{"id":1098,"date":"2024-05-03T06:48:22","date_gmt":"2024-05-03T04:48:22","guid":{"rendered":"https:\/\/greteblogi.ee\/?p=1098"},"modified":"2026-05-17T10:52:32","modified_gmt":"2026-05-17T08:52:32","slug":"minu-uus-suund","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/greteblogi.ee\/?p=1098","title":{"rendered":"Minu uus suund."},"content":{"rendered":"\n

Paralleelselt \u00fcrituste l\u00f5petamisega hakkasin aina rohkem m\u00f5tlema enda tuleviku loomisele. Tasapisi andis ju elu mulle m\u00e4rku ja oli liikumas sinna suunas kus \u00fcks etapp hakkab l\u00f5ppema aga uusi v\u00e4ljavaateid mul ikka polnud. Jah, kogemusn\u00f5ustaja diplom oli mul n\u00fc\u00fcdseks juba taskus aga mida ma sellega peale hakkan?\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Koos, kahekesi, \u00fchist suunda ja elu rajada tundus mulle alati palju lihtsam. Usaldasid kaaslast enda k\u00f5rval ja selline kahekesi loomine tundus mulle nii turvaline ja \u00f5ige. \u00dchised r\u00f5\u00f5mud ja mured, teineteise toetamine ja ehk isegi suuremad eesm\u00e4rgid? Mina alati uskusin, et koos vallutatakse maailma, m\u00e4gesid ja avatakse uusi \u00fchiseid uksi. ..\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Oma varasemas postituses jagasin ma neid ridu, mida kirjutasin 20.09.2022 .. <\/p>\n\n\n\n

\u201e.. Ma tean, et kui mina meist loobun siis ongi k\u00f5ik. Ma pole selleks veel t\u00e4na valmis. \u00dcks osa minust ju ikka ootab, ootab pikalt enne kui loobub. Aga kui loobun siis l\u00f5plikult ja j\u00e4\u00e4davalt. Nii, et tagasiteed enam ei ole. Kardan seda hetke, kui enam ei ole, sest \u00e4kki Sa just siis tuled. Tuled liiga hilja.\u201c <\/em><\/p>\n\n\n\n

Peaaegu aasta hiljem, olles juba osa oma varasemast elust maha lammutanud, seisin ma ikka selle uue avatud ukse ees ja tegin siis esimese teadliku sammu, astumaks sisse ellu kus olin valmis k\u00f5igest varasemast lahti \u00fctlema ja alustama teekonda \u00fcksinda, usaldades vaid iseennast.  Vabastades sellega nii ennast, kui ka Sind. <\/p>\n\n\n\n

Alustasin elu, mille peategelane olen Mina. <\/p>\n\n\n\n

Mulle tundus siis, et eksimisruumi mul ei ole, sest \u00fcksinda olles pole eksimine mulle lubatud. Koos oleks ju lihtsam olnud eksida \u201e.. meie eksisime\u201c  <\/em>ja pool vastutust langeks automaatselt kaaslasele. \u00dcksinda eksimine t\u00e4hendas aga seda, et kogu vastutus on ju ainult MINU kanda ja see survestas tegema ainult \u00f5igeid valikuid. Valikuid l\u00e4bi s\u00fcdame. Peatusin ja keskendusin esimest korda sellele mida Mina p\u00e4riselt tahan. Vaatasin seda, mis on minu \u00fcmber ja seda, mis on minu sees, k\u00fcsides endalt ausaid k\u00fcsimusi: <\/p>\n\n\n\n

