Plaan oli mul selge, ma kasvatan endast sellise v\u00f5imsa ja teadliku naise, naise, kes ma kunagi olnud ei ole. <\/p>\n\n\n\n
Aga kuidas? <\/p>\n\n\n\n
Mis sellele naisele teha meeldib? <\/p>\n\n\n\n
Millised on tema unistused? <\/p>\n\n\n\n
Milline see naine \u00fcldse on? <\/p>\n\n\n\n
Millest Ta m\u00f5tleb? <\/p>\n\n\n\n
Kuidas see naine k\u00e4itub? <\/p>\n\n\n\n
Kes on tema inimesed? <\/p>\n\n\n\n
Millised on selle naise harjumused? <\/p>\n\n\n\n
Mis talle meeldib? <\/p>\n\n\n\n
Mida ta teha oskab? <\/p>\n\n\n\n
Mida see naine \u00fcldse teha tahab? <\/p>\n\n\n\n
Millist elu ta tahab? <\/p>\n\n\n\n
Kes ta on?<\/p>\n\n\n\n
Mul oli \u00e4kitselt endale nii palju k\u00fcsimusi ja mitte ainsamatki vastust. Ma ei teadnud enam kes ma olen ja kas ma \u00fcldse kunagi olin teadnud? <\/p>\n\n\n\n
Varem see mind ei huvitanud ja ma ei pidanudki ega tahtnudki teada kes mina olen ja mida ma tahan, mul oli minu .. ja sellest mulle piisas. Minu varasem elu keerles ju ainult Tema \u00fcmber. Tema unistused ja plaanid olid ka minu omad. Kogu elu k\u00e4is Tema ja Tema tegemiste j\u00e4rgi. Ma olin sellega rahul. N\u00f5us. Tema \u00f5nn ja edu oli ka minu oma. M\u00f5tlesin endamisi alati, et lasen tal end \u00fcles ehitada ja k\u00fcll siis tuleb ka minu unistuste ja soovide aeg. Uskusin alati, et Ta t\u00f5useb oma tegemistega \u00fchel hetkel lendu ja siis saan mina ka koos temaga lennata, teadmisega, et olen andnud ja teinud endast k\u00f5ik, et Ta saaks selle mida v\u00e4\u00e4rib \u2013 edu ja tuule oma tiibadesse. M\u00f5neti ta saigi. N\u00e4gin k\u00f5rvalt seda kasvavat enesekindlust ja j\u00f5ulist meest. Vaatasin imetlusega ja olin uhke. L\u00f5puks tuligi see kauaoodatud minu aeg ja sain endalt k\u00fcsida, millest mina unistan aga selle erinevusega, et Tema kasvas minu toel aga minu kasv algas \u00fcksinda. Mina pidin endale ise need tiivad kasvatama millega lennata. Kuidas?<\/p>\n\n\n\n
Nii puhast lehte ma ei tahtnud, ei oodanud ega soovinud endale. Minu ettekujutus oma unistuste poole p\u00fcrgimisest oli reaalsusest hoopis teine. Ma ei saanud siis veel aru, et n\u00fc\u00fcd on mul v\u00f5imalus kirjutada Grete 2.0 ehk osa 2, \u201eElu peale Sind\u201c Ma seisin pikalt selle t\u00fchja lehe ees ega teadnud, mida ja kuidas sinna kirjutada. Milline on selle puhta lehe esimene lause? <\/p>\n\n\n\n
20.09.2022<\/strong> – Kirjad Sulle! <\/strong><\/p>\n\n\n\n \u201eMinu esimene p\u00e4ev nututa. <\/em><\/p>\n\n\n\n Ma olen enda \u00fcle v\u00e4ga uhke. \u00dcks p\u00e4ev korraga ja tasapisi liigun Sinust ja sellest raputavast \u00f5htust kaugemale. Kaugus toob kergenduse ja natuke lihtsama hingamise. Ma tahaksin magama minna ja \u00e4rgata aasta v\u00f5i kaks hiljem, et n\u00e4ha kuhu ma enda eluga j\u00f5udnud olen. Tahan olla vaba. Unustanud. Liikunud Sinust nii kaugele kui v\u00f5imalik .. Sinust ja sellest \u00f5htust, suvest ja k\u00f5igest sellest, mis mulle