Selleks, et ma saaksin oma teekonda Holistika Instituudis \u00fcldse alustada oli mul vaja l\u00e4bi teha holistiline nelik ehk k\u00e4ia 4 x 3 tundi holistilise regressiooniteraapias (HRT).<\/p>\n\n\n\n
Endale kohaselt, nagu enamus asjadega mu elus, j\u00e4tsin ma sellegi viimasele minutile, sest tegelikult ei tahtnud ma sinna ju \u00fcldse minna. Olin haavatud ja mul oli endiselt valus ja siis mine ja r\u00e4\u00e4gi kellegile v\u00f5hiv\u00f5\u00f5rale oma lugu ja hakka seda siis tervendama seal. Mul polnud v\u00e4himatki tahtmist oma lugu r\u00e4\u00e4kida, veel v\u00e4hem oli mul huvi kuulda midagi mingist andestamisest v\u00f5i sellest, kuidas mu elu tegelikult peale lahkuminekut muutunud oli. Ma ei suutnud seda muutust omaks v\u00f5tta, sest see mis l\u00e4ks oli minu jaoks v\u00e4\u00e4rtuslikum kui miski muu siin maailmas olla sai. Tol hetkel olin siiski arvamusel, et ma kaotasin oma maailma ja siis ma pean veel selle eest t\u00e4nulik olema? Ait\u00e4h t\u00f5esti! <\/p>\n\n\n\n
\u201eVaata k\u00f5iki inimesi l\u00e4bi armastuse,\u201c \u00fctles mu terapeut meie esimesel kohtumisel ja ma tundsin, et ma tahan oksendada .. <\/p>\n\n\n\n
Minu sisse oli aastaga kasvanud \u00fcsna kontrollimatu ja tugev vihatunne. Tunne, mis mind igap\u00e4evaselt s\u00f5i, minu elu h\u00e4vitas ja mida ma enam kontrollida ei suutnud, oli kasvanud \u201e\u00fcle pea\u201c. Tunne, mis oli \u00fchtpidi nii kallis ja tuttav, oli teistpidi nii valus oma kehas kogeda. Viha oli mind halvanud ja s\u00fcgaval s\u00fcdames ma teadsin, et kui ma tahan p\u00e4riselt elada ja oma elus muutusi teha, pean sellest tundest vabanema. Ma pean lubama endal terveneda. Lubama endal andestada. Kohe!<\/p>\n\n\n\n
Enne, kui ma sukeldun oma sisemaailma ja v\u00f5tan Sind teraapiaruumi kaasa, jagan ma Holistika Instituudi lehel olevat infot, mis see HRT siis tegelikult on: Holistiline regressiooniteraapia (HRT) on teraapia \u201enormaalsetele\u201c ja tugi \u00f5nneliku elu loomisel. Me oleme harjunud pingutama ja \u201ev\u00e4lja kannatama\u201c, aga elu ei pea olema kannatus. HRT eesm\u00e4rgiks on inimeste toetamine nii, et \u201enormaalselt\u201c tavap\u00e4rasest elust saaks optimaalne, parim v\u00f5imalik elu. Optimaalses elus on heaolu, rahulolu ja \u00f5nnetunnet, aga sealt ei puudu ka areng ja v\u00e4ljakutsed. See on elu, mida elatakse t\u00e4iel rinnal, nautides, tundes oma tugevaid k\u00fclgi ja rakendades oma loomulikke andeid.<\/em><\/p>\n\n\n\n Holistilise regressiooniteraapia protsess on terviklik ja v\u00f5imas, sest holistilised r\u00e4nnakud sisemaailma v\u00f5imaldavad t\u00f6\u00f6tada nii keha, meele, hinge kui vaimuga. Holistilistel r\u00e4nnakutel uurivad kliendid oma sisemaailma ja leiavad minevikust \u00fcles oma probleemide algp\u00f5hjused ning t\u00f6\u00f6tavad l\u00e4bi olukorrad, kust h\u00e4dad alguse on saanud. Nii vabastatakse minevikus kinnikiilunud tunde- ja m\u00f5ttemustred, inimesed j\u00f5uavad iseendale l\u00e4hemale ja ka tervenevad<\/em>. T\u00e4psemalt infot leiad: https:\/\/holistika.ee\/teraapia\/holistiline-regressiooniteraapia\/<\/p>\n\n\n\n \u201e .. aga elu ei pea olema kannatus\u201c ja selle m\u00f5tte nimel olin ma valmis k\u00f5ike muutma. Ma tahtsin n\u00e4ha, milline on elu vabana, elu t\u00e4nuliku s\u00fcdame ja armastusega. <\/p>\n\n\n\n Holistikas on paljutki, mis minu maailmavaatega sobib, kirjeldades v\u00e4ga lihtsalt ja selgelt milline see elu tegelikult olla v\u00f5iks mille poole p\u00fc\u00fcelda. \u00dcks osa minust oli p\u00e4riselt ka muutusteks valmis, ma vajasin muutust aga teine osa minust ajas ikka s\u00f5rgu vastu, sooviga olla mugavustsoonis, et tuttavas poris p\u00fcherdada, tuttavate tunnete ja emotsioonidega, sest nii oli ju harjumusp\u00e4rane ja ehk isegi turvaline ja kodune? Ma ei osanud teisiti ega osanud arvata, et teistmoodi ja \u00f5nnelik elu on p\u00e4riselt ka v\u00f5imalik.