Mis on minu suund? <\/p>\n\n\n\n

Mida ma teen siis kui k\u00f5ik eelnev on l\u00f5petatud? <\/p>\n\n\n\n

Mis oleks siis kui k\u00f5ik olekski p\u00e4riselt v\u00f5imalik? <\/p>\n\n\n\n

Kus on see koht kuhu ma saaksin j\u00e4lle panna oma s\u00fcdame?<\/p>\n\n\n\n

Kes ma tahan olla? <\/p>\n\n\n\n

Kuhu ma tegelikult tahan kuuluda? <\/p>\n\n\n\n

Millist elu ma tahan elada? <\/p>\n\n\n\n

Milliseid tundeid ma tahan tunda? <\/p>\n\n\n\n

Endale pidevalt neid k\u00fcsimusi esitades ja meeles pidades kadunud vanaisa unen\u00e4os \u00f6eldud lauset:\u00a0\u201eGrete tee ainult seda mis teeb Sind p\u00e4riselt \u00f5nnelikuks!\u201c<\/em>\u00a0\u00a0juhtis see lause mind l\u00f5puks minu s\u00fcdamesoovini. Ligi 10 aastat otsimist, jah just nii ammu aega tagasi k\u00e4is vanaisa veel viimast korda minu unen\u00e4os end n\u00e4itamas ja minuga r\u00e4\u00e4kimas. Me istusime \u00fchise laua taga, ta vaatas mulle otsa, naeratas ja \u00fctles pehmelt\u00a0\u201eGrete tee ainult seda mis teeb Sind p\u00e4riselt \u00f5nnelikuks!\u201c<\/em>\u00a0.. j\u00f5udsin vaid k\u00fcsida kuidas?! Mis teeb mind \u00f5nnelikuks? Ta kordas end, t\u00f5usid siis p\u00fcsti ja hakkas liikuma ukse suunas. Ma j\u00e4rgnesin talle aga ta ei vaadanud enam tagasi ja sulges ukse meie vahel. Teadsin sel hommikul \u00e4rgates, et ta ei tule enam tagasi. Ta j\u00e4ttis minuga h\u00fcvasti ja kinkis minu s\u00fcdamesse v\u00f5imsa s\u00f5numi. S\u00f5numi, mille najal ma saaksin rajada \u00fcles kogu oma elu.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5puks j\u00f5udsin ma selle vastuseni. Selleni mis teeb mind p\u00e4riselt \u00f5nnelikuks. Oeh, ait\u00e4h selle selguse eest .. \ud83d\udd4a\ufe0f<\/p>\n\n\n\n

Mind on alati teinud siiralt \u00f5nnelikuks see, kui ma saan teisi inimesi inspireerida. Mul paneb s\u00fcdame helkima ja silma s\u00e4rama tunne, kui saan inimesi toetada nende raskuses, juhendades neid tegema elus paremaid valikuid. Ma soovin tervendada ja aidata lahustada \u00e4ra valu, n\u00e4idata, et maailm on ilus koht kus olla ja seda, et elu on alati v\u00f5imalik<\/strong> \u2013 just nii nagu ma iseendale seda n\u00e4idanud olin. Tundsin suurt soovi, et tahan seda k\u00f5ike ka kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailmaga jagada ja saada selles k\u00f5iges veelgi paremaks. Ma tahan pakkuda v\u00e4\u00e4rtust, l\u00e4bi mille leiavad ka teised inimesed oma maailmas selgust ja l\u00e4bi selle saavad elada lihtsalt paremat elu. See on minu soov. Minu suund! <\/p>\n\n\n\n

Minust saab terapeut!<\/strong>\u00a0See ongi see miski, mida ma olin otsinud ja kuhu suunas tegelikult juba aastaid tasapisi, endalegi teadmata, liikunud.\u00a0L\u00e4bi otsingute leidsin Holistika Insitituudi ja k\u00f5ik sai mulle veelgi selgemaks.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Tsiteerides Holistika Insitituudi asutaja ja juhataja, Marina Paula Eberth\u2019it :\u00a0<\/p>\n\n\n\n

