{"id":1115,"date":"2024-07-31T17:42:02","date_gmt":"2024-07-31T15:42:02","guid":{"rendered":"https:\/\/greteblogi.ee\/?p=1115"},"modified":"2026-10-27T12:53:34","modified_gmt":"2026-10-27T10:53:34","slug":"holistiline-regressiooniteraapia-ehk-minu-teekond-sisemaailma-osa-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/greteblogi.ee\/?p=1115","title":{"rendered":"Holistiline regressiooniteraapia\u00a0ehk (minu) teekond sisemaailma osa 2\u00a0"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Mari oli mulle vahepeal mugava aseme \u00e4ra teinud. Pehme padi, tekk ja tuules lehvivad kasepuud j\u00e4id n\u00fc\u00fcd minu seljataha. S\u00e4ttisin end valmis, panin k\u00e4ed rinnale ja vaatasin enda ees olevat seina ja seinal olevat maali ..&nbsp;<em>\u201ej\u00e4lle kasepuud, mis v\u00e4rk nendega on?<\/em>\u201e m\u00f5tlesin endamisi, kui Mari palus mul rahuneda, hingata ja silmad sulgeda. T\u00e4na ma juba teadsin kuidas teekond minu s\u00fcdamesse v\u00e4lja n\u00e4eb ja kuidas ma oma s\u00fcdameruumis sobiva ukse leian, millest sisse astuda. Ma ei kartnud. Olin elevil ja ootuses, sest eesm\u00e4rk oli v\u00e4lja selgitada minu eelmise elu \u00f5ppetund ja kogeda hetke, kus tundsin end k\u00f5ige enesekindlamalt.&nbsp;&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tundes end k\u00fcll v\u00f5\u00f5ras voodis pisut kohmetuna, sulgesin silmad ja l\u00e4ksin Mari jutuga kaasa ..&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">R\u00e4nnakul oli minu teejuhiks \u00fcks v\u00e4ike heledap\u00e4ine poiss, kes hakkas mind minu eelmise elu erinevates aastak\u00fcmnetes ringi juhatama ja me astusime koos minu eelmise elu uksest sisse ..&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u201eVaatan ringi ja .. p\u00f5lenud! K\u00f5ik on \u00e4ra p\u014dlenud. Maatasa tehtud. Tuhmunud, tahmane ja kuidagi \u00e4ngistavalt l\u014dplik. M\u00f5ned \u00fcksikud puud, mis sellest p\u00f5lengust veel p\u00fcsti olid j\u00e4\u00e4nud tossasid s\u00fcsimustalt teiste k\u00e4ndude ja olematu looduse keskel. Silmapiiril ei olnud muud kui l\u00f5putult maha p\u00f5lenud maa-ala. Ilm oli pilvine, sompus, udune ja .. \u00f5nnetu. Vaatasin enda jalgu, k\u00e4si ja m\u00f5istsin, et olen mees ja see siin on minu k\u00e4tet\u00f6\u00f6. Tundsin, et olen noor ja v\u00e4ga eluj\u00f5uline kuid v\u00e4ga, v\u00e4ga, v\u00e4ga vihane ja \u00fcksik mees.\u00a0\u00a0<\/em>Kui me Mariga hetkeks tahtsime arvata, et tegemist oli s\u00f5jaga ja olen vapralt elluj\u00e4\u00e4nud s\u00f5jamees siis ei<em>\u00a0.. s\u00f5da oli k\u00e4inud vaid minu ja selle metsa vahel, mille ma oma enese k\u00e4tega olin k\u00e4ttemaksuks p\u00f5lema pannud. M\u00f5istsin seda p\u00f5lenud metsa vaadates, et soovitud rahulolu see minus ei tekitanud. K\u00e4ttemaksuks maha p\u00f5letatud mets tegi mind kuidagi tuimaks. Oodates rahulolu sain \u00e4ngistuse. Vihast vabanemise asemel p\u00fcsis valu, mis oli minuga terve elu kaasas k\u00e4inud.\u00a0<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>Liikusime ajast edasi.