Algas p\u00e4ris elu. <\/p>\n\n\n\n
Elu mille eest enam p\u00f5geneda ei olnud v\u00f5imalik. Kodused n\u00e4dalavahetused, ei mingit veini, kokteile, l\u00f5bustusi ega pidusid. V\u00f5imalusi oma tunnete eest p\u00f5genemiseks j\u00e4i aina v\u00e4hemaks. Lahkuminekust saadud \u201etasu\u201c nende 9 aasta eest, oli otsas. Mul ei olnud enam midagi. Kes on korra sellises olukorras olnud ei tule iial suure suuga r\u00e4\u00e4kima, et \u201eraha ei tee \u00f5nnelikuks.\u201c Ela mitu n\u00e4dala nii, et sul on rahakotis 2 eurot, kaks last ja keldris 5 kotti eksmehe taarat ja siis r\u00e4\u00e4gime \u00f5nnest .. ausalt, ma ei taha kuulda. Aga .. <\/p>\n\n\n\n
Istusin maha ja m\u00f5tlesin hirmuga, mis minust n\u00fc\u00fcd saab. Mul ei olnud mitte \u00fchtegi m\u00f5tet ega v\u00e4ljavaadet oma elule. Mul polnud oskuseid. Ma polnud harjunud oma elus pingutama ja ISE v\u00e4ga vaeva n\u00e4gema. Ma ei saa \u00f6elda, et mulle k\u00f5ik \u201es\u00fclle\u201c on kukkunud aga p\u00e4ris palju vedamist on mu elus siiski olnud ja l\u00e4bi selle olen nii m\u00f5nestki olukorrast kergemalt v\u00e4lja tulnud. Elu n\u00e4itas mulle n\u00fc\u00fcd t\u00e4iega keskmist ja andis jalaga p .. k\u00f5ige eest. Noh, tegelikult sain ka asja eest. <\/p>\n\n\n\n
N\u00fc\u00fcd istusin paraja portsu otsas, kus teadsin, et p\u00e4\u00e4stjat ei tule ja ainus, kes mind p\u00e4\u00e4sta saab olen ma ise, v\u00f5ttes vastutuse enda elu eest. Ma polnud mitte kunagi pidanud v\u00e4ga millegi eest vastutama, sest alati leidus keegi, kes \u201easjad \u00e4ra korraldab\u201c enamasti oli see Tema ja n\u00fc\u00fcd mul Teda enam polnud. Kurat, pidin ise hakkama saama. <\/p>\n\n\n\n
\u201eMida kuradit ma teen? Mida kuradit ma teen? Mida kuradit ma teen? Mida kuradit ma teen? Mida kuradit ma teen? Mida kuradit ma teen?\u201c<\/em><\/p>\n\n\n\n Tol hetkel ei saanud ma oma vanasse t\u00f6\u00f6kohta veel tagasi minna. Ma teadsin, et olen selleks veel liiga katki, liiga vihane, liiga v\u00e4hese ambitsiooni ja olematute eesm\u00e4rkidega inimene. Ma ei saanud minna tagasi kohta, kus on vaja t\u00e4ita igakuised plaane, hoida oma fookust, suhelda kolleegidega ja teha n\u00f6 p\u00e4ris t\u00f6\u00f6d. Ma teadsin, et ma ei saa sellega hakkama ja mul ei olnud m\u00f5tet lihtsalt lolli m\u00e4ngima minna. Mulle oli vaja midagi muud. Mida? Mida kuradit ma teen?? <\/p>\n\n\n\n \u00dcks viis \u201ep\u00e4\u00e4seda\u201c k\u00fcsimustest a miks sa t\u00f6\u00f6l ei k\u00e4i, oli minna \u00f5ppima. Teadsin, et kui hakkan r\u00e4\u00e4kima, et olen t\u00f6\u00f6tamiseks veel liiga katki ja ma ei suuda veel vastutust v\u00f5tta, siis mind ei m\u014disteta. <\/p>\n\n\n\n Tagantj\u00e4rgi ma isegi ei tea miks, kuidas ja mismoodi ma tulin sellepeale, et minust v\u00f5iks saada kogemusn\u00f5ustaja. Saatsin avalduse, tegin vestluse ja koha ma selles grupis sain. Tol hetkel ma muidugi ei teadnud mismoodi ma selle kursuse eest \u00fcldse tasuma hakkan aga sellest ma ei hoolinud. Teadsin, et tahan ja kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka saab. Elasin p\u00e4ev korraga ja 2022 aasta detsembris algaski mul pooleaastane kogemusn\u00f5ustaja baaskoolitus. See