haiget on teinud. <\/em><\/p>\n\n\n\n Ma liimin oma killud kokku. T\u00f5usen p\u00fcsti ja n\u00e4itan kogu maailmale, kes ma olen. Ma viskan oma ebakindluse, muretsemise, hirmu ja eneses\u00fc\u00fcdistuse nurka! Ma alustan uut elu ja palju paremat elu, kui ma Sinuga elasin. <\/em><\/p>\n\n\n\n Ma v\u00f5tan vastu uskumuse, et olen andnud endast parima, teinud nii h\u00e4sti kui ma olen osanud. <\/em><\/strong>Mina andsin parima \u2013 Sulle! Kas Sina saad sama \u00f6elda? Mis oli Sinu parim mulle? <\/em><\/p>\n\n\n\n Ma tean, et ma leian endas selle tugevuse. Minus on palju enamat kui ma praegu endale teadvustada suudan. <\/em><\/p>\n\n\n\n See, et Sina mind hinnata ei osanud ei ole minu s\u00fc\u00fc, k\u00fcll aga Sinu kaotus. Ma lasen sellest praegusest eneses\u00fc\u00fcdistusest ajapikku lahti, sellest, mida sina alles hiljem tundma hakkad. <\/em><\/p>\n\n\n\n Ma luban, et ma vabastan end ja lasen lahti k\u00f5igest, mida mu ellu enam vaja ei ole \u2013 sh ka sinust. <\/em><\/p>\n\n\n\n Ma tean, et kui mina meist loobun siis ongi k\u00f5ik. Ma pole selleks veel t\u00e4na valmis. \u00dcks osa minust ju ikka ootab, ootab pikalt enne kui loobub. Aga kui loobun siis l\u00f5plikult ja j\u00e4\u00e4davalt. Nii, et tagasiteed enam ei ole. Kardan seda hetke, kui enam ei ole, sest \u00e4kki Sa just siis tuled. Tuled liiga hilja. <\/em><\/p>\n\n\n\n Enne, kui lahti lasen k\u00f5nnin veel pikalt meie m\u00e4lestuste radadel, naudin oma peas neid ilusaid hetki, meenutan ja tunnen olnust r\u00f5\u00f5mu. Kuulan oma peas Su naeru ja meenutan neid hetki, mis mulle p\u00e4ris tundusid. Kardan, et tuleb aeg, mil ka mina p\u00e4riselt unustan ja erkv\u00e4rvilistest m\u00e4lestustest saab hall ja \u00e4hmane meenutus ja koos edasiliikuva ajaga \u00e4hmastub ka m\u00e4lestus olnust, sellest, mis p\u00e4ris oli. Kuidas ma saaksin sellest loobuda? Kuidas Sina said? <\/em><\/p>\n\n\n\n \u00dchel p\u00e4eval ma lasen Sul minna. Lahkuda oma s\u00fcdamest ja meelest. Annan Su vabaks ja v\u00f5tan ise vabaduse vastu. Aga mitte veel t\u00e4na ega homme. Ma tean, et ma tunnen selle \u00f5ige aja \u00e4ra. Mul ei ole kiiret. Aga kui Sa minu s\u00fcdamest l\u00e4hed, siis l\u00f5plikult. <\/em><\/p>\n\n\n\n Ma seisan juba praegu uksel, mis avab minu ees uue maailma, selle maailma, kus elan Sinuta. Kuna ma sellest uksest sisse astun? Milline see maailm on? <\/em><\/p>\n\n\n\n Milline olen mina Sinuta? \u201e <\/em><\/p>\n\n\n\n Kuna vastuseid mul ei olnud ja tegelikult suurt huvi ja energiat nende saamiseks samuti mitte siis panin k\u00f5ik pausile. Otsustasin, esimest korda elus, et t\u00f5mban endale Tinderi ja vaatan mis v\u00e4rk sellega on. Ma \u00fctlen ausalt, et otsisin v\u00f5i \u00f5igemini vajasin seda kiiret t\u00e4helepanu ja heakskiitu, ilusaid s\u00f5nu, mida iganes selleks, et ma tunneksin, et ma olen natukenegi v\u00e4\u00e4rtuslik ja keegi, kes on endiselt \u201etahetud\u201c. Minu