“ISEENDA JUURDE KOJU” <\/p>\n\n\n\n

Nisutera mulda pannes ei oota keegi, et sellest kasvaks kartul v\u00f5i tulbisibulast l\u00f5hnav roos. Elu juhib seestpoolt j\u00f5ud, mis suunab iga asja, olendit v\u00f5i n\u00e4htust olema tema ise. Kui aga kasvab laps, siis miskip\u00e4rast oodatakse temalt selliste v\u00f5imete avaldumist, mida lapsel ei ole ja k\u00e4itumist, mis pole tema loomusega koosk\u00f5las. Ootuste valguses kasvanud inimestena me ei teagi, kes me oleme. Rahulolematutena v\u00f5ime ekselda aastak\u00fcmneid ja otsida k\u00fcll \u00f5nne, k\u00fcll rikkust v\u00f5i suurt armastust, m\u00f5istmata, et tegelikult otsime iseennast taga. Milline magus tunne on lasta minna k\u00f5igel, mis pole me t\u00f5eline olemus ja j\u00f5uda l\u00f5puks iseenda juurde koju! \u201c \u2013\u00a0<\/em>Tekst p\u00e4rineb Holistika Insitituuti kodulehelt :\u00a0https:\/\/holistika.ee<\/a><\/p>\n\n\n\n

See oli \u00fcks ilusamaid m\u00f5tted ja ridasid mida ma enda elus lugenud olin.\u00a0\u00a0\u201c.. j\u00f5uda iseenda juurde koju\u201d<\/em>\u00a0oeh, kuidas see mind tol hetkel k\u00f5netas. Olles aastaid otsinud, ekselnud, lastes rahulolematusel endast v\u00f5imu v\u00f5tta, mingis eluetapis v\u00f5idelnud sooviga elu l\u00f5petada ja olles ka ise olnud t\u00e4ielik m\u00e4da\u00f5un tundsin ma, et ma tegelikult ei teagi kes ma olen ega polegi p\u00e4riselt \u201ckodus\u201d k\u00e4inud. Ma m\u00f5istsin, et kui ma tahan p\u00e4riselt enda elus midagi muuta, tuleb mul teha midagi t\u00e4iesti teisiti. Mul tuli alustada nullist enda loomist, et p\u00e4ris endaga tuttavaks saada ja seda selleks, et mul avaneks v\u00f5imalus n\u00e4ha kes see Grete siis tegelikult on. See Grete, kes varem elas vaid teiste nimel, otsustas n\u00fc\u00fcd hakata elama ainult iseenda nimel.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Ma otsustasin, et ma investeerin kogu oma vaba raha enda teadmistesse. Sellesse, mis j\u00e4\u00e4b mulle kahe k\u00f5rva vahele. Minu teadmistest saab minu suurim vara, miski, mida mitte keegi ei saa minult enam \u00e4ra v\u00f5tta!<\/p>\n\n\n\n

Kooli registreerimisel ei kahelnud ma enam milleski ja vestlusel \u00fctlesin kindlameelselt, et mina tulen neljaks aastaks ja ei kavatsegi lahkuda enne kui olen k\u00e4tte saanud oma ametliku diplomi ja ma teen selleks mida iganes mul vaja teha on!<\/p>\n\n\n\n

Siht oli paigas! Ma teadsin n\u00fc\u00fcd oma suunda ja seda kuhu ma panen oma s\u00fcdame. \u00dcht\u00e4kki sai k\u00f5ik nii selgeks ja terapeudiks \u00f5ppimise teekond tundus mulle \u00e4kitselt nii loomulik asjade kulg.\u00a0Ma muutusin rahulikuks, sest aastapikkused otsingud olid l\u00f5ppenud ja selgus oli j\u00f5udnud minuni. Olin teinud selle suunas esimesed teadlikud sammud ja ametlik koolitee ootas mind sees.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Ma olin oma teekonna alguses. Selles alguses, mis juhib mind p\u00e4riselt ka minu uue, ENDA loodud elu suunas .. Millegi suunas, mille vastutaja olen ainult mina! <\/p>\n\n\n\n

Aga veel enne kui ma Holistika Instituudi uksest esimest korda sisse astusin, tuli mul sisse astuda oma sisemaailma .. <\/p>\n\n\n\n