<\/p>\n\n\n\n 25.07.2023 \u2013 minu teine teraapiap\u00e4ev<\/strong> <\/p>\n\n\n\n Terapeudi nimeks oli Mari-Mall, kes nii nagu ka esimesel p\u00e4eval, v\u00f5ttis ka n\u00fc\u00fcd mind vastu sooja ja laia naeratusega, tekitades tunde nagu l\u00e4heksin k\u00fclla m\u00f5nele heale tuttavale, toredale t\u00e4dile, kes Sinu k\u00e4ek\u00e4igu vastu p\u00e4riselt huvi tunneb. <\/p>\n\n\n\n Tuba, kus me minu teekonnal koos olime, oli pisike ja heledates toonides. Oranz tugitool, voodi, raamaturiiul, lilled .. see koht meenutas mulle natuke minu vanaema kuldset tuba, maamajas, kus tihti koos minu lapsep\u00f5lves olime. Me nimetasime seda kuldseks toaks just seet\u00f5ttu, et \u00f5htune p\u00e4ike paistis alati sinna tuppa sisse, muutes toa maagiliselt kuldkollakseks. Just nagu n\u00fc\u00fcd kui \u00f5rnad p\u00e4ikesekiired paistsid toa m\u014dlemast aknast sisse, muutes toa kuldseks aga seekord, seekord tundsin kuidas see mind h\u00e4iris .. \u201ekurat, siin on ikka nutmiseks liiga valge.\u201c<\/em> Ma oleksin tahtnud iseenda ja oma pisarate eest pugeda kuskile pimedasse koopasse. Tajusin kuidas erk p\u00e4ikesevalgus tegi mind kuidagi veelgi haavatavamaks ja m\u00f5tlesin \u00fcmbrust uurides, et \u201e .. minu teraapiaruumis k\u00fcll nii valge olema ei hakka<\/em>\u201c nagu oleks alasti kellegi ees olnud ja k\u00f5ik mis minus peidus on, on \u00e4kki avatud raamatuna kellegi v\u00f5hiv\u00f5\u00f5ra ees. Tahtsin oma hinges p\u00f5geneda aga ometi istusin juba tuttaval oranzil tugitoolil, p\u00f5lved tugevalt kaisus, salvr\u00e4ti pakk ees ja vaatasin enda ees olevast aknast v\u00e4lja kuidas tuules tantsisid v\u00f5imsad kasepuud ja m\u00f5tlesin endamisi, et tahaksin ka kunagi nii vankumatu ja tugev olla .. <\/p>\n\n\n\n Enne uuele r\u00e4nnakule minemist vestlesime Mariga minu esimesest HTR kogemusest ja avasin veel enam uksi oma m\u00f5tete ja sisemaailma kohta. Ta p\u00fc\u00fcdis mind ikka ja j\u00e4lle suunata sinna andestuse, headuse ja rahu suunas. Mina aga t\u00f5rkusin vastu. Tundsin kuidas \u00e4rritun, sest ootasin, et ta on v\u00e4hemalt milleski minu poolt. R\u00e4\u00e4gib kaasa ja kiidab natukenegi takka mu vihapurskeid ja inetuid m\u00f5tteid nende m\u00f5lemi suunas, kes tol hetkel mu elus peategeleased olid. Ta ei teinud seda. Tema jaoks oli andestamine ja viha mitte pidamine nii loomulik ja lihtne tegevus. Minu jaoks aga n\u00e4iliselt v\u00f5imatu missioon ja hetkeks tundsin, et ma ei taha enam midagi \u00f6elda, sest arvasin ja tundsin, et Mari ei m\u00f5ista mind. \u00dctlesin talle kindlameeleselt ja \u00fcsna pahaselt, et mina lihtsalt ei suuda olla alandlik ja k\u00f5igele lisaks veel t\u00e4nulik ja vahitsin pisaratest n\u00f5retava n\u00e4oga aknast juba neid tuttavaid vankumatuid kasepuid, mida esimesel p\u00e4evalgi. Mari sellepeale vaid naeratas oma lahket naeratust ja noogutas, midagi \u00fctlemata. Ilmselt ta enda peas m\u00f5tles, et ma olen \u00fcks jonniv, haiget saanud laps aga just nii ma end tundsingi. <\/p>\n\n\n\n Tundsin, et mina ei saa olla enda