oli minu esimene, jah k\u00fcll mitte teadlik aga siiski oluline ja vajalik samm p\u00e4ris tervemiseni. Ma teadsin kohe alguses, et tegelikult minust niisama lihtsat kogemusn\u00f5ustajat ei saa ja selles valdkonnas ma t\u00f6\u00f6le ei hakka. Minust saab keegi palju enamat aga kes? Seda ma veel ei teadnud. Ma usaldasin elu ja enda sisetunnet. <\/p>\n\n\n\n Baaskoolitusel hakkasin esmakordselt k\u00f5ike olnut anal\u00fc\u00fcsima ja esimesed teadmised enda elu korrastamise osas ma siiski sain. Lugesin raamatuid, kirjutasin, lihtsalt olin ja tervenesin. <\/p>\n\n\n\n Vahepeal suutsin endale v\u00e4lja v\u00f5idelda koha suve\u00fcritustel. 8 aastat ehitasime me koos seda k\u00f5ike \u00fcles ja \u00fcheksas aasta, pidin paluma kohta ettev\u00f5ttes mille loojaks ma end pidada v\u00f5in. \u00dcheksas aasta olin ma k\u00f5igest tavaline t\u00f6\u00f6taja, kuskil, kuhu varasemalt panustasin rohkem, kui ma oleks pidanud iial panustama. Mulle s\u00fclitati tol suvel mitmeid kordi n\u00e4kku ja \u00fcritati v\u00e4ev\u00f5imuga \u201ekohta\u201c k\u00e4tte n\u00e4idada aga see polegi enam oluline. See, et inimesed mulle oma t\u00f5elist olemust n\u00e4itasid, ei \u00fcllatanud mind, sest m\u00e4da\u00f5un j\u00e4\u00e4b alati m\u00e4da\u00f5unaks ja koos karjas on ju palju toredam m\u00e4daneda. Onju nii?<\/p>\n\n\n\n Suve\u00fcritusted algasid mais aga raha oli mul vaja kohe, veebruaris. <\/p>\n\n\n\n Varakevadel pakkus \u00fcks s\u00f5ber mulle maasikam\u00fc\u00fcjana turul kohta. M\u00f5tlesin, et okei Grete Sa pead selle koha vastu v\u00f5tma, olgu need tunded ja m\u00f5tted selle t\u00f6\u00f6 suhtes millised tahes, sa l\u00e4hed ja seisad seal. See oli piisavalt \u201eajuvaba\u201c t\u00f6\u00f6, et selle k\u00f5rvalt k\u00e4ia baaskoolitusel, lugeda raamatuid ja tegeleda oma arenguga. <\/p>\n\n\n\n Mingil hetkel olin p\u00e4ris uhke enda \u00fcle \u201e ..turul maasikam\u00fc\u00fcjana<\/em>\u201c Marssisin 4-5x n\u00e4dalas kella 8ks turgu, et teha midagi mida ma ei armasta millegi nimel, mida mul vaja on! Iga\u00f5htune k\u00e4ttesaadud palk andis mulle teatava enesekindluse ja \u201emina vastutan ise enda elu eest\u201c <\/em>tunde. Mingi hetk ma ei pidanud enam v\u014dtma vastu \u201ealmuseid\u201c kilose hakkliha paki v\u00f5i viinerite n\u00e4ol. Kas Sa kujutad ette, kui alandav on seista oma kodu uksel ja v\u00f5tta oma laste isa k\u00e4est vastu kaks pakki nagitsaid ja kilo hakkliha, samal ajal vaatab Sulle maja ette parkinud auto k\u00f5rvalistmelt vastu naine, kes Sulle rahulolevalt naeratab. Naine, kelle t\u00f5ttu Sa seal trepil n\u00fc\u00fcd seisad, oma nagitsatsega. Neelasin oma uhkuse alla, sulgesin ukse, nutsin ja k\u00f5ndisin oma elu suurimat alandust tundes trepist \u00fcles, tuppa, et lastele neid kuradi nagitsaid praadida. Vandusin iseendale, et see siin on trepp tulevikku, see on ajutine! Ma lubasin seda endale. <\/p>\n\n\n\n 18.05.2023, neljap\u00e4eva\u00f5htu, T\u00fcri Lillelaada eelnev \u00f5htu<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kell oli 19 kui j\u00f5udsin Diana ja Eleniga T\u00fcrile. Esimene aasta. Minu elu esimene \u00fcritus ilma Sinuta v\u00f5i noh Sa olid seal aga .. See kogemus osutus mulle valusamaks kui ma olin planeerinud ja oodanud. <\/p>\n\n\n\n Olin kohmetu ja hirmul. <\/p>\n\n\n\n Mu silmad valgusid vett t\u00e4is veel enne kui kohale j\u00f5udsin. 