{"id":1120,"date":"2024-08-21T17:34:39","date_gmt":"2024-08-21T15:34:39","guid":{"rendered":"https:\/\/greteblogi.ee\/?p=1120"},"modified":"2026-05-17T10:46:09","modified_gmt":"2026-05-17T08:46:09","slug":"mul-ei-ole-kedagi-vaja","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/greteblogi.ee\/?p=1120","title":{"rendered":"“Mul ei ole kedagi vaja.”"},"content":{"rendered":"\n

Ma olen selle t\u00fchja lehe ees istunud juba mitu tundi ja kell on taaskord saanud \u00f6\u00f6. Selles ei ole midagi imelikku, et ma taaskord \u00f6\u00f6sel oma blogi kirjutamisega alustan. Mulle meeldib kui maailm magab ja mina saan vaikuses oma m\u00f5tteid kirja panna. Kell on 00:36 ja on 16 august 2024, v\u00e4ljas sadas just vihma ja tunnen kuidas mu kauaoodatud s\u00fcgis hiilib aina l\u00e4hemale. Olen oma hallides toonides magamistoas, k\u00fc\u00fcnlad p\u00f5levad ja kuulan oma kirjutamiseks m\u00f5eldud spotify listi, kus Camylio laulab .. \u201ewe\u2019re holding on what we need to let go\u201c, <\/em>kustutan kirjutatut ja siis alustan j\u00e4lle otsast. Juba m\u00f5nda aega tunnen, et esimesed read on alati k\u00f5ige keerulisemad, \u201e .. kui vaid saaks loo liikuma,\u201c<\/em> m\u00f5tlen endamisi kui taaskord algust teen, lootuses, et seekord j\u00e4\u00e4vad need read pidama. <\/p>\n\n\n\n

Peale eelmist peat\u00fckki j\u00e4in m\u00f5tlema millest ma edasi tahaksin kirjutada. Kas r\u00e4\u00e4kida sulle n\u00fc\u00fcd koolis kogetust v\u00f5i liikuda otse t\u00e4nasesse p\u00e4eva, et saaksin Sulle avada oma praeguseid m\u00f5tteid ja elu? Otsutasin, et h\u00fcppan m\u00f5neks ajaks aasta edasi. Tulen siia, p\u00e4ris ellu, siia, mis toimub mul n\u00fc\u00fcd ja praegu ja k\u00fcll Sa mu koolitarkusest j\u00e4rgnevates lugudes ehk aimu saad. <\/p>\n\n\n\n

Minu esimene aste Holistika instituudis hakkab l\u00f5pule j\u00f5udma ja septembris algab juba eelviimane moodul. Alles ma l\u00e4ksin, hing v\u00e4risedes, teadmata mida oodata oma kooli poole ja n\u00fc\u00fcd valmistun juba l\u00f5put\u00f6\u00f6ks ja teen \u00e4ra teraapiad, mida mul l\u00f5petamiseks vaja on. Endale kohaselt olen ma k\u00f5ik j\u00e4tnud viimasele minutile aga selline ma kord olen. M\u00f5ndade asjadega lihtsalt on nii, et ei viitsi pikalt ette m\u00f5elda ja hakkan tegusema alles siis kui aeg juba \u00fcsna halastamatu kiirusega t\u00e4htaja suunas liigub. M\u00e4letan, et kogemusn\u00f5ustaja l\u00f5put\u00f6\u00f6d, mis \u014dpetaja hinnangul oli r\u00fchma parim, alustasin ma t\u00e4pselt kaks p\u00e4eva enne oma t\u00e4htaega, seega ma ei muretse. Olen oma kirjutamise oskuses ja m\u00f5tetes \u00fcsna kindel ja kui aeg \u00f5ige, k\u00fcll seegi l\u00f5put\u00f6\u00f6 mul kirja saab. <\/p>\n\n\n\n