tunnete eest praegu vastutav ja mind \u00e4rritas teadmine ja m\u00f5te, et ma saan ja pean olema! Kuidas? Minu elu keeratake alatult peapeale, ma kaotan k\u00f5ik, mille nimel pingutanud olen ja siis \u00e4kitselt pean \u201ekaotuse\u201c suure armastuse ja t\u00e4nutundege vastu v\u00f5tma? Mulle ei mahtunud see p\u00e4he. Mis kuradi t\u00e4nutundest sai siin juttu olla? Ma tahtsin n\u00e4ha Tema valu, piina, \u00e4ngistust .. soovisin kogu hingest talle seda, mida ise tunnen, et kasv\u00f5i \u00fcks hetk saaks Ta tunda seda, milles mina olen aasta juba elanud. Andestamise asemel soovisin h\u00e4vitada, teha k\u00f5ik maatasa ja siis eemalt rahulolevalt vaadata ja m\u00f5elda, et n\u00fc\u00fcd oleme tasa. Tahtsin k\u00e4ttemaksu, mitte andestust.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Kui see kool poleks mulle nii oluline olnud, oleksin sealt oranzist tugitoolist tol hetkel lihtsalt jalga lasknud ja Mari koos oma t\u00e4nutundega p.. saatnud.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Aga, et m\u00f5ista seda, miks mul selles elus nii keeruline andestada on ja palju lihtsam (kodusem) on kanda elukestvat viha, kui sellest vabandeda, siis asusime r\u00e4nnakule, et n\u00e4ha minu eelmise elu kogemust ja \u00f5ppetundi. Mis toimus seal sellist, mis praeguses elus elada ja andestada ei lase? Etteruttavalt \u00fctlen \u00e4ra, et see mida ma kogesin ja n\u00e4gin \u00fcllatas lisaks mulle endale ka Mari, kes \u00fctles, et tavaliselt inimesed ei n\u00e4e nii selgelt … <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Selleks, et ma saaksin oma teekonda Holistika Instituudis \u00fcldse alustada oli mul vaja l\u00e4bi teha holistiline nelik ehk k\u00e4ia 4 x 3 tundi holistilise regressiooniteraapias (HRT). Endale kohaselt, nagu enamus asjadega mu elus, j\u00e4tsin ma sellegi viimasele minutile, sest tegelikult ei tahtnud ma sinna ju \u00fcldse minna. Olin haavatud ja mul oli endiselt valus ja siis mine ja r\u00e4\u00e4gi kellegile v\u00f5hiv\u00f5\u00f5rale oma lugu ja hakka seda siis tervendama seal. Mul polnud v\u00e4himatki tahtmist oma lugu r\u00e4\u00e4kida, veel v\u00e4hem oli mul huvi kuulda midagi mingist andestamisest v\u00f5i sellest, kuidas mu elu tegelikult peale lahkuminekut muutunud oli. Ma ei suutnud seda muutust omaks v\u00f5tta, sest see mis l\u00e4ks oli minu jaoks v\u00e4\u00e4rtuslikum kui miski muu siin maailmas olla sai. Tol hetkel olin siiski arvamusel, et ma kaotasin oma maailma ja siis ma pean veel selle eest t\u00e4nulik olema? Ait\u00e4h t\u00f5esti! \u201eVaata k\u00f5iki inimesi l\u00e4bi armastuse,\u201c \u00fctles mu terapeut meie esimesel kohtumisel ja ma tundsin, et ma tahan oksendada .. Minu sisse oli aastaga kasvanud \u00fcsna kontrollimatu ja tugev vihatunne. Tunne, mis mind igap\u00e4evaselt s\u00f5i, minu elu h\u00e4vitas ja mida ma enam kontrollida ei suutnud, oli kasvanud \u201e\u00fcle pea\u201c. Tunne, mis oli \u00fchtpidi nii kallis ja tuttav, oli teistpidi nii valus oma kehas kogeda. Viha oli mind halvanud ja s\u00fcgaval s\u00fcdames ma teadsin, et kui ma tahan p\u00e4riselt elada ja oma elus muutusi teha, pean sellest tundest vabanema. Ma pean lubama endal terveneda. Lubama endal andestada. Kohe! Enne, kui ma sukeldun oma sisemaailma ja v\u00f5tan Sind teraapiaruumi kaasa, jagan ma Holistika Instituudi lehel olevat infot, mis see HRT siis tegelikult on: Holistiline regressiooniteraapia (HRT) on teraapia \u201enormaalsetele\u201c ja tugi \u00f5nneliku