enesekindlus p\u00f5hines tugevalt teiste arvamusel. <\/p>\n\n\n\n \u00dcsna kiirelt sain oma esmase “doosi” k\u00e4tte, kui m\u00f5ni meesterahvas mind ilusaks pidas ja neid mehi oli seal p\u00e4ris palju. Alles siis hakkasin ise vaatama, kes ja mis seal tegelikult siis on. Kohe alguses ei saanud ma \u00fcldse aru, kuhu ja mis suunas ma neid swipe panema pean ja minu esimene tinder match oli palja tagumikuga, j\u00e4rve siseneva, 44 aastase, Allariga* (nimi on v\u00e4ljam\u00f5eldud)<\/em> Tore! Muidugi Ta kirjutas mulle kohe ja kahjuks pidin talle \u00fctlema, et tegemist oli siiski esmase katsetuse ja \u00fcsna piinliku apsakaga. Neid apsakaid tuli mul alguses veel aga siis sain aru, kuidas matchi t\u00fchistada saab. Jess! Ise m\u00f5lesin samal ajal, mille kuradiga ma 33 aastaselt tegelen?! <\/p>\n\n\n\n Siit said alguse minu esimesed vastused k\u00fcsimustele aga hoopis teises v\u00f5tmes. Mitte k\u00fcsimusele \u201cKes ma olen? Vaid Kes ma EI ole? Mida ma EI taha? Millest ma EI unusta? Millest ma enam EI m\u00f5tle? Milline naine ma EI ole jnejne <\/p>\n\n\n\n L\u00f5puks, mitu p\u00e4eva vasakule swipedes – nope, nope, vana klassvend, tuttav, nope, liiga l\u00fchike, liiga noor, tuttav, nope, endine peika, nope, nope, <\/em>kuniks panin selle esimese \u201dteadliku\u201d swipe\u2019i paremale. Kusjuures ainult \u00fche. Tema tinderdamise soov ja eesm\u00e4rk olid ilmselged ja peale p\u00f5gusat vestlust ta l\u00f5puks k\u00fcsis, et mida ma siit Tinderist \u00fcldse otsin? ja vot sellele k\u00fcsimusele mul vastust ei olnud. M\u00f5tlesin ju ma isegi mida kuradit ma siin teen? L\u00e4bi selle sain j\u00e4llegi vastuse k\u00fcsimusele mida ma EI taha. \u201dMa ei taha suhet, meest ja veel v\u00e4hem \u00fche\u00f6\u00f6suhet. Ma ei otsi oma lastele \u201disa\u201d ega soovi, et mu lapsed peaksid n\u00e4gema mingeid suvalisi mehi minu elus, kes tulevad ja l\u00e4hevad. Ma ei taha olla \u201dlihtsalt keegi\u201d ega mingi suvaline tinderdate v\u00f5i kellegi vahepala.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n Leppisime ikkagi kohtumise kokku, sest ma ei julgenud ka enam ei \u00f6elda ja m\u00f5tlesin, et okei, vahet ei ole siis. “Grete, Sa pole ju selline, Sa tead seda,\u201d<\/em> \u00fctles mulle mu sisemine h\u00e4\u00e4l j\u00e4rjepidevalt ja kindlalt. Ma ei kuulanud seda. Mida l\u00e4hemale see kohtumine j\u00f5udis seda valjemalt h\u00e4\u00e4l minu sees mind hoiatas, \u201d.. see on \u00fcks v\u00e4ga halb m\u00f5te. <\/em>\u201d Olin t\u00e4ielikus vastuolus iseenda ja sellega mida ma tegelikult elus t\u00e4htsaks ja v\u00e4\u00e4rtuslikuks pidasin. V\u00f5in etteruttavalt \u00f6elda, et see kohtumine j\u00e4i meil ikkagi \u00e4ra ja elu tuli s\u00f5na otseses m\u00f5ttes vahele, takistamaks mul tegemast midagi, mida v\u00f5ibolla oleksin kahetsenud veel pikalt.