Aasta on saanud vahepeal ka minu esimesest teraapiakogemusest ja n\u00fc\u00fcd paar n\u00e4dalat tagasi \u00f5nnestus mul taas Mari teraapiaruumi sisse astuda. Seekord kohtusime juba uuel aadressil. Teraapiaruumis olid uued v\u00e4rvitoonid, uus vaade aknast, uued toolid ja isegi laud oli uus, klaasist. M\u00f5tlesin endamisi, et uus ruum ja uus naine kes sinna sisse astub. <\/p>\n\n\n\n

Mari v\u00f5ttis mind taaskord sooja naeratusega vastu. Vesi oli juba klaasidesse valatud ja salvr\u00e4ti pakk laual mind ootamas. Etteruttavalt v\u00f5in \u00f6elda, et kui aasta tagasi j\u00e4tsin teraapiaruumi kogu maailma pisarad siis seekord j\u00e4i ruum mu pisaratest kuivaks.<\/p>\n\n\n\n

Kuigi mina ei plaaninud ega tahtnud \u00fcldse oma laste isast r\u00e4\u00e4kida, viis Mari ise jutu temani ja k\u00fcsis \u201eKuidas Sul selle andestamise ja vihaga lood on?\u201c Ma keerasin pilgu aknast v\u00e4lja, t\u00f5mbasin p\u00f5lved endale kaissu, hoidsin salvr\u00e4tti k\u00e4es ja vaikisin. Mari ei katkestanud minu vaikust ja ootas, kuniks mina vaatasin tumehalle pilvi ja sealt esimesi langevaid vihmapiiskasid, mis neljanda korruse aknale valgusid.\u00a0\u201e.. huvitav kas maailm nutab n\u00fc\u00fcd minu eest v\u014di polegi sedasorti pisaratel enam minu elus kohta?\u201c\u00a0<\/em>m\u00f5tlesin vaikselt, kui tuules tumehalle pilvi liikumas n\u00e4gin.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Mida \u00fcldse andestamine t\u00e4hendab? Kuidas sellest saada aru? Pole ju nii, et \u00e4rkad \u00fchel hommikul \u00fcles ja tunned, et no vot n\u00fc\u00fcd olen andestanud?! V\u00f5i on? Minu jaoks on s\u00f5na ANDESTAMINE midagi nii suurt, t\u00e4htsat, ilusat ja p\u00fcha, et seda ma Tema puhul kasutada ei saa, k\u00fcll aga v\u00f5in kasutada s\u00f5na RAHU ja see tundub mulle kuidagi .. \u00f5igem. \u201eRahu ja andestamine v\u00f5ivad olla ju \u00fcsna sarnased, sest m\u00f5lemad tulevad \u00fcsna ootamatult ja siis kui Sa sellele enam ei m\u00f5tle, taipad \u00fchel hommikul, et midagi on Sinu sees lahustunud,\u201c just nii p\u00fc\u00fcdsin ma Marile oma sisemaailmas toimuvat seletada. <\/p>\n\n\n\n

Mari puudutas oma jutuga veel kohti, mida mina puudutada ei tahtnud. R\u00e4\u00e4kisime mulle kerge vastumeelsusega, uuest kaaslasest, paarisuhtest, armastutest ja usaldusest. Ma ei arvanud sellest midagi. P\u00e4riselt! Olin (v\u00f5i olen?) veendumusel, et mul ei ole kedagi vaja! Tean, et see on trauma tagaj\u00e4rg ja \u00fcdini end kaitsev lause aga mulle sobib nii .. praegu. <\/p>\n\n\n\n

\u201eMa ei m\u00f5ista, miks \u00fcmberringi mulle koguaeg mingit kaaslast tahetakse peale suruda \u2013 kaaslast, meest, armastust mida iganes,\u201c arutlesin tugitoolis, samal ajal endale kolmandat klaasi vett valades. \u201eMul on k\u00f5ik v\u00e4ga h\u00e4sti! Mul on t\u00f6\u00f6! Mul on lapsed! Mul on siht! Mul on eesm\u00e4rgid! Mul on mu kari! Mul on k\u00f5ik olemas, et olla \u00f5nnelik,\u201c mis peale Mari vaid naeratas ja \u00fctles, \u201eMa tunnen ja n\u00e4en, et oled selline kindlameelne ja tugev naine, kes k\u00f5igest l\u00e4bi murrab aga midagi sinu sees ikkagi on ja kas see v\u00f5ib olla \u00e4kki igatsus armastuse vastu?\u201c Suunasin pilgu j\u00e4lle aknast v\u00e4lja ja surusin salvr\u00e4ti endale pihku. ..\u201c,mul ei ole selleks aega ega tahtmist!\u201c <\/em><\/p>\n\n\n\n