elu loomisel. Me oleme harjunud pingutama ja \u201ev\u00e4lja kannatama\u201c, aga elu ei pea olema kannatus. HRT eesm\u00e4rgiks on inimeste toetamine nii, et \u201enormaalselt\u201c tavap\u00e4rasest elust saaks optimaalne, parim v\u00f5imalik elu. Optimaalses elus on heaolu, rahulolu ja \u00f5nnetunnet, aga sealt ei puudu ka areng ja v\u00e4ljakutsed. See on elu, mida elatakse t\u00e4iel rinnal, nautides, tundes oma tugevaid k\u00fclgi ja rakendades oma loomulikke andeid. Holistilise regressiooniteraapia protsess on terviklik ja v\u00f5imas, sest holistilised r\u00e4nnakud sisemaailma v\u00f5imaldavad t\u00f6\u00f6tada nii keha, meele, hinge kui vaimuga. Holistilistel r\u00e4nnakutel uurivad kliendid oma sisemaailma ja leiavad minevikust \u00fcles oma probleemide algp\u00f5hjused ning t\u00f6\u00f6tavad l\u00e4bi olukorrad, kust h\u00e4dad alguse on saanud. Nii vabastatakse minevikus kinnikiilunud tunde- ja m\u00f5ttemustred, inimesed j\u00f5uavad iseendale l\u00e4hemale ja ka tervenevad. T\u00e4psemalt infot leiad: https:\/\/holistika.ee\/teraapia\/holistiline-regressiooniteraapia\/ \u201e .. aga elu ei pea olema kannatus\u201c ja selle m\u00f5tte nimel olin ma valmis k\u00f5ike muutma. Ma tahtsin n\u00e4ha, milline on elu vabana, elu t\u00e4nuliku s\u00fcdame ja armastusega. Holistikas on paljutki, mis minu maailmavaatega sobib, kirjeldades v\u00e4ga lihtsalt ja selgelt milline see elu tegelikult olla v\u00f5iks mille poole p\u00fc\u00fcelda. \u00dcks osa minust oli p\u00e4riselt ka muutusteks valmis, ma vajasin muutust aga teine osa minust ajas ikka s\u00f5rgu vastu, sooviga olla mugavustsoonis, et tuttavas poris p\u00fcherdada, tuttavate tunnete ja emotsioonidega, sest nii oli ju harjumusp\u00e4rane ja ehk isegi turvaline ja kodune? Ma ei osanud teisiti ega osanud arvata, et teistmoodi ja \u00f5nnelik elu on p\u00e4riselt ka v\u00f5imalik. 25.07.2023 \u2013 minu teine teraapiap\u00e4ev Terapeudi nimeks oli Mari-Mall, kes nii nagu ka esimesel p\u00e4eval, v\u00f5ttis ka n\u00fc\u00fcd mind vastu sooja ja laia naeratusega, tekitades tunde nagu l\u00e4heksin k\u00fclla m\u00f5nele heale tuttavale, toredale t\u00e4dile, kes Sinu k\u00e4ek\u00e4igu vastu p\u00e4riselt huvi tunneb. Tuba, kus me minu teekonnal koos olime, oli pisike ja heledates toonides. Oranz tugitool, voodi, raamaturiiul, lilled .. see koht meenutas mulle natuke minu vanaema kuldset tuba, maamajas, kus tihti koos minu lapsep\u00f5lves olime. Me nimetasime seda kuldseks toaks just seet\u00f5ttu, et \u00f5htune p\u00e4ike paistis alati sinna tuppa sisse, muutes toa maagiliselt kuldkollakseks. Just nagu n\u00fc\u00fcd kui \u00f5rnad p\u00e4ikesekiired paistsid toa m\u014dlemast aknast sisse, muutes toa kuldseks aga seekord, seekord tundsin kuidas see mind h\u00e4iris .. \u201ekurat, siin on ikka nutmiseks liiga valge.\u201c Ma oleksin tahtnud iseenda ja oma pisarate eest pugeda kuskile pimedasse koopasse. Tajusin kuidas erk p\u00e4ikesevalgus tegi mind kuidagi veelgi haavatavamaks ja m\u00f5tlesin \u00fcmbrust uurides, et \u201e .. minu teraapiaruumis k\u00fcll nii valge olema ei hakka\u201c nagu oleks alasti kellegi ees olnud ja k\u00f5ik mis minus peidus on, on \u00e4kki avatud raamatuna kellegi v\u00f5hiv\u00f5\u00f5ra ees. Tahtsin oma hinges p\u00f5geneda aga ometi istusin juba tuttaval oranzil tugitoolil, p\u00f5lved tugevalt kaisus, salvr\u00e4ti pakk ees ja vaatasin enda ees olevast aknast v\u00e4lja kuidas tuules tantsisid v\u00f5imsad