<\/p>\n\n\n\n Ma kustutasin oma Tinderi \u00e4ra. <\/p>\n\n\n\n Ma sain selle n\u00e4dalaga vastused peaaegu, et k\u014dikidele oma k\u00fcsimustele. Jah, ma ei teadnud ikka veel kes ma olen ja mida ma tahan, k\u00fcll aga ma sain aimu, kes ma kindlasti ei ole ja mida ma EI taha. See oli see koht, kust sai juba edasi liikuda. Arengusse? No mitte p\u00e4ris. Ma l\u00e4ksin klubisse. Hakkas uus periood. Tinder ei olnud mulle aga davai, l\u00e4hme siis peole, sest seal ei pidanud ma t\u00e4helepanu saamiseks isegi mitte suhtlema. Piisas sellest, kui n\u00e4gin kellegi pilku enda peal ja juba oli eesm\u00e4rk t\u00e4idetud. <\/p>\n\n\n\n Mul puudus t\u00e4ielik huvi kellegagi suhelda v\u00f5i mingit suhtlust \u00fcldse aretada. Minu \u00fcks ja ainus soov oli saada positiivset t\u00e4helepanu, kinnitamaks, et olen j\u00e4tkuvalt ilus naine ja et keegi seda ometi m\u00e4rkaks. <\/p>\n\n\n\n Minu klubiperiood kestis kokku ca 3 kuud ja minu parim s\u00f5branna oli minuga nendel pidudel alati kaasas. Koos elamise \u00fcsna p\u00f6\u00f6rast elu ja ma ei kahetse sellest tegelikult midagi. Tegime end ilusaks, j\u00f5ime kokteile ja lasime pilkudel enda peal r\u00e4nnata. See oli periood, mida me m\u00f5lemad vajasime. Suhtes olles, olin ma ju pigem kodune ja kuskil klubitiirudel ei k\u00e4inud. N\u00fc\u00fcd elasime t\u00e4iega elu! Kas just parimat aga siiski meenutusv\u00e4\u00e4rset. Need \u00f6\u00f6d ei andnud meile l\u00f5puks mitte midagi muud kui teadmise, et klubid ja sealsed inimesed ei ole ikka tegelikult \u00fcldse meile. <\/p>\n\n\n\n Kui \u00fchel peol mu parim s\u00f5branna keset tantsup\u00f5randat kokku kukkus saime aru, et okei, ilmselt see on see koht kus tuleb t\u00f5mmata pidurit. See periood oli nagu udus v\u00f5i kuskil teises maailmas aga p\u00f5randal lamav, kiirabibrigaadiga \u00fcmbritsetud naine, selle \u00e4ratuseks, et tegelikult on k\u014dik p\u00e4ris. <\/p>\n\n\n\n Mind ja minu parimat s\u00f5brannat lahutas tol varahommikul klaasist sein. Kell oli 5, mind ei lastud tema juurde. Istusin \u00dclikooli t\u00e4nava k\u00fclmal \u00e4\u00e4rekivil, meik laiali, silmad punaseks nutetud ja Tema lamas paksude klaasist seinte taga, inimesed Tema \u00fcmber askeldamas. Kuhu me oma pidutsemistega j\u00f5udnud oleme? Ta keeras oma pilgu minu suunas ja t\u00f5stis mulle m\u00e4rguandeks k\u00e4e, andes m\u00f5ista, et k\u014dik saab ikkagi korda. See oli hetk kus hingasin kergendult, keerasin pea \u00e4ra ja m\u00f5tlesin, et uhh, me elame edasi. Aga kuidas? <\/p>\n\n\n\n Tagantj\u00e4rele saan ma muidugi aru, et tinder ja klubid olid minu viis p\u00f5geneda reaalsuse eest. Iseenda ja oma tunnete eest. Tahtsin \u00e4ra. Kiirelt. \u00dcksk\u00f5ik kuhu ja kui kauaks. Lihtsalt minema. Ma teadsin, et reaalsus saab mind \u00fchel hetkel k\u00e4tte ja ma t\u00f5esti kartsin seda. Kas selleks pidi keegi keset klubip\u00f5dandat kokku kukkuma?\u00a0No j\u00e4relikult pidi, sest peale seda \u00f5htut tulid minu ellu juba hoopis teised valikud..