&nbsp;<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>Seisin n\u00fc\u00fcd oma p\u014dlenud metsa serval ja vaatasin rohelusse. \u00dcks ainus samm lahutas mind sellest rohelisest, p\u00e4ikselisest ja imelisest maailmast. Ometi seisin ma vankumalt seal p\u00f5lenud metsa serval ja ei teinud seda sammu. Viha minu sees ei lubanud mul \u00f5nnelikku elu elada. Olin kauge vaatleja, m\u00e4rkamatu, kes vaatas elu, mida elada oleks v\u00f5inud.&nbsp;<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>Vaatasin ilusat maamaja, \u00f5unapuid, marjap\u00f5\u00f5said, kaevu, kasepuid ja nende vahele riputatud pesun\u00f6\u00f6re, kus \u00fcks kaunis naine toimekalt riideid n\u00f6\u00f6rile kuivama s\u00e4ttis. \u00d5unad olid \u00f5unapuul juba valmis saanud, linnud laulsid ja taevas oli helesinine, vaid m\u00f5ni \u00fcksik pilv seilas m\u00f6\u00f6da helesinist taevast edasi. K\u00f5ik, mis oli sealpool piiri elas ja \u00f5itses, liikus ja voolas. Ainus, kes oma vihas paigal tammus olin mina, see maha p\u00f5letatud metsaga kolmek\u00fcmnendates mees, kes endal elada ei lubanud. See naine seal eemal ei tundnud mind, ega saanudki tundma ..&nbsp;<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>Liikusime ajast tagasi, minu lapsep\u00f5lve, sinna kus viha sai alguse.&nbsp;<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>Olin \u00e4kitselt v\u00e4ikene tumedap\u00e4ine ja \u00fcsna m\u00e4\u00e4rdunud riietega poiss. Nii v\u00e4ikene, et minu peanupp ulatus vaevu \u00fcle suure ja massiivse s\u00f6\u00f6gilaua, mis oli t\u00e4is pudeleid, toiduj\u00e4\u00e4nuseid ja pesemata taldrikuid. Maja oli r\u00e4pane, must, pime ja k\u00f5le. Oli tunda, et ema ega naist ei ole selles majapidamises enam ammu olnud.&nbsp;Mees, kes seal akna all vihaselt seisis, oli sama r\u00e4pane ja must kui seda oli meie kodu. See seal oli minu isa. Isa, kes mind ei armastanud ja kasvatas mind vaid sellep\u00e4rast, et pidi. Olin koormaks ja kohustuseks, nagu ta mulle \u00fcle laua karjus.&nbsp;Ma kartsin oma isa ja n\u00e4gin end peitmas isa raevu eest ahju taha. Tema j\u00f5ud k\u00e4is minust aastaid \u00fcle, saades pidevalt peksa ja s\u00fc\u00fcdistusi ema kadumises, kasvas minus viha ja kurbus \u00fcheaegselt.&nbsp;<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>Vaen ja viha minu ja isa vahel oli nii j\u00f5uline ja andestamatu, et Tema metsa p\u00f5leng oli minu k\u00e4ttemaks Talle k\u014dige eest. Kuid soovitud rahu ja r\u00f5\u00f5mu see mulle ei toonud ..&nbsp;<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>Liikusime ajast edasi, minu elu viimasesse tundi.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>Olin endiselt t\u00e4is eluj\u00f5us ja noor mees. K\u00f5ndisin kiirel sammul ja suure kaarega m\u00f6\u00f6da juba tuttavast naisest, kes aias toimetas ja leidsin end suure j\u00e4rve \u00e4\u00e4rest puu all istumast. S\u00fcgis, ilm oli jahe ja taevast katsid suured hallid pilved, \u00fcks tumedam kui teine. Istusin ja vaatasin enda ette .. Tol momendil ma ei tundnud enam midagi. Ei kahetsust, ei r\u00f5\u00f5mu \u2013 midagi. T\u00fchjus.