Mari arvas, et uue r\u00e4nnaku eesm\u00e4rgiks v\u00f5iks olla minu eelmise elu k\u00f5ige \u00f5nnelikum hetk \u2013 hetk, kus kogesin s\u00fcgavat rahulolu ja kergust, hetk kus olen p\u00e4riselt \u00f5nnelik, et n\u00e4eksime koos millised on sellise elu \u00f5ppetunnid. Olin selle m\u00f5ttega n\u00f5us. S\u00e4ttisin end voodise pikali ja vaatasin lakke. Minu sees oli esimest korda mingit sorti \u00e4revus ja esmakordselt kartsin, et \u00e4kki see r\u00e4nnak ei \u00f5nnestu ja ma ei suuda enda meelt n\u00f5nda vagistada, et n\u00e4ha seda mida mul vaja on. Ma eksisin. <\/p>\n\n\n\n

\u201e..tee minu s\u00fcdameruumi oli erinevalt teistest kordadest v\u00e4ga lihtne ja ma leidsin kohe selle \u00f5ige ukse \u00fcles \u2013 valge ja kuldsete detailidega, \u00f5hk\u00f5rnad valged kardinad ukse ees lehvimas.<\/em> <\/p>\n\n\n\n

Minu teejuht oli seekord valge helendav tuli, kuma nagu t\u00e4hes\u00e4ra, mis mind endaga kaasa viis ja kellega koos ma end t\u00fchjalt heinamaalt jalutamast leidsin \u2013 paljajalu ja valge kleidiga. Olin naine. Ilus, noor, sale naine. Helepruunide, natuke sassis, kuid pikkade juustega, kahek\u00fcmnendates naine. \u00dcksik naine. <\/em><\/p>\n\n\n\n

R\u00e4ndasime koos kuniks torkivatest heinak\u00f5rtest mu jalge all said siledad munakivid ja minu ees oli k\u00e4\u00e4nuline k\u00fclavaheline tee. Looklev munakivi tee oli kahelt poolt \u00e4\u00e4ristatud vanade tumedates toonides majadega. Majade ees olid inimesed, vanaaegsed toolid, lambid, sildid ja viidad. K\u00f5ndisin nende majade vahel ja tundsin pilke enda peal. Iga sammuga mida tegin katkestasid majade juures olevad inimesed enda tegevuse ja suunasid pilgu minule \u2013 nad imetlesid mind ja minu helendavat kuma, mis sompus ilmale valgust ja s\u00e4ra t\u00f5i. Ma justkui h\u00f5ljusin kerguses ega m\u00e4rganud, kes need inimesed on, kes mind vaatavad. Millised nad v\u00e4lja n\u00e4gid, kas nad naeratasid \u2013 ma ei tea. Ma lihtsalt kulgesin maailma k\u00f5ige suuremas hingerahus ega lasknud end millestki h\u00e4irida. Olin justkui pimestatud kergusest ja \u00f5nnetundest, milles see kuma mind m\u00f6\u00f6da seda t\u00e4navat kandis. <\/em><\/p>\n\n\n\n