\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Plaan oli mul selge, ma kasvatan endast sellise v\u00f5imsa ja teadliku naise, naise, kes ma kunagi olnud ei ole. Aga kuidas? Mis sellele naisele teha meeldib? Millised on tema unistused? Milline see naine \u00fcldse on? Millest Ta m\u00f5tleb? Kuidas see naine k\u00e4itub? Kes on tema inimesed? Millised on selle naise harjumused? Mis talle meeldib? Mida ta teha oskab? Mida see naine \u00fcldse teha tahab? Millist elu ta tahab? Kes ta on? Mul oli \u00e4kitselt endale nii palju k\u00fcsimusi ja mitte ainsamatki vastust. Ma ei teadnud enam kes ma olen ja kas ma \u00fcldse kunagi olin teadnud? Varem see mind ei huvitanud ja ma ei pidanudki ega tahtnudki teada kes mina olen ja mida ma tahan, mul oli minu .. ja sellest mulle piisas. Minu varasem elu keerles ju ainult Tema \u00fcmber. Tema unistused ja plaanid olid ka minu omad. Kogu elu k\u00e4is Tema ja Tema tegemiste j\u00e4rgi. Ma olin sellega rahul. N\u00f5us. Tema \u00f5nn ja edu oli ka minu oma. M\u00f5tlesin endamisi alati, et lasen tal end \u00fcles ehitada ja k\u00fcll siis tuleb ka minu unistuste ja soovide aeg. Uskusin alati, et Ta t\u00f5useb oma tegemistega \u00fchel hetkel lendu ja siis saan mina ka koos temaga lennata, teadmisega, et olen andnud ja teinud endast k\u00f5ik, et Ta saaks selle mida v\u00e4\u00e4rib \u2013 edu ja tuule oma tiibadesse. M\u00f5neti ta saigi. N\u00e4gin k\u00f5rvalt seda kasvavat enesekindlust ja j\u00f5ulist meest. Vaatasin imetlusega ja olin uhke. L\u00f5puks tuligi see kauaoodatud minu aeg ja sain endalt k\u00fcsida, millest mina unistan aga selle erinevusega, et Tema kasvas minu toel aga minu kasv algas \u00fcksinda. Mina pidin endale ise need tiivad kasvatama millega lennata. Kuidas? Nii puhast lehte ma ei tahtnud, ei oodanud ega soovinud endale. Minu ettekujutus oma unistuste poole p\u00fcrgimisest oli reaalsusest hoopis teine. Ma ei saanud siis veel aru, et n\u00fc\u00fcd on mul v\u00f5imalus kirjutada Grete 2.0 ehk osa 2, \u201eElu peale Sind\u201c Ma seisin pikalt selle t\u00fchja lehe ees ega teadnud, mida ja kuidas sinna kirjutada. Milline on selle puhta lehe esimene lause? 20.09.2022 – Kirjad Sulle! \u201eMinu esimene p\u00e4ev nututa. Ma olen enda \u00fcle v\u00e4ga uhke. \u00dcks p\u00e4ev korraga ja tasapisi liigun Sinust ja sellest raputavast \u00f5htust kaugemale. Kaugus toob kergenduse ja natuke lihtsama hingamise. Ma tahaksin magama minna ja \u00e4rgata aasta v\u00f5i kaks hiljem, et n\u00e4ha kuhu ma enda eluga j\u00f5udnud olen. Tahan olla vaba. Unustanud. Liikunud Sinust nii kaugele kui v\u00f5imalik .. Sinust ja sellest \u00f5htust, suvest ja k\u00f5igest sellest, mis mulle haiget on teinud. Ma liimin oma killud kokku. T\u00f5usen p\u00fcsti ja n\u00e4itan kogu maailmale, kes ma olen. Ma viskan oma ebakindluse, muretsemise, hirmu ja eneses\u00fc\u00fcdistuse nurka! Ma alustan uut elu ja palju paremat