n\u00e4gin. Ma tegin endale sellest vaatepildist pildi ja see on mul siiani meeles ja alles, et ma mitte iial seda reetmist ei unustaks ja et mul oleks midagi mida vaadata kui mul tekib see \u201ehala ja igatsuse\u201c periood. Vaatan oma reaalsusele otsa ja leian tee peast s\u00fcdamesse, et nad \u00f5petada teineteise embuses k\u00f5ndima, nagu need kaks sel s\u00fcgiseses oktoobirikuus. Minu valust sai tasapisi minu tugevus. Otsustasin, et tuleb p\u00e4ev mil ma keeran selle k\u00f5ik enda kasuks. Kasvatan end naiseks, kes ma pole kunagi saanud olla. Alustan uut teed, mille looja ja peategelane olen Mina, mitte mees, kes mu reetis. Ma otsustasin esimest korda elus valida enda. <\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-1083","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-minu-lugu"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1083","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1083"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1083\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1103,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1083\/revisions\/1103"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1083"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1083"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1083"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}