Selle positusega ma tahan Sulle s\u00fcdamele panna, et ka \u00fcksinda seistes saad sa liigutada m\u00e4gesid, juhtida enda elu ja kui vaja, alustada kasv\u00f5i kakssada korda uuesti. Iga uus p\u00e4ev on uus algus ja Sinu ees avaneb uus ja puhas lehek\u00fclg, kirjutamaks ja loomaks teerada selle eluni kus tegelikult ongi k\u00f5ik v\u00f5imalik. <\/p>\n\n\n\n

Millist elu Sa elaksid kui k\u00f5ik oleks p\u00e4riselt v\u00f5imalik? <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Paralleelselt \u00fcrituste l\u00f5petamisega hakkasin aina rohkem m\u00f5tlema enda tuleviku loomisele. Tasapisi andis ju elu mulle m\u00e4rku ja oli liikumas sinna suunas kus \u00fcks etapp hakkab l\u00f5ppema aga uusi v\u00e4ljavaateid mul ikka polnud. Jah, kogemusn\u00f5ustaja diplom oli mul n\u00fc\u00fcdseks juba taskus aga mida ma sellega peale hakkan?\u00a0 Koos, kahekesi, \u00fchist suunda ja elu rajada tundus mulle alati palju lihtsam. Usaldasid kaaslast enda k\u00f5rval ja selline kahekesi loomine tundus mulle nii turvaline ja \u00f5ige. \u00dchised r\u00f5\u00f5mud ja mured, teineteise toetamine ja ehk isegi suuremad eesm\u00e4rgid? Mina alati uskusin, et koos vallutatakse maailma, m\u00e4gesid ja avatakse uusi \u00fchiseid uksi. ..\u00a0 Oma varasemas postituses jagasin ma neid ridu, mida kirjutasin 20.09.2022 ..  \u201e.. Ma tean, et kui mina meist loobun siis ongi k\u00f5ik. Ma pole selleks veel t\u00e4na valmis. \u00dcks osa minust ju ikka ootab, ootab pikalt enne kui loobub. Aga kui loobun siis l\u00f5plikult ja j\u00e4\u00e4davalt. Nii, et tagasiteed enam ei ole. Kardan seda hetke, kui enam ei ole, sest \u00e4kki Sa just siis tuled. Tuled liiga hilja.\u201c  Peaaegu aasta hiljem, olles juba osa oma varasemast elust maha lammutanud, seisin ma ikka selle uue avatud ukse ees ja tegin siis esimese teadliku sammu, astumaks sisse ellu kus olin valmis k\u00f5igest varasemast lahti \u00fctlema ja alustama teekonda \u00fcksinda, usaldades vaid iseennast.  Vabastades sellega nii ennast, kui ka Sind.  Alustasin elu, mille peategelane olen Mina.  Mulle tundus siis, et eksimisruumi mul ei ole, sest \u00fcksinda olles pole eksimine mulle lubatud. Koos oleks ju lihtsam olnud eksida \u201e.. meie eksisime\u201c  ja pool vastutust langeks automaatselt kaaslasele. \u00dcksinda eksimine t\u00e4hendas aga seda, et kogu vastutus on ju ainult MINU kanda ja see survestas tegema ainult \u00f5igeid valikuid. Valikuid l\u00e4bi s\u00fcdame. Peatusin ja keskendusin esimest korda sellele mida Mina p\u00e4riselt tahan. Vaatasin seda, mis on minu \u00fcmber ja seda, mis on minu sees, k\u00fcsides endalt ausaid k\u00fcsimusi:  Mis on minu suund?  Mida ma teen siis kui k\u00f5ik eelnev on l\u00f5petatud?  Mis oleks siis kui k\u00f5ik olekski p\u00e4riselt v\u00f5imalik?  Kus on see koht kuhu ma saaksin j\u00e4lle panna oma s\u00fcdame? Kes ma tahan olla?  Kuhu ma tegelikult tahan kuuluda?  Millist elu ma tahan elada?  Milliseid tundeid ma tahan tunda?  Endale pidevalt neid k\u00fcsimusi esitades ja meeles pidades kadunud vanaisa unen\u00e4os \u00f6eldud lauset:\u00a0\u201eGrete tee ainult seda mis teeb Sind p\u00e4riselt \u00f5nnelikuks!