200meetrit enne laadaplatsile j\u00f5udmist ma peatusin ja \u00fctlesin Dianale: \u201efk Di ma ei saa sellega hakkama. Ma ei saa sinna minna.\u201c <\/p>\n\n\n\n Mu s\u00fcda puperdas ja oleksin tahtnud lihtsalt oksendada. <\/p>\n\n\n\n K\u00f5ndisin oma t\u00fcdrukutega l\u00e4heneva telgi juurde, nad m\u00f5lemad kinnitasid mulle selle 200 meetri jooksul v\u00e4hemalt 20 korda, et me teeme selle lihtsalt \u00e4ra. Nad olid minu suurim tugi sel hetkel, sest nad teadsid, et see oli k\u00f5ige hullem koht, kus ma olla sain ja ainus mis mulle\/meile j\u00f5udu andis oli teadmine, et see sitt saab loetud p\u00e4evadega l\u00e4bi ja mina olen l\u00e4bi selle tugevam. <\/p>\n\n\n\n Ma olin kohal. Platsil.<\/p>\n\n\n\n N\u00e4gin Sind juba eemalt tulemas ja tundsin kuidas mu keha tahab Su poole tormata ja Sind kallistada, soovida edu ja \u00f6elda elevuses olles, et jessss oleme saanud kaheksa aastat selle k\u00f5igega hakkama, saame ka n\u00fc\u00fcd. Me teeme selle \u00e4ra! Sest just nii me alati oma hooaegasid ja \u00fcritusi alustasime. R\u00f5\u00f5mu ja elevusega. Aga ainus kellele ma seda n\u00fc\u00fcd \u00f6elda sain olin ma ise \u201ema teen selle \u00e4ra, veel viimast aastat ja ma saan hakkama<\/em>\u201c ja nii ma endale vaikselt sosistades korrutasin, selle erinevusega, et r\u00f5\u00f5mu ja elevust enam polnud, valus oli, nii kuradi valus oli. <\/p>\n\n\n\n Enda proovilepaneku eest maksin tol korral halastamatult k\u00f5rget hinda. Olin oma enese valus kolm pikka p\u00e4eva ja vaatasin reaalsusele otsa. Reaalsusele mida ma n\u00e4ha ei tahtnud. <\/p>\n\n\n\n 20.05.2023 laup\u00e4ev.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Laadap\u00e4eva l\u00f5petamine. <\/p>\n\n\n\n \u00d5htu. <\/p>\n\n\n\n Vaatasin ja kuulasin eemalt Tanel Padari kontserdit, kui m\u00e4rkasin \u00e4kki Teda Sinu kukil hoogsalt vehkimas laulu saatel, mille s\u00f5nad k\u00f5lasid j\u00e4rgnevalt ..\u201c see on meie vabadus, et olla siin, p\u00e4ikset\u00f5usuni. Meid ei peata keegi, sest meil pole reegleid ees. Vabadus on see, las kestab l\u00f5putu siesta. Me homsest ei tee v\u00e4lja, see on meie aeg… \u201c<\/em> Mu silmad valgusid vett t\u00e4is. S\u00fcda vajus saapas\u00e4\u00e4rde. Ma olin p\u00f5rgus. Diana \u00fchel pool ja Elen teisel pool, kokteil ees ja piip suus, vaatasime k\u00f5ik koos minu elu suurimale valule otsa – Teid seal eemal elu nautimas samal ajal kui mina seal surin. Di v\u00f5ttis minult \u00fcmbert kinni ja ma pole enam kindel, kellel tol hetkel rohkem valus oli, minul v\u00f5i Dianal aga ma talletasin oma m\u00e4llu selle hetke ja p\u00f5hjusega. Selle n\u00e4gemine oli seeme minu tulevikku. Otsustasin l\u00e4bi selle otsese valu kasvatada end naiseks kes on murdumatu. Seisin oma valuga silmitsi. Ma ei p\u00f5genenud. Ma ei keeranud pead \u00e4ra. Ma olin seal. Ma tean, et Sa tead, et ma n\u00e4gin. Su pilk r\u00e4\u00e4kis sellel hetkel rohkem kui \u00fckski s\u00f5na oleks saanud \u00f6elda. Aga minul, minul polnud enam Sulle midagi \u00f6elda. Sa s\u00fclitasid mulle n\u00e4kku, oma laste emale ja see oli piisav, et v\u00f5tta j\u00e4rgnevatest kuudest k\u00f5ik mis v\u00f5tta annab .. <\/p>\n\n\n\n Juuni. Juuli. August.