elu, kui ma Sinuga elasin. Ma v\u00f5tan vastu uskumuse, et olen andnud endast parima, teinud nii h\u00e4sti kui ma olen osanud. Mina andsin parima \u2013 Sulle! Kas Sina saad sama \u00f6elda? Mis oli Sinu parim mulle? Ma tean, et ma leian endas selle tugevuse. Minus on palju enamat kui ma praegu endale teadvustada suudan. See, et Sina mind hinnata ei osanud ei ole minu s\u00fc\u00fc, k\u00fcll aga Sinu kaotus. Ma lasen sellest praegusest eneses\u00fc\u00fcdistusest ajapikku lahti, sellest, mida sina alles hiljem tundma hakkad. Ma luban, et ma vabastan end ja lasen lahti k\u00f5igest, mida mu ellu enam vaja ei ole \u2013 sh ka sinust. Ma tean, et kui mina meist loobun siis ongi k\u00f5ik. Ma pole selleks veel t\u00e4na valmis. \u00dcks osa minust ju ikka ootab, ootab pikalt enne kui loobub. Aga kui loobun siis l\u00f5plikult ja j\u00e4\u00e4davalt. Nii, et tagasiteed enam ei ole. Kardan seda hetke, kui enam ei ole, sest \u00e4kki Sa just siis tuled. Tuled liiga hilja. Enne, kui lahti lasen k\u00f5nnin veel pikalt meie m\u00e4lestuste radadel, naudin oma peas neid ilusaid hetki, meenutan ja tunnen olnust r\u00f5\u00f5mu. Kuulan oma peas Su naeru ja meenutan neid hetki, mis mulle p\u00e4ris tundusid. Kardan, et tuleb aeg, mil ka mina p\u00e4riselt unustan ja erkv\u00e4rvilistest m\u00e4lestustest saab hall ja \u00e4hmane meenutus ja koos edasiliikuva ajaga \u00e4hmastub ka m\u00e4lestus olnust, sellest, mis p\u00e4ris oli. Kuidas ma saaksin sellest loobuda? Kuidas Sina said? \u00dchel p\u00e4eval ma lasen Sul minna. Lahkuda oma s\u00fcdamest ja meelest. Annan Su vabaks ja v\u00f5tan ise vabaduse vastu. Aga mitte veel t\u00e4na ega homme. Ma tean, et ma tunnen selle \u00f5ige aja \u00e4ra. Mul ei ole kiiret. Aga kui Sa minu s\u00fcdamest l\u00e4hed, siis l\u00f5plikult. Ma seisan juba praegu uksel, mis avab minu ees uue maailma, selle maailma, kus elan Sinuta. Kuna ma sellest uksest sisse astun? Milline see maailm on? Milline olen mina Sinuta? \u201e Kuna vastuseid mul ei olnud ja tegelikult suurt huvi ja energiat nende saamiseks samuti mitte siis panin k\u00f5ik pausile. Otsustasin, esimest korda elus, et t\u00f5mban endale Tinderi ja vaatan mis v\u00e4rk sellega on. Ma \u00fctlen ausalt, et otsisin v\u00f5i \u00f5igemini vajasin seda kiiret t\u00e4helepanu ja heakskiitu, ilusaid s\u00f5nu, mida iganes selleks, et ma tunneksin, et ma olen natukenegi v\u00e4\u00e4rtuslik ja keegi, kes on endiselt \u201etahetud\u201c. Minu enesekindlus p\u00f5hines tugevalt teiste arvamusel. \u00dcsna kiirelt sain oma esmase “doosi” k\u00e4tte, kui m\u00f5ni meesterahvas mind ilusaks pidas ja neid mehi oli seal p\u00e4ris palju. Alles siis hakkasin ise vaatama, kes ja mis seal tegelikult siis on. Kohe alguses ei saanud ma \u00fcldse aru, kuhu ja mis suunas ma neid swipe panema pean ja minu esimene tinder match oli palja tagumikuga, j\u00e4rve siseneva, 44 aastase, Allariga* (nimi on