&nbsp;<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u00dchel hetkel t\u00f5usin p\u00fcsti ja asusin kindlameelselt teele ja ei, mitte selle naise juurde vaid j\u00e4rve koos riiete, saabaste ja kogu t\u00e4iega. J\u00e4rves aina s\u00fcgavamale liikudes polnud minu sees v\u00e4himatki kahtlust. See oli sama kindel otsus, kui otsus mets maha p\u00f5letada. J\u00f5uliselt l\u00f5ppmatusse liikudes tundsin selle elu k\u00f5ige enesekindlamat hetke, kindlat otsust, tahet, seda mida olime Mariga otsinud ..\u00a0<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>N\u00e4gin, kuidas hing tuli kehast v\u00e4lja ja minu elu selle mehena oli l\u00f5ppenud. Hing juhatas mind l\u00e4bi elatud elu, andes mulle kolm \u00f5ppetundi:&nbsp;<\/em><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><em>Metsa ei oleks tohinud p\u00f5lema panna. K\u00e4ttemaks ei anna kunagi soovitud tulemust.&nbsp;<\/em><\/li>\n\n\n\n<li><em>Oleksin pidanud astuma selle sammu valguse suunas, sest see naine sel eemal oleks oma armastuse ja headusega parandanud mu haavad&nbsp;ja taastanud usu armastusse.&nbsp;<\/em><\/li>\n\n\n\n<li><em>Enesetapp oli viga. Raisatud elu ja m\u00f5ttetu surm.&nbsp;<\/em><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Meditatsioonist v\u00e4lja tulles vaikisime Mariga m\u00f5lemad m\u00f5nda aega. Padi, millel mu pea toetus oli pisaratest l\u00e4bim\u00e4rg. Ma lihtsalt lamasin, vaatasin lakke ja olin s\u014dnatu.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Me kumbki ei osanud oodata, et enesetapp on see, kus ma end k\u00f5ige enesekindlamalt tunda v\u00f5isin. Mis peale Mari laususki:\u201c .. tavaliselt inimesed ei n\u00e4e ikka nii selgelt.\u201c See mida mina n\u00e4gin ja kogesin oli enneolematu. Pilt oli selge, tunded olid minu sees p\u00e4ris ja ..\u00a0Ma tapsin end, sest mu viha ei lasknud mul enam elada. Seal oligi vastus. Minu (viha)tunded v\u00f5ivad olla nii tugevad ja j\u00f5ulised, et l\u00e4bi selle suudan kergelt h\u00e4vitada enda ja teised.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kuna eelmises elus otsustasin tunnetest vabanemise asemel end tappa siis sain selles elus sama kogemuse, et eelmise elu \u00f5ppetund uuesti l\u00e4bi teha ja seekord ka lahendada.&nbsp;Tore, m\u00f5tlesin Mariga meditatsiooni anal\u00fc\u00fcsides, n\u00fc\u00fcd kannatan siis sellep\u00e4rast, et kurat eelmises elus elada ei osanud. Minu sees oli tol \u00f5htul ja j\u00e4rgevatel kuudel nii palju tundeid .. aina enam ja enam k\u00e4isin seda teekonda uuesti l\u00e4bi. Ma m\u00e4letan sellest siiani igat hetke, v\u00e4rvi, isegi l\u00f5hna ja kogetud eelmise elu tundeid. See oli \u00fcks v\u00f5imsamaid meditatsioone, mida ma siiani kogenud olen.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tol \u00f5htul, seal p\u00e4iksekiirtega kaunistatud kuldses toas, mis peale 3h teraapiat polnudki enam nii kriiskavalt valge, m\u00f5istsin, k\u00fcll l\u00e4bi trotsi, et kui ma praegu seda olukorda (enda tundeid ja emotsioone) lahendama ei hakka, siis ma kaotan enda. J\u00e4lle.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u201eRaisatud elu ja m\u00f5ttetu surm.\u201c&nbsp;<\/em>&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ma ei olnud n\u00f5us seda elu raiskama. Tuletades iseendale meelde \u2013 kui Sa tahad midagi oma elus muuta, siis pead Sa tegema midagi t\u00e4iesti teisiti.