<\/strong><\/p>\n\n\n\n 2023<\/strong><\/p>\n\n\n\n S\u00f5itsin iga n\u00e4dalavahetus m\u00f6\u00f6da Eestimaad ringi ja j\u00e4tsin iga \u00fcritusega enda peas h\u00fcvasti. \u00dctlesin head aega sellele, mida ma armastasin. Varahommikuti nautisin teekonda sihtkohta, vaatasin puid, t\u00f5usvat p\u00e4ikest, kuulasin Taukari \u2013 Silmad p\u00e4rani kinni, kes ennast unustavalt laulis \u201e.. p\u00fc\u00fcan igat v\u00f5imalikku moodi, mitte midagi tunda, mitte midagi tunda .. \u201c<\/em> ja \u00fctlesin head aega nendele hommikutele ja s\u00f5itudele. Mu sees p\u00f5les, mul oli lihtsalt valus aga l\u00e4bi selle valu, teadmisega, et see on minu viimane aasta ma nautisin 100% igat hetke! Nautsin k\u00f5ike, mis mulle veel antud oli. Ma olin hetkes kohal. <\/p>\n\n\n\n Ma armastasin seda raskust, edu ja eba\u00f5nnestumisi, varahommikusi starte, kell 6 P\u00f5ltsamaa Olerexi kohvi, hilis\u00f5htuseid pakkimisi ja koduteed, \u00f6iseid pissipeatuseid, vihmasadu ja kuumust, naeru ja pisaraid, v\u00f5imatult k\u00e4ituvat gaasigrilli ja otsa saavaid friikartuleid, maha unustatud nuge ja Urmo lolle nalju. See k\u00f5ik oli olnud aastaid minu elu ja sellest loobumine oli minu jaoks sama suur kaotus kui Sinu minek. Suve\u00fcritustel\/laatadel oli oma vibe. Inimesed. Tunne. Oeh, kuidas ma seda k\u00f5ike armastasin aga teadsin, et edasi liikumiseks pean lahti laskma k\u00f5igest ja sellep\u00e4rast ma viimane aasta seda k\u00f5ike tegingi. Iseenda p\u00e4rast. H\u00fcvastij\u00e4tuks. Punkti panekuks. Lahti laskmiseks. <\/p>\n\n\n\n L\u00e4bi pisarate ja naeru ma l\u00e4bi 2023 aasta suve s\u00f5itsin. K\u00f5ike \u00fcheaegselt vihates ja armastades. <\/p>\n\n\n\n 16.09.2023 Laup\u00e4ev, Palamuse laat. <\/strong><\/p>\n\n\n\n Viimane! <\/p>\n\n\n\n Viimased tunnid, m\u00fc\u00fck, pakkimised ja minek. Nutsin ja pakkisin oma karnevali veel viimast korda kokku. Jah, just nii dramaatiline see k\u00f5ik oligi. Olgugi, et olin terve suve h\u00fcvasti j\u00e4tnud, oli finaal ikka mu s\u00fcdamele v\u00e4ga raske. \u00dctle veel, et inimene hingega asja ei tee .. teeb! Aga minu hingel oli aeg edasi lennata. Ma armastasin ikka \u00f6elda, et \u201esalaja lendan Sinuga kaasas ..\u201c aga enam mitte. Jah, osa minust j\u00e4\u00e4b alati sinna, telgi alla, aga vaid suure t\u00e4nutunde ja imeliste m\u00e4lestuste n\u00e4ol, et sain kord nii v\u00e4gevat elu elada. Minu hing lendab n\u00fc\u00fcd edaspidi koos minuga, minu v\u00e4gi on minuga ja Sina .. Sina saad ilma minuta hakkama. <\/p>\n\n\n\n Minu 9 aastat on l\u00e4bi. K\u00f5ik millesse me aastaid panustasime, ehitades lossi oma pere nimel, oli minu jaoks l\u00e4inud. Jah, see k\u00f5ik oli nii karjuvalt eba\u00f5iglane aga mina lahkusin endale kohaselt – pea p\u00fcsti, jah pisar silmas ja s\u00fcda erinevaid tundeid t\u00e4is aga samas nii v\u00e4gevalt, et selle m\u00f5ju hakkab endast tunda andma alles tulevikus .. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Algas p\u00e4ris elu. Elu mille eest enam p\u00f5geneda ei olnud v\u00f5imalik. Kodused n\u00e4dalavahetused, ei mingit veini, kokteile, l\u00f5bustusi ega pidusid. V\u00f5imalusi oma tunnete eest p\u00f5genemiseks j\u00e4i aina v\u00e4hemaks. Lahkuminekust saadud \u201etasu\u201c nende 9 aasta eest, oli otsas. Mul ei olnud enam midagi. Kes on korra sellises olukorras olnud ei tule iial suure suuga r\u00e4\u00e4kima, et \u201eraha ei tee \u00f5nnelikuks.\u201c Ela mitu n\u00e4dala nii, et sul on rahakotis 2 eurot, kaks last ja keldris 5 kotti eksmehe taarat ja siis r\u00e4\u00e4gime \u00f5nnest .. ausalt, ma ei taha kuulda. Aga .. Istusin maha ja m\u00f5tlesin hirmuga, mis minust n\u00fc\u00fcd saab. Mul ei olnud mitte \u00fchtegi m\u00f5tet ega v\u00e4ljavaadet oma elule. Mul polnud oskuseid. Ma polnud harjunud oma elus pingutama ja ISE v\u00e4ga vaeva n\u00e4gema. Ma ei saa \u00f6elda, et mulle k\u00f5ik \u201es\u00fclle\u201c on kukkunud aga p\u00e4ris palju vedamist on mu elus siiski olnud ja l\u00e4bi selle olen nii m\u00f5nestki olukorrast kergemalt v\u00e4lja tulnud. Elu n\u00e4itas mulle n\u00fc\u00fcd t\u00e4iega keskmist ja andis jalaga p .. k\u00f5ige eest. Noh, tegelikult sain ka asja eest. N\u00fc\u00fcd istusin paraja portsu otsas, kus teadsin, et p\u00e4\u00e4stjat ei tule ja ainus, kes mind p\u00e4\u00e4sta saab olen ma ise, v\u00f5ttes vastutuse enda elu eest. Ma polnud mitte kunagi pidanud v\u00e4ga millegi eest vastutama, sest alati leidus keegi, kes \u201easjad \u00e4ra korraldab\u201c enamasti oli see Tema ja n\u00fc\u00fcd mul Teda enam polnud. Kurat, pidin ise hakkama saama. \u201eMida kuradit ma teen? Mida kuradit ma teen? Mida kuradit ma teen? Mida kuradit ma teen? Mida kuradit ma teen? Mida kuradit ma teen?\u201c Tol hetkel ei saanud ma oma vanasse t\u00f6\u00f6kohta veel tagasi minna. Ma teadsin, et olen selleks veel liiga katki, liiga vihane, liiga v\u00e4hese ambitsiooni ja olematute eesm\u00e4rkidega inimene. Ma ei saanud minna tagasi kohta, kus on vaja t\u00e4ita igakuised plaane, hoida oma fookust, suhelda kolleegidega ja teha n\u00f6 p\u00e4ris t\u00f6\u00f6d. Ma teadsin, et ma ei saa sellega hakkama ja mul ei olnud m\u00f5tet lihtsalt lolli m\u00e4ngima minna. Mulle oli vaja midagi muud. Mida? Mida kuradit ma teen?? \u00dcks viis \u201ep\u00e4\u00e4seda\u201c k\u00fcsimustest a miks sa t\u00f6\u00f6l ei k\u00e4i, oli minna \u00f5ppima. Teadsin, et kui hakkan r\u00e4\u00e4kima, et olen t\u00f6\u00f6tamiseks veel liiga katki ja ma ei suuda veel vastutust v\u00f5tta, siis mind ei m\u014disteta. Tagantj\u00e4rgi ma isegi ei tea miks, kuidas ja mismoodi ma tulin sellepeale, et minust v\u00f5iks saada kogemusn\u00f5ustaja. Saatsin avalduse, tegin vestluse ja koha ma selles grupis sain. Tol hetkel ma muidugi ei teadnud mismoodi ma selle kursuse eest \u00fcldse tasuma hakkan aga sellest ma ei hoolinud. Teadsin, et tahan ja kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka saab. Elasin p\u00e4ev korraga ja 2022 aasta detsembris algaski mul pooleaastane kogemusn\u00f5ustaja baaskoolitus. See oli minu esimene, jah k\u00fcll mitte teadlik aga siiski oluline ja vajalik samm p\u00e4ris tervemiseni. Ma