v\u00e4ljam\u00f5eldud) Tore! Muidugi Ta kirjutas mulle kohe ja kahjuks pidin talle \u00fctlema, et tegemist oli siiski esmase katsetuse ja \u00fcsna piinliku apsakaga. Neid apsakaid tuli mul alguses veel aga siis sain aru, kuidas matchi t\u00fchistada saab. Jess! Ise m\u00f5lesin samal ajal, mille kuradiga ma 33 aastaselt tegelen?! Siit said alguse minu esimesed vastused k\u00fcsimustele aga hoopis teises v\u00f5tmes. Mitte k\u00fcsimusele \u201cKes ma olen? Vaid Kes ma EI ole? Mida ma EI taha? Millest ma EI unusta? Millest ma enam EI m\u00f5tle? Milline naine ma EI ole jnejne L\u00f5puks, mitu p\u00e4eva vasakule swipedes – nope, nope, vana klassvend, tuttav, nope, liiga l\u00fchike, liiga noor, tuttav, nope, endine peika, nope, nope, kuniks panin selle esimese \u201dteadliku\u201d swipe\u2019i paremale. Kusjuures ainult \u00fche. Tema tinderdamise soov ja eesm\u00e4rk olid ilmselged ja peale p\u00f5gusat vestlust ta l\u00f5puks k\u00fcsis, et mida ma siit Tinderist \u00fcldse otsin? ja vot sellele k\u00fcsimusele mul vastust ei olnud. M\u00f5tlesin ju ma isegi mida kuradit ma siin teen? L\u00e4bi selle sain j\u00e4llegi vastuse k\u00fcsimusele mida ma EI taha. \u201dMa ei taha suhet, meest ja veel v\u00e4hem \u00fche\u00f6\u00f6suhet. Ma ei otsi oma lastele \u201disa\u201d ega soovi, et mu lapsed peaksid n\u00e4gema mingeid suvalisi mehi minu elus, kes tulevad ja l\u00e4hevad. Ma ei taha olla \u201dlihtsalt keegi\u201d ega mingi suvaline tinderdate v\u00f5i kellegi vahepala.\u201d Leppisime ikkagi kohtumise kokku, sest ma ei julgenud ka enam ei \u00f6elda ja m\u00f5tlesin, et okei, vahet ei ole siis. “Grete, Sa pole ju selline, Sa tead seda,\u201d \u00fctles mulle mu sisemine h\u00e4\u00e4l j\u00e4rjepidevalt ja kindlalt. Ma ei kuulanud seda. Mida l\u00e4hemale see kohtumine j\u00f5udis seda valjemalt h\u00e4\u00e4l minu sees mind hoiatas, \u201d.. see on \u00fcks v\u00e4ga halb m\u00f5te. \u201d Olin t\u00e4ielikus vastuolus iseenda ja sellega mida ma tegelikult elus t\u00e4htsaks ja v\u00e4\u00e4rtuslikuks pidasin. V\u00f5in etteruttavalt \u00f6elda, et see kohtumine j\u00e4i meil ikkagi \u00e4ra ja elu tuli s\u00f5na otseses m\u00f5ttes vahele, takistamaks mul tegemast midagi, mida v\u00f5ibolla oleksin kahetsenud veel pikalt. Ma kustutasin oma Tinderi \u00e4ra. Ma sain selle n\u00e4dalaga vastused peaaegu, et k\u014dikidele oma k\u00fcsimustele. Jah, ma ei teadnud ikka veel kes ma olen ja mida ma tahan, k\u00fcll aga ma sain aimu, kes ma kindlasti ei ole ja mida ma EI taha. See oli see koht, kust sai juba edasi liikuda. Arengusse? No mitte p\u00e4ris. Ma l\u00e4ksin klubisse. Hakkas uus periood. Tinder ei olnud mulle aga davai, l\u00e4hme siis peole, sest seal ei pidanud ma t\u00e4helepanu saamiseks isegi mitte suhtlema. Piisas sellest, kui n\u00e4gin kellegi pilku enda peal ja juba oli eesm\u00e4rk t\u00e4idetud. Mul puudus t\u00e4ielik huvi kellegagi suhelda v\u00f5i