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ma otsustasin, et ma proovin iseenda nimel \u00f5ppida ja selgeks teha mis on andestus, andestamine ja kas alati peab \u00fcldse andestama? Mis on andestamise aseaine? Kuidas lasta lahti mitte enam armastusest vaid vihatundest ja seda nii, et Sa ka p\u00e4riselt tunned, et kauaelav viha on kadunud? Mida t\u00e4hendab elada oma elu rahus? Elada nii, et Teda vaadates ei tunnegi enam midagi? Kuidas see k\u00e4ib? Kuidas andestamine k\u00e4ib? Mida selleks tegema peab?&nbsp;Mul polnud aimugi! Aga v\u00e4hemalt oli mul n\u00fc\u00fcd j\u00e4lle \u00fcks uus eesm\u00e4rk.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mari oli mulle vahepeal mugava aseme \u00e4ra teinud. Pehme padi, tekk ja tuules lehvivad kasepuud j\u00e4id n\u00fc\u00fcd minu seljataha. S\u00e4ttisin end valmis, panin k\u00e4ed rinnale ja vaatasin enda ees olevat seina ja seinal olevat maali ..&nbsp;\u201ej\u00e4lle kasepuud, mis v\u00e4rk nendega on?\u201e m\u00f5tlesin endamisi, kui Mari palus mul rahuneda, hingata ja silmad sulgeda. T\u00e4na ma juba teadsin kuidas teekond minu s\u00fcdamesse v\u00e4lja n\u00e4eb ja kuidas ma oma s\u00fcdameruumis sobiva ukse leian, millest sisse astuda. Ma ei kartnud. Olin elevil ja ootuses, sest eesm\u00e4rk oli v\u00e4lja selgitada minu eelmise elu \u00f5ppetund ja kogeda hetke, kus tundsin end k\u00f5ige enesekindlamalt.&nbsp;&nbsp; Tundes end k\u00fcll v\u00f5\u00f5ras voodis pisut kohmetuna, sulgesin silmad ja l\u00e4ksin Mari jutuga kaasa ..&nbsp; R\u00e4nnakul oli minu teejuhiks \u00fcks v\u00e4ike heledap\u00e4ine poiss, kes hakkas mind minu eelmise elu erinevates aastak\u00fcmnetes ringi juhatama ja me astusime koos minu eelmise elu uksest sisse ..&nbsp; \u201eVaatan ringi ja .. p\u00f5lenud! K\u00f5ik on \u00e4ra p\u014dlenud. Maatasa tehtud. Tuhmunud, tahmane ja kuidagi \u00e4ngistavalt l\u014dplik. M\u00f5ned \u00fcksikud puud, mis sellest p\u00f5lengust veel p\u00fcsti olid j\u00e4\u00e4nud tossasid s\u00fcsimustalt teiste k\u00e4ndude ja olematu looduse keskel. Silmapiiril ei olnud muud kui l\u00f5putult maha p\u00f5lenud maa-ala. Ilm oli pilvine, sompus, udune ja .. \u00f5nnetu. Vaatasin enda jalgu, k\u00e4si ja m\u00f5istsin, et olen mees ja see siin on minu k\u00e4tet\u00f6\u00f6. Tundsin, et olen noor ja v\u00e4ga eluj\u00f5uline kuid v\u00e4ga, v\u00e4ga, v\u00e4ga vihane ja \u00fcksik mees.\u00a0\u00a0Kui me Mariga hetkeks tahtsime arvata, et tegemist oli s\u00f5jaga ja olen vapralt elluj\u00e4\u00e4nud s\u00f5jamees siis ei\u00a0.. s\u00f5da oli k\u00e4inud vaid minu ja selle metsa vahel, mille ma oma enese k\u00e4tega olin k\u00e4ttemaksuks p\u00f5lema pannud. M\u00f5istsin seda p\u00f5lenud metsa vaadates, et soovitud rahulolu see minus ei tekitanud. K\u00e4ttemaksuks maha p\u00f5letatud mets tegi mind kuidagi tuimaks. Oodates rahulolu sain \u00e4ngistuse. Vihast vabanemise asemel p\u00fcsis valu, mis oli minuga terve elu kaasas k\u00e4inud.\u00a0 Liikusime ajast edasi.