Ma austusin sisse \u00fchte v\u00e4ga vanasse raamatupoodi, mille krigiseval uksel oli v\u00e4ike kelluke, mis minu sisenemisest m\u00e4rku andis. Minu ninna tuli vanaaegsete raamatute l\u014dhn ja tundsin aina enam kui \u00f5iges kohas ma olen. Ma vaatasin vaimustunult neid sadu riiulis olevaid vanu raamatuid, kus igas\u00fches oli peidus oma lugu, lugu mida ma lugeda tahtsin. Ma imetlesin k\u00f5ike enda \u00fcmber mida n\u00e4gin ja k\u00e4ega katsuda sain. Ma vaimustusin nii v\u00e4hesest, et mulle ei olnud rohkemat vaja, kui see mis mul juba olemas oli.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Olin oma v\u00e4ikses kodus, kus oli \u00fcks v\u00e4ike aken vaatega aeda. Toas oli \u00fcks tool, mille ees oli \u00fcks laud. Laua peal oli \u00fcks paber, \u00fcks kirjutusvahend ja \u00fcks valge k\u00fc\u00fcnal tumedal k\u00fc\u00fcnlajalal. Ma istusin seal laua taga, oma valge paberi ees, vaatasin aknast v\u00e4lja ja olin lihtsalt maailma k\u00f5ige \u00f5nnelikum inimene. \u00dcksinda. Vaesuses aga \u00f5nnelik. <\/em><\/p>\n\n\n\n

Me liikusime ajast edasi, sinna, kus olen keskealine. <\/em><\/p>\n\n\n\n

Olin sellest noorest naisest nii palju erinev. Kergelt sorakil juustest oli saanud viimse karvani tugevalt kinni seotud krunn. Paljaste jalgade asemel olid poolk\u00f5rged tumedad kontsakingad ja h\u00f5ljuvast valgest kleidist oli saanud midagi korralikku ja \u201edetailideni lihvitut\u201c. K\u00f5ndisin sellel samal munakivi teel ja tundsin enda peal neid samu pilke aga mitte enam imetlevaid vaid minu \u00fcle naervaid ja pilkavaid. Tundsin, kuidas olen sama suur kui majad millest m\u00f6\u00f6dusin ja mind vaatavad inimesed olid minust hulga v\u00e4iksemad. Tundsin, et olen h\u00e4sti suur, kole ja paks naine. <\/em><\/p>\n\n\n\n

Seal t\u00e4naval k\u00f5ndides, ma h\u00e4benesin end. Ma tahtsin teha end kuidagi v\u00e4iksemaks, tahtsin end varjata, t\u00f5mmates end k\u00fc\u00fcru ja k\u00e4ega varjates enda n\u00e4gu. Minu kergusest ja hingerahust oli saanud kohutav kurbus. Nagu keegi oleks surnud ja sellega kaasnev tohutu \u00fcksindus. Ma olingi \u00fcksik, mul polnud pere. <\/em><\/p>\n\n\n\n

Me liikusime ajast edasi, minu viimasesse elutundi. <\/em><\/p>\n\n\n\n

Olin oma v\u00e4ikses voodis, vana ja \u00fcsna krimpsus. Voodi k\u00f5rval oli v\u00e4ike pruun \u00f6\u00f6kapp, millel p\u00f5les k\u00fc\u00fcnal ja k\u00f5ik \u00fcmberringi oli vaikne ja pime. Oli n\u00e4ha, et olen elanud pika elu. Pika ja \u00fcksiku. See peatselt surev naine seal voodis oli endiselt kuidagi nii tugev ja samas okkaline. \u00d6eldes vaikelt, endamisi: \u201eOleks pidanud armastama. Oleks pidanud kellegi valima. Oleks pidanud armastama.\u201c Kahetsus. <\/em><\/p>\n\n\n\n

Hingel oli aeg kehast lahkuda aga naine seal voodis ei olnud n\u00f5us laskma oma hingest lahti. Tundsin, kuidas ma (ta) pole valmis surema ja \u00fctles(in) \u201ema tahaksin seda elu uuesti elada, et armastada kedagi.\u201c  Hing oli tugevalt k\u00e4te haardes ja peatselt surev naine hoidis temast kramplikult kinni \u00f6eldes \u201eKurat ei sure!!\u201c Ta tahtis nii v\u00e4ga elada aga uuesti, seda elu ega suutnud endale tunnistada, et see siin on l\u014dpp .. kuniks k\u00e4test kadus j\u00f5ud ja hing sai vabaks. <\/em><\/p>\n\n\n\n