mingit suhtlust \u00fcldse aretada. Minu \u00fcks ja ainus soov oli saada positiivset t\u00e4helepanu, kinnitamaks, et olen j\u00e4tkuvalt ilus naine ja et keegi seda ometi m\u00e4rkaks. Minu klubiperiood kestis kokku ca 3 kuud ja minu parim s\u00f5branna oli minuga nendel pidudel alati kaasas. Koos elamise \u00fcsna p\u00f6\u00f6rast elu ja ma ei kahetse sellest tegelikult midagi. Tegime end ilusaks, j\u00f5ime kokteile ja lasime pilkudel enda peal r\u00e4nnata. See oli periood, mida me m\u00f5lemad vajasime. Suhtes olles, olin ma ju pigem kodune ja kuskil klubitiirudel ei k\u00e4inud. N\u00fc\u00fcd elasime t\u00e4iega elu! Kas just parimat aga siiski meenutusv\u00e4\u00e4rset. Need \u00f6\u00f6d ei andnud meile l\u00f5puks mitte midagi muud kui teadmise, et klubid ja sealsed inimesed ei ole ikka tegelikult \u00fcldse meile. Kui \u00fchel peol mu parim s\u00f5branna keset tantsup\u00f5randat kokku kukkus saime aru, et okei, ilmselt see on see koht kus tuleb t\u00f5mmata pidurit. See periood oli nagu udus v\u00f5i kuskil teises maailmas aga p\u00f5randal lamav, kiirabibrigaadiga \u00fcmbritsetud naine, selle \u00e4ratuseks, et tegelikult on k\u014dik p\u00e4ris. Mind ja minu parimat s\u00f5brannat lahutas tol varahommikul klaasist sein. Kell oli 5, mind ei lastud tema juurde. Istusin \u00dclikooli t\u00e4nava k\u00fclmal \u00e4\u00e4rekivil, meik laiali, silmad punaseks nutetud ja Tema lamas paksude klaasist seinte taga, inimesed Tema \u00fcmber askeldamas. Kuhu me oma pidutsemistega j\u00f5udnud oleme? Ta keeras oma pilgu minu suunas ja t\u00f5stis mulle m\u00e4rguandeks k\u00e4e, andes m\u00f5ista, et k\u014dik saab ikkagi korda. See oli hetk kus hingasin kergendult, keerasin pea \u00e4ra ja m\u00f5tlesin, et uhh, me elame edasi. Aga kuidas? Tagantj\u00e4rele saan ma muidugi aru, et tinder ja klubid olid minu viis p\u00f5geneda reaalsuse eest. Iseenda ja oma tunnete eest. Tahtsin \u00e4ra. Kiirelt. \u00dcksk\u00f5ik kuhu ja kui kauaks. Lihtsalt minema. Ma teadsin, et reaalsus saab mind \u00fchel hetkel k\u00e4tte ja ma t\u00f5esti kartsin seda. Kas selleks pidi keegi keset klubip\u00f5dandat kokku kukkuma?\u00a0No j\u00e4relikult pidi, sest peale seda \u00f5htut tulid minu ellu juba hoopis teised valikud..\u00a0<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-1087","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-minu-lugu"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1087","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1087"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1087\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1104,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1087\/revisions\/1104"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1087"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1087"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1087"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}