&nbsp; Seisin n\u00fc\u00fcd oma p\u014dlenud metsa serval ja vaatasin rohelusse. \u00dcks ainus samm lahutas mind sellest rohelisest, p\u00e4ikselisest ja imelisest maailmast. Ometi seisin ma vankumalt seal p\u00f5lenud metsa serval ja ei teinud seda sammu. Viha minu sees ei lubanud mul \u00f5nnelikku elu elada. Olin kauge vaatleja, m\u00e4rkamatu, kes vaatas elu, mida elada oleks v\u00f5inud.&nbsp; Vaatasin ilusat maamaja, \u00f5unapuid, marjap\u00f5\u00f5said, kaevu, kasepuid ja nende vahele riputatud pesun\u00f6\u00f6re, kus \u00fcks kaunis naine toimekalt riideid n\u00f6\u00f6rile kuivama s\u00e4ttis. \u00d5unad olid \u00f5unapuul juba valmis saanud, linnud laulsid ja taevas oli helesinine, vaid m\u00f5ni \u00fcksik pilv seilas m\u00f6\u00f6da helesinist taevast edasi. K\u00f5ik, mis oli sealpool piiri elas ja \u00f5itses, liikus ja voolas. Ainus, kes oma vihas paigal tammus olin mina, see maha p\u00f5letatud metsaga kolmek\u00fcmnendates mees, kes endal elada ei lubanud. See naine seal eemal ei tundnud mind, ega saanudki tundma ..&nbsp; Liikusime ajast tagasi, minu lapsep\u00f5lve, sinna kus viha sai alguse.&nbsp; Olin \u00e4kitselt v\u00e4ikene tumedap\u00e4ine ja \u00fcsna m\u00e4\u00e4rdunud riietega poiss. Nii v\u00e4ikene, et minu peanupp ulatus vaevu \u00fcle suure ja massiivse s\u00f6\u00f6gilaua, mis oli t\u00e4is pudeleid, toiduj\u00e4\u00e4nuseid ja pesemata taldrikuid. Maja oli r\u00e4pane, must, pime ja k\u00f5le. Oli tunda, et ema ega naist ei ole selles majapidamises enam ammu olnud.&nbsp;Mees, kes seal akna all vihaselt seisis, oli sama r\u00e4pane ja must kui seda oli meie kodu. See seal oli minu isa. Isa, kes mind ei armastanud ja kasvatas mind vaid sellep\u00e4rast, et pidi. Olin koormaks ja kohustuseks, nagu ta mulle \u00fcle laua karjus.&nbsp;Ma kartsin oma isa ja n\u00e4gin end peitmas isa raevu eest ahju taha. Tema j\u00f5ud k\u00e4is minust aastaid \u00fcle, saades pidevalt peksa ja s\u00fc\u00fcdistusi ema kadumises, kasvas minus viha ja kurbus \u00fcheaegselt.&nbsp; Vaen ja viha minu ja isa vahel oli nii j\u00f5uline ja andestamatu, et Tema metsa p\u00f5leng oli minu k\u00e4ttemaks Talle k\u014dige eest. Kuid soovitud rahu ja r\u00f5\u00f5mu see mulle ei toonud ..&nbsp; Liikusime ajast edasi, minu elu viimasesse tundi. Olin endiselt t\u00e4is eluj\u00f5us ja noor mees. K\u00f5ndisin kiirel sammul ja suure kaarega m\u00f6\u00f6da juba tuttavast naisest, kes aias toimetas ja leidsin end suure j\u00e4rve \u00e4\u00e4rest puu all istumast. S\u00fcgis, ilm oli jahe ja taevast katsid suured hallid pilved, \u00fcks tumedam kui teine. Istusin ja vaatasin enda ette .. Tol momendil ma ei tundnud enam midagi. Ei kahetsust, ei r\u00f5\u00f5mu \u2013 midagi. T\u00fchjus.&nbsp; \u00dchel hetkel t\u00f5usin p\u00fcsti ja asusin kindlameelselt teele ja ei, mitte selle naise juurde vaid j\u00e4rve koos riiete, saabaste ja kogu t\u00e4iega. J\u00e4rves aina s\u00fcgavamale liikudes polnud minu sees v\u00e4himatki kahtlust. See oli sama kindel otsus, kui otsus mets maha p\u00f5letada. J\u00f5uliselt l\u00f5ppmatusse liikudes tundsin selle elu k\u00f5ige enesekindlamat hetke, kindlat otsust, tahet, seda mida olime Mariga otsinud ..