teadsin kohe alguses, et tegelikult minust niisama lihtsat kogemusn\u00f5ustajat ei saa ja selles valdkonnas ma t\u00f6\u00f6le ei hakka. Minust saab keegi palju enamat aga kes? Seda ma veel ei teadnud. Ma usaldasin elu ja enda sisetunnet. Baaskoolitusel hakkasin esmakordselt k\u00f5ike olnut anal\u00fc\u00fcsima ja esimesed teadmised enda elu korrastamise osas ma siiski sain. Lugesin raamatuid, kirjutasin, lihtsalt olin ja tervenesin. Vahepeal suutsin endale v\u00e4lja v\u00f5idelda koha suve\u00fcritustel. 8 aastat ehitasime me koos seda k\u00f5ike \u00fcles ja \u00fcheksas aasta, pidin paluma kohta ettev\u00f5ttes mille loojaks ma end pidada v\u00f5in. \u00dcheksas aasta olin ma k\u00f5igest tavaline t\u00f6\u00f6taja, kuskil, kuhu varasemalt panustasin rohkem, kui ma oleks pidanud iial panustama. Mulle s\u00fclitati tol suvel mitmeid kordi n\u00e4kku ja \u00fcritati v\u00e4ev\u00f5imuga \u201ekohta\u201c k\u00e4tte n\u00e4idada aga see polegi enam oluline. See, et inimesed mulle oma t\u00f5elist olemust n\u00e4itasid, ei \u00fcllatanud mind, sest m\u00e4da\u00f5un j\u00e4\u00e4b alati m\u00e4da\u00f5unaks ja koos karjas on ju palju toredam m\u00e4daneda. Onju nii? Suve\u00fcritusted algasid mais aga raha oli mul vaja kohe, veebruaris. Varakevadel pakkus \u00fcks s\u00f5ber mulle maasikam\u00fc\u00fcjana turul kohta. M\u00f5tlesin, et okei Grete Sa pead selle koha vastu v\u00f5tma, olgu need tunded ja m\u00f5tted selle t\u00f6\u00f6 suhtes millised tahes, sa l\u00e4hed ja seisad seal. See oli piisavalt \u201eajuvaba\u201c t\u00f6\u00f6, et selle k\u00f5rvalt k\u00e4ia baaskoolitusel, lugeda raamatuid ja tegeleda oma arenguga. Mingil hetkel olin p\u00e4ris uhke enda \u00fcle \u201e ..turul maasikam\u00fc\u00fcjana\u201c Marssisin 4-5x n\u00e4dalas kella 8ks turgu, et teha midagi mida ma ei armasta millegi nimel, mida mul vaja on! Iga\u00f5htune k\u00e4ttesaadud palk andis mulle teatava enesekindluse ja \u201emina vastutan ise enda elu eest\u201c tunde. Mingi hetk ma ei pidanud enam v\u014dtma vastu \u201ealmuseid\u201c kilose hakkliha paki v\u00f5i viinerite n\u00e4ol. Kas Sa kujutad ette, kui alandav on seista oma kodu uksel ja v\u00f5tta oma laste isa k\u00e4est vastu kaks pakki nagitsaid ja kilo hakkliha, samal ajal vaatab Sulle maja ette parkinud auto k\u00f5rvalistmelt vastu naine, kes Sulle rahulolevalt naeratab. Naine, kelle t\u00f5ttu Sa seal trepil n\u00fc\u00fcd seisad, oma nagitsatsega. Neelasin oma uhkuse alla, sulgesin ukse, nutsin ja k\u00f5ndisin oma elu suurimat alandust tundes trepist \u00fcles, tuppa, et lastele neid kuradi nagitsaid praadida. Vandusin iseendale, et see siin on trepp tulevikku, see on ajutine! Ma lubasin seda endale. 18.05.2023, neljap\u00e4eva\u00f5htu, T\u00fcri Lillelaada eelnev \u00f5htu Kell oli 19 kui j\u00f5udsin Diana ja Eleniga T\u00fcrile. Esimene aasta. Minu elu esimene \u00fcritus ilma Sinuta v\u00f5i noh Sa olid seal aga .. See kogemus osutus mulle valusamaks kui ma olin planeerinud ja oodanud. Olin kohmetu ja hirmul. Mu silmad valgusid vett t\u00e4is veel enne kui kohale j\u00f5udsin. 200meetrit enne laadaplatsile j\u00f5udmist ma peatusin ja \u00fctlesin Dianale: \u201efk Di ma ei saa sellega hakkama. Ma ei saa sinna minna.