Hingega r\u00e4nnakule minnes k\u00e4isime k\u014dik kolm eluetappi uuesti l\u00e4bi. Hing n\u00e4itas mulle, mida mina ei n\u00e4inud. N\u00e4itas mulle inimesi, kes kahek\u00fcmnendates mind imetlusega vaatasid. Ja seal ta seisis, heinak\u00f5rs suus, kaabu peas, beezikas s\u00e4rk seljas, k\u00e4si taskus ja vaatas mind suure ja laia naeratusega \u2013 mees, pikk ja laiade \u00f5lgadega mees, kellest oleks saanud minu mees ja minu laste isa. Mees keda ma ei m\u00e4rganud oma kerguse ja hingerahu lummuses. Mees \u201ekeda mul vaja ei ole\u201c sest mul on k\u00f5ik juba \u00f5nneks olemas. N\u00fc\u00fcd n\u00e4gin selgelt kuidas ta seal seisis ja mind ootas. Kuid kellest ma enda elu jooksul lihtsalt m\u00f6\u00f6da k\u00f5ndisin, teda kordagi m\u00e4rkamata. <\/em><\/p>\n\n\n\n

Naervad ja alandavad pilgud minu suunas oli minu ettekujutuse vili, nagu ka see, et olen suur ja paks naine. See k\u00f5ik oli minu enda peas ja tegelikult olin ma endiselt ilus ja naiselik aga n\u00fc\u00fcdseks juba \u00fcksindusest nii kibestunud, et andsin endale kogu maailma negatiivsed hinnangud, tekitades iseendas h\u00e4bitunnet ja t\u00f5rjutust.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Hing andis mulle m\u00f5ista,et kui ma oleksin enda ellu armastuse lubanud, v\u00f5tnud vastu mehe ja perekonna, poleks ma enda elus midagi kaotanud vaid v\u00f5itnud ja mul oleks v\u00f5inud olla ilus elu l\u00f5puni v\u00e4lja. <\/em><\/p>\n\n\n\n

R\u00e4nnakult tagasi tulles, oma s\u00fcdameruumis istudes ja teejuhti \u00e4ra saates sain teejuhilt vaid \u00fche s\u00f5numi: \u201eKAS SA N\u00dc\u00dcD SAAD ARU?\u201c ja l\u00e4inud see valge kuma oligi, j\u00e4ttes mind oma s\u00fcdameruumi istuma .. <\/em><\/p>\n\n\n\n

Ma olin s\u00f5natu. J\u00e4lle.<\/p>\n\n\n\n

Mari paljundas r\u00e4nnakult \u00fcles kirjutatud materjali ja mina lihtsalt lamasin ja vaatasin lakke, t\u00e4pselt nii nagu aasta tagasi seal kuldses toas. Ajasin end vastumeelselt voodist p\u00fcsti, kuigi tegelikult oleksin tahtnud seal teki all veel tunde lihtsalt olla. Istusin tugitooli, j\u014din vett ja vaatasin Marile otsa, \u201eMina ei oska enam mitte midagi \u00f6elda, see k\u00f5ik oli nii ootamatu.\u201c Mari nagu ikka, naeratas. <\/p>\n\n\n\n

\u201eMees ei mahu minu \u00f5nnelikku ellu. Mul pole suhte jaoks aega, mul on ju kool, lapsed … jnejne. Ma ei taha, et keegi tuleks minu rahulolu rikkuma,\u201c olen ma seni oma vallalise elu s\u00f5brannadele p\u00f5hjendanud. Alles n\u00fc\u00fcd, peale seda holistilist teraapiat ja r\u00e4nnakut (millest ma just sulle r\u00e4\u00e4kisin), kuulates oma s\u00fcdant tundsin, et aga \u00e4kki t\u00f5esti v\u00f5iks seal ikkagi keegi olla. <\/p>\n\n\n\n