\u201c\u00a0\u00a0juhtis see lause mind l\u00f5puks minu s\u00fcdamesoovini. Ligi 10 aastat otsimist, jah just nii ammu aega tagasi k\u00e4is vanaisa veel viimast korda minu unen\u00e4os end n\u00e4itamas ja minuga r\u00e4\u00e4kimas. Me istusime \u00fchise laua taga, ta vaatas mulle otsa, naeratas ja \u00fctles pehmelt\u00a0\u201eGrete tee ainult seda mis teeb Sind p\u00e4riselt \u00f5nnelikuks!\u201c\u00a0.. j\u00f5udsin vaid k\u00fcsida kuidas?! Mis teeb mind \u00f5nnelikuks? Ta kordas end, t\u00f5usid siis p\u00fcsti ja hakkas liikuma ukse suunas. Ma j\u00e4rgnesin talle aga ta ei vaadanud enam tagasi ja sulges ukse meie vahel. Teadsin sel hommikul \u00e4rgates, et ta ei tule enam tagasi. Ta j\u00e4ttis minuga h\u00fcvasti ja kinkis minu s\u00fcdamesse v\u00f5imsa s\u00f5numi. S\u00f5numi, mille najal ma saaksin rajada \u00fcles kogu oma elu.\u00a0 L\u00f5puks j\u00f5udsin ma selle vastuseni. Selleni mis teeb mind p\u00e4riselt \u00f5nnelikuks. Oeh, ait\u00e4h selle selguse eest .. \ud83d\udd4a\ufe0f Mind on alati teinud siiralt \u00f5nnelikuks see, kui ma saan teisi inimesi inspireerida. Mul paneb s\u00fcdame helkima ja silma s\u00e4rama tunne, kui saan inimesi toetada nende raskuses, juhendades neid tegema elus paremaid valikuid. Ma soovin tervendada ja aidata lahustada \u00e4ra valu, n\u00e4idata, et maailm on ilus koht kus olla ja seda, et elu on alati v\u00f5imalik \u2013 just nii nagu ma iseendale seda n\u00e4idanud olin. Tundsin suurt soovi, et tahan seda k\u00f5ike ka kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailmaga jagada ja saada selles k\u00f5iges veelgi paremaks. Ma tahan pakkuda v\u00e4\u00e4rtust, l\u00e4bi mille leiavad ka teised inimesed oma maailmas selgust ja l\u00e4bi selle saavad elada lihtsalt paremat elu. See on minu soov. Minu suund!  Minust saab terapeut!\u00a0See ongi see miski, mida ma olin otsinud ja kuhu suunas tegelikult juba aastaid tasapisi, endalegi teadmata, liikunud.\u00a0L\u00e4bi otsingute leidsin Holistika Insitituudi ja k\u00f5ik sai mulle veelgi selgemaks.\u00a0 Tsiteerides Holistika Insitituudi asutaja ja juhataja, Marina Paula Eberth\u2019it :\u00a0 “ISEENDA JUURDE KOJU” Nisutera mulda pannes ei oota keegi, et sellest kasvaks kartul v\u00f5i tulbisibulast l\u00f5hnav roos. Elu juhib seestpoolt j\u00f5ud, mis suunab iga asja, olendit v\u00f5i n\u00e4htust olema tema ise. Kui aga kasvab laps, siis miskip\u00e4rast oodatakse temalt selliste v\u00f5imete avaldumist, mida lapsel ei ole ja k\u00e4itumist, mis pole tema loomusega koosk\u00f5las. Ootuste valguses kasvanud inimestena me ei teagi, kes me oleme. Rahulolematutena v\u00f5ime ekselda aastak\u00fcmneid ja otsida k\u00fcll \u00f5nne, k\u00fcll rikkust v\u00f5i suurt armastust, m\u00f5istmata, et tegelikult otsime iseennast taga. Milline magus tunne on lasta minna k\u00f5igel, mis pole me t\u00f5eline olemus ja j\u00f5uda l\u00f5puks iseenda juurde koju! \u201c \u2013\u00a0Tekst p\u00e4rineb Holistika Insitituuti kodulehelt :\u00a0https:\/\/holistika.ee See oli \u00fcks ilusamaid m\u00f5tted ja ridasid mida ma enda elus lugenud olin.