\u201c Mu s\u00fcda puperdas ja oleksin tahtnud lihtsalt oksendada. K\u00f5ndisin oma t\u00fcdrukutega l\u00e4heneva telgi juurde, nad m\u00f5lemad kinnitasid mulle selle 200 meetri jooksul v\u00e4hemalt 20 korda, et me teeme selle lihtsalt \u00e4ra. Nad olid minu suurim tugi sel hetkel, sest nad teadsid, et see oli k\u00f5ige hullem koht, kus ma olla sain ja ainus mis mulle\/meile j\u00f5udu andis oli teadmine, et see sitt saab loetud p\u00e4evadega l\u00e4bi ja mina olen l\u00e4bi selle tugevam. Ma olin kohal. Platsil. N\u00e4gin Sind juba eemalt tulemas ja tundsin kuidas mu keha tahab Su poole tormata ja Sind kallistada, soovida edu ja \u00f6elda elevuses olles, et jessss oleme saanud kaheksa aastat selle k\u00f5igega hakkama, saame ka n\u00fc\u00fcd. Me teeme selle \u00e4ra! Sest just nii me alati oma hooaegasid ja \u00fcritusi alustasime. R\u00f5\u00f5mu ja elevusega. Aga ainus kellele ma seda n\u00fc\u00fcd \u00f6elda sain olin ma ise \u201ema teen selle \u00e4ra, veel viimast aastat ja ma saan hakkama\u201c ja nii ma endale vaikselt sosistades korrutasin, selle erinevusega, et r\u00f5\u00f5mu ja elevust enam polnud, valus oli, nii kuradi valus oli. Enda proovilepaneku eest maksin tol korral halastamatult k\u00f5rget hinda. Olin oma enese valus kolm pikka p\u00e4eva ja vaatasin reaalsusele otsa. Reaalsusele mida ma n\u00e4ha ei tahtnud. 20.05.2023 laup\u00e4ev. Laadap\u00e4eva l\u00f5petamine. \u00d5htu. Vaatasin ja kuulasin eemalt Tanel Padari kontserdit, kui m\u00e4rkasin \u00e4kki Teda Sinu kukil hoogsalt vehkimas laulu saatel, mille s\u00f5nad k\u00f5lasid j\u00e4rgnevalt ..\u201c see on meie vabadus, et olla siin, p\u00e4ikset\u00f5usuni. Meid ei peata keegi, sest meil pole reegleid ees. Vabadus on see, las kestab l\u00f5putu siesta. Me homsest ei tee v\u00e4lja, see on meie aeg… \u201c Mu silmad valgusid vett t\u00e4is. S\u00fcda vajus saapas\u00e4\u00e4rde. Ma olin p\u00f5rgus. Diana \u00fchel pool ja Elen teisel pool, kokteil ees ja piip suus, vaatasime k\u00f5ik koos minu elu suurimale valule otsa – Teid seal eemal elu nautimas samal ajal kui mina seal surin. Di v\u00f5ttis minult \u00fcmbert kinni ja ma pole enam kindel, kellel tol hetkel rohkem valus oli, minul v\u00f5i Dianal aga ma talletasin oma m\u00e4llu selle hetke ja p\u00f5hjusega. Selle n\u00e4gemine oli seeme minu tulevikku. Otsustasin l\u00e4bi selle otsese valu kasvatada end naiseks kes on murdumatu. Seisin oma valuga silmitsi. Ma ei p\u00f5genenud. Ma ei keeranud pead \u00e4ra. Ma olin seal. Ma tean, et Sa tead, et ma n\u00e4gin. Su pilk r\u00e4\u00e4kis sellel hetkel rohkem kui \u00fckski s\u00f5na oleks saanud \u00f6elda. Aga minul, minul polnud enam Sulle midagi \u00f6elda. Sa s\u00fclitasid mulle n\u00e4kku, oma laste emale ja see oli piisav, et v\u00f5tta j\u00e4rgnevatest kuudest k\u00f5ik mis v\u00f5tta annab .. Juuni. Juuli. August. 