\u00a0 N\u00e4gin, kuidas hing tuli kehast v\u00e4lja ja minu elu selle mehena oli l\u00f5ppenud. Hing juhatas mind l\u00e4bi elatud elu, andes mulle kolm \u00f5ppetundi:&nbsp; Meditatsioonist v\u00e4lja tulles vaikisime Mariga m\u00f5lemad m\u00f5nda aega. Padi, millel mu pea toetus oli pisaratest l\u00e4bim\u00e4rg. Ma lihtsalt lamasin, vaatasin lakke ja olin s\u014dnatu.&nbsp; Me kumbki ei osanud oodata, et enesetapp on see, kus ma end k\u00f5ige enesekindlamalt tunda v\u00f5isin. Mis peale Mari laususki:\u201c .. tavaliselt inimesed ei n\u00e4e ikka nii selgelt.\u201c See mida mina n\u00e4gin ja kogesin oli enneolematu. Pilt oli selge, tunded olid minu sees p\u00e4ris ja ..\u00a0Ma tapsin end, sest mu viha ei lasknud mul enam elada. Seal oligi vastus. Minu (viha)tunded v\u00f5ivad olla nii tugevad ja j\u00f5ulised, et l\u00e4bi selle suudan kergelt h\u00e4vitada enda ja teised. Kuna eelmises elus otsustasin tunnetest vabanemise asemel end tappa siis sain selles elus sama kogemuse, et eelmise elu \u00f5ppetund uuesti l\u00e4bi teha ja seekord ka lahendada.&nbsp;Tore, m\u00f5tlesin Mariga meditatsiooni anal\u00fc\u00fcsides, n\u00fc\u00fcd kannatan siis sellep\u00e4rast, et kurat eelmises elus elada ei osanud. Minu sees oli tol \u00f5htul ja j\u00e4rgevatel kuudel nii palju tundeid .. aina enam ja enam k\u00e4isin seda teekonda uuesti l\u00e4bi. Ma m\u00e4letan sellest siiani igat hetke, v\u00e4rvi, isegi l\u00f5hna ja kogetud eelmise elu tundeid. See oli \u00fcks v\u00f5imsamaid meditatsioone, mida ma siiani kogenud olen.&nbsp; Tol \u00f5htul, seal p\u00e4iksekiirtega kaunistatud kuldses toas, mis peale 3h teraapiat polnudki enam nii kriiskavalt valge, m\u00f5istsin, k\u00fcll l\u00e4bi trotsi, et kui ma praegu seda olukorda (enda tundeid ja emotsioone) lahendama ei hakka, siis ma kaotan enda. J\u00e4lle.&nbsp; \u201eRaisatud elu ja m\u00f5ttetu surm.\u201c&nbsp;&nbsp; Ma ei olnud n\u00f5us seda elu raiskama. Tuletades iseendale meelde \u2013 kui Sa tahad midagi oma elus muuta, siis pead Sa tegema midagi t\u00e4iesti teisiti.&nbsp; Ma otsustasin, et ma proovin iseenda nimel \u00f5ppida ja selgeks teha mis on andestus, andestamine ja kas alati peab \u00fcldse andestama? Mis on andestamise aseaine? Kuidas lasta lahti mitte enam armastusest vaid vihatundest ja seda nii, et Sa ka p\u00e4riselt tunned, et kauaelav viha on kadunud? Mida t\u00e4hendab elada oma elu rahus? Elada nii, et Teda vaadates ei tunnegi enam midagi? Kuidas see k\u00e4ib? Kuidas andestamine k\u00e4ib? Mida selleks tegema peab?&nbsp;Mul polnud aimugi! Aga v\u00e4hemalt oli mul n\u00fc\u00fcd j\u00e4lle \u00fcks uus eesm\u00e4rk.&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[],"class_list":["post-1115","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-motted"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1115","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1115"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1115\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1267,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1115\/revisions\/1267"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1115"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1115"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1115"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}