\u00a0\u00a0\u201c.. j\u00f5uda iseenda juurde koju\u201d\u00a0oeh, kuidas see mind tol hetkel k\u00f5netas. Olles aastaid otsinud, ekselnud, lastes rahulolematusel endast v\u00f5imu v\u00f5tta, mingis eluetapis v\u00f5idelnud sooviga elu l\u00f5petada ja olles ka ise olnud t\u00e4ielik m\u00e4da\u00f5un tundsin ma, et ma tegelikult ei teagi kes ma olen ega polegi p\u00e4riselt \u201ckodus\u201d k\u00e4inud. Ma m\u00f5istsin, et kui ma tahan p\u00e4riselt enda elus midagi muuta, tuleb mul teha midagi t\u00e4iesti teisiti. Mul tuli alustada nullist enda loomist, et p\u00e4ris endaga tuttavaks saada ja seda selleks, et mul avaneks v\u00f5imalus n\u00e4ha kes see Grete siis tegelikult on. See Grete, kes varem elas vaid teiste nimel, otsustas n\u00fc\u00fcd hakata elama ainult iseenda nimel.\u00a0 Ma otsustasin, et ma investeerin kogu oma vaba raha enda teadmistesse. Sellesse, mis j\u00e4\u00e4b mulle kahe k\u00f5rva vahele. Minu teadmistest saab minu suurim vara, miski, mida mitte keegi ei saa minult enam \u00e4ra v\u00f5tta! Kooli registreerimisel ei kahelnud ma enam milleski ja vestlusel \u00fctlesin kindlameelselt, et mina tulen neljaks aastaks ja ei kavatsegi lahkuda enne kui olen k\u00e4tte saanud oma ametliku diplomi ja ma teen selleks mida iganes mul vaja teha on! Siht oli paigas! Ma teadsin n\u00fc\u00fcd oma suunda ja seda kuhu ma panen oma s\u00fcdame. \u00dcht\u00e4kki sai k\u00f5ik nii selgeks ja terapeudiks \u00f5ppimise teekond tundus mulle \u00e4kitselt nii loomulik asjade kulg.\u00a0Ma muutusin rahulikuks, sest aastapikkused otsingud olid l\u00f5ppenud ja selgus oli j\u00f5udnud minuni. Olin teinud selle suunas esimesed teadlikud sammud ja ametlik koolitee ootas mind sees.\u00a0 Ma olin oma teekonna alguses. Selles alguses, mis juhib mind p\u00e4riselt ka minu uue, ENDA loodud elu suunas .. Millegi suunas, mille vastutaja olen ainult mina!  Aga veel enne kui ma Holistika Instituudi uksest esimest korda sisse astusin, tuli mul sisse astuda oma sisemaailma ..  Selle positusega ma tahan Sulle s\u00fcdamele panna, et ka \u00fcksinda seistes saad sa liigutada m\u00e4gesid, juhtida enda elu ja kui vaja, alustada kasv\u00f5i kakssada korda uuesti. Iga uus p\u00e4ev on uus algus ja Sinu ees avaneb uus ja puhas lehek\u00fclg, kirjutamaks ja loomaks teerada selle eluni kus tegelikult ongi k\u00f5ik v\u00f5imalik.  Millist elu Sa elaksid kui k\u00f5ik oleks p\u00e4riselt v\u00f5imalik? <\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-1098","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-minu-lugu"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1098","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1098"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1098\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1257,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1098\/revisions\/1257"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1098"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1098"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1098"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}