2023 S\u00f5itsin iga n\u00e4dalavahetus m\u00f6\u00f6da Eestimaad ringi ja j\u00e4tsin iga \u00fcritusega enda peas h\u00fcvasti. \u00dctlesin head aega sellele, mida ma armastasin. Varahommikuti nautisin teekonda sihtkohta, vaatasin puid, t\u00f5usvat p\u00e4ikest, kuulasin Taukari \u2013 Silmad p\u00e4rani kinni, kes ennast unustavalt laulis \u201e.. p\u00fc\u00fcan igat v\u00f5imalikku moodi, mitte midagi tunda, mitte midagi tunda .. \u201c ja \u00fctlesin head aega nendele hommikutele ja s\u00f5itudele. Mu sees p\u00f5les, mul oli lihtsalt valus aga l\u00e4bi selle valu, teadmisega, et see on minu viimane aasta ma nautisin 100% igat hetke! Nautsin k\u00f5ike, mis mulle veel antud oli. Ma olin hetkes kohal. Ma armastasin seda raskust, edu ja eba\u00f5nnestumisi, varahommikusi starte, kell 6 P\u00f5ltsamaa Olerexi kohvi, hilis\u00f5htuseid pakkimisi ja koduteed, \u00f6iseid pissipeatuseid, vihmasadu ja kuumust, naeru ja pisaraid, v\u00f5imatult k\u00e4ituvat gaasigrilli ja otsa saavaid friikartuleid, maha unustatud nuge ja Urmo lolle nalju. See k\u00f5ik oli olnud aastaid minu elu ja sellest loobumine oli minu jaoks sama suur kaotus kui Sinu minek. Suve\u00fcritustel\/laatadel oli oma vibe. Inimesed. Tunne. Oeh, kuidas ma seda k\u00f5ike armastasin aga teadsin, et edasi liikumiseks pean lahti laskma k\u00f5igest ja sellep\u00e4rast ma viimane aasta seda k\u00f5ike tegingi. Iseenda p\u00e4rast. H\u00fcvastij\u00e4tuks. Punkti panekuks. Lahti laskmiseks. L\u00e4bi pisarate ja naeru ma l\u00e4bi 2023 aasta suve s\u00f5itsin. K\u00f5ike \u00fcheaegselt vihates ja armastades. 16.09.2023 Laup\u00e4ev, Palamuse laat. Viimane! Viimased tunnid, m\u00fc\u00fck, pakkimised ja minek. Nutsin ja pakkisin oma karnevali veel viimast korda kokku. Jah, just nii dramaatiline see k\u00f5ik oligi. Olgugi, et olin terve suve h\u00fcvasti j\u00e4tnud, oli finaal ikka mu s\u00fcdamele v\u00e4ga raske. \u00dctle veel, et inimene hingega asja ei tee .. teeb! Aga minu hingel oli aeg edasi lennata. Ma armastasin ikka \u00f6elda, et \u201esalaja lendan Sinuga kaasas ..\u201c aga enam mitte. Jah, osa minust j\u00e4\u00e4b alati sinna, telgi alla, aga vaid suure t\u00e4nutunde ja imeliste m\u00e4lestuste n\u00e4ol, et sain kord nii v\u00e4gevat elu elada. Minu hing lendab n\u00fc\u00fcd edaspidi koos minuga, minu v\u00e4gi on minuga ja Sina .. Sina saad ilma minuta hakkama. Minu 9 aastat on l\u00e4bi. K\u00f5ik millesse me aastaid panustasime, ehitades lossi oma pere nimel, oli minu jaoks l\u00e4inud. Jah, see k\u00f5ik oli nii karjuvalt eba\u00f5iglane aga mina lahkusin endale kohaselt – pea p\u00fcsti, jah pisar silmas ja s\u00fcda erinevaid tundeid t\u00e4is aga samas nii v\u00e4gevalt, et selle m\u00f5ju hakkab endast tunda andma alles tulevikus .. <\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-1092","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-minu-lugu"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1092","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1092"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1092\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1105,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1092\/revisions\/1105"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1092"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1092"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1092"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}