kasepuud ja m\u00f5tlesin endamisi, et tahaksin ka kunagi nii vankumatu ja tugev olla .. Enne uuele r\u00e4nnakule minemist vestlesime Mariga minu esimesest HTR kogemusest ja avasin veel enam uksi oma m\u00f5tete ja sisemaailma kohta. Ta p\u00fc\u00fcdis mind ikka ja j\u00e4lle suunata sinna andestuse, headuse ja rahu suunas. Mina aga t\u00f5rkusin vastu. Tundsin kuidas \u00e4rritun, sest ootasin, et ta on v\u00e4hemalt milleski minu poolt. R\u00e4\u00e4gib kaasa ja kiidab natukenegi takka mu vihapurskeid ja inetuid m\u00f5tteid nende m\u00f5lemi suunas, kes tol hetkel mu elus peategeleased olid. Ta ei teinud seda. Tema jaoks oli andestamine ja viha mitte pidamine nii loomulik ja lihtne tegevus. Minu jaoks aga n\u00e4iliselt v\u00f5imatu missioon ja hetkeks tundsin, et ma ei taha enam midagi \u00f6elda, sest arvasin ja tundsin, et Mari ei m\u00f5ista mind. \u00dctlesin talle kindlameeleselt ja \u00fcsna pahaselt, et mina lihtsalt ei suuda olla alandlik ja k\u00f5igele lisaks veel t\u00e4nulik ja vahitsin pisaratest n\u00f5retava n\u00e4oga aknast juba neid tuttavaid vankumatuid kasepuid, mida esimesel p\u00e4evalgi. Mari sellepeale vaid naeratas oma lahket naeratust ja noogutas, midagi \u00fctlemata. Ilmselt ta enda peas m\u00f5tles, et ma olen \u00fcks jonniv, haiget saanud laps aga just nii ma end tundsingi. Tundsin, et mina ei saa olla enda tunnete eest praegu vastutav ja mind \u00e4rritas teadmine ja m\u00f5te, et ma saan ja pean olema! Kuidas? Minu elu keeratake alatult peapeale, ma kaotan k\u00f5ik, mille nimel pingutanud olen ja siis \u00e4kitselt pean \u201ekaotuse\u201c suure armastuse ja t\u00e4nutundege vastu v\u00f5tma? Mulle ei mahtunud see p\u00e4he. Mis kuradi t\u00e4nutundest sai siin juttu olla? Ma tahtsin n\u00e4ha Tema valu, piina, \u00e4ngistust .. soovisin kogu hingest talle seda, mida ise tunnen, et kasv\u00f5i \u00fcks hetk saaks Ta tunda seda, milles mina olen aasta juba elanud. Andestamise asemel soovisin h\u00e4vitada, teha k\u00f5ik maatasa ja siis eemalt rahulolevalt vaadata ja m\u00f5elda, et n\u00fc\u00fcd oleme tasa. Tahtsin k\u00e4ttemaksu, mitte andestust.\u00a0 Kui see kool poleks mulle nii oluline olnud, oleksin sealt oranzist tugitoolist tol hetkel lihtsalt jalga lasknud ja Mari koos oma t\u00e4nutundega p.. saatnud.\u00a0 Aga, et m\u00f5ista seda, miks mul selles elus nii keeruline andestada on ja palju lihtsam (kodusem) on kanda elukestvat viha, kui sellest vabandeda, siis asusime r\u00e4nnakule, et n\u00e4ha minu eelmise elu kogemust ja \u00f5ppetundi. Mis toimus seal sellist, mis praeguses elus elada ja andestada ei lase? Etteruttavalt \u00fctlen \u00e4ra, et see mida ma kogesin ja n\u00e4gin \u00fcllatas lisaks mulle endale ka Mari, kes \u00fctles, et tavaliselt inimesed ei n\u00e4e nii selgelt … <\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[],"class_list":["post-1107","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-motted"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1107","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1107"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1107\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1114,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1107\/revisions\/1114"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1107"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1107"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1107"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}