Mul oli tegelikult pikalt \u201eeemalt vaatamiseks\u201c \u00fcks mees n\u00f6 \u201ev\u00e4ljavalitud\u201c. Mees, kelle minu s\u00fcda \u00fchel novembrikuu hommikul t\u00e4iesti ootamatult \u201e\u00e4ra tundis\u201c ja kellele ma seet\u00f5ttu soovisin v\u00e4ga endast m\u00e4rku anda. Ma tundsin nagu ma tunneks teda juba ammu aga ootasin ikka kannatlikult \u00f5iget hetke, ootasin kuid, ma \u00fctlen Sulle ausalt K U I D .. ligi 10 vist, et temaga \u00fchendust v\u00f5tta. Ma tundsin koguaeg, et miski nagu takistab mind ja talle kirjutamiseks \u201epole veel \u00f5ige hetk\u201c kuniks m\u00f5tlesin, et okei ehk oli see r\u00e4nnak mulle m\u00e4rgiks, et ma peaksin temaga siiski n\u00fc\u00fcd \u00fchendust v\u00f5tma?!  Ma ei teadnud tema elust endiselt midagi, kuna sotsiaalmeedias ega ka mujal ta enda eraelu v\u00e4ga ei kajastanud, siis j\u00e4i mulle vaid aimata, kas tema elus v\u014diks keegi olla v\u00f5i on seal ehk mulle ruumi? <\/p>\n\n\n\n

M\u00f5ned p\u00e4eva enne, kui otsustasin, et n\u00fc\u00fcd aitab ootamisest, olin oma s\u00f5brannale \u00f6elnud, et \u201eMina ei ole selline naine, kes end teise perekonna vahele pressima hakkab.\u201c Ja siis avastasin, et mees kellele 10 kuud olin plaaninud endast m\u00e4rku anda, oli saanud m\u00f5ned n\u00e4dalad tagasi isaks. <\/p>\n\n\n\n

Tal on perekond.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ma olen selle t\u00fchja lehe ees istunud juba mitu tundi ja kell on taaskord saanud \u00f6\u00f6. Selles ei ole midagi imelikku, et ma taaskord \u00f6\u00f6sel oma blogi kirjutamisega alustan. Mulle meeldib kui maailm magab ja mina saan vaikuses oma m\u00f5tteid kirja panna. Kell on 00:36 ja on 16 august 2024, v\u00e4ljas sadas just vihma ja tunnen kuidas mu kauaoodatud s\u00fcgis hiilib aina l\u00e4hemale. Olen oma hallides toonides magamistoas, k\u00fc\u00fcnlad p\u00f5levad ja kuulan oma kirjutamiseks m\u00f5eldud spotify listi, kus Camylio laulab .. \u201ewe\u2019re holding on what we need to let go\u201c, kustutan kirjutatut ja siis alustan j\u00e4lle otsast. Juba m\u00f5nda aega tunnen, et esimesed read on alati k\u00f5ige keerulisemad, \u201e .. kui vaid saaks loo liikuma,\u201c m\u00f5tlen endamisi kui taaskord algust teen, lootuses, et seekord j\u00e4\u00e4vad need read pidama.  Peale eelmist peat\u00fckki j\u00e4in m\u00f5tlema millest ma edasi tahaksin kirjutada. Kas r\u00e4\u00e4kida sulle n\u00fc\u00fcd koolis kogetust v\u00f5i liikuda otse t\u00e4nasesse p\u00e4eva, et saaksin Sulle avada oma praeguseid m\u00f5tteid ja elu? Otsutasin, et h\u00fcppan m\u00f5neks ajaks aasta edasi. Tulen siia, p\u00e4ris ellu, siia, mis toimub mul n\u00fc\u00fcd ja praegu ja k\u00fcll Sa mu koolitarkusest j\u00e4rgnevates lugudes ehk aimu saad.  Minu esimene aste Holistika instituudis hakkab l\u00f5pule j\u00f5udma ja septembris algab juba eelviimane moodul. Alles ma l\u00e4ksin, hing v\u00e4risedes, teadmata mida oodata oma kooli poole ja n\u00fc\u00fcd valmistun juba l\u00f5put\u00f6\u00f6ks ja teen \u00e4ra teraapiad, mida mul l\u00f5petamiseks vaja on. Endale kohaselt olen ma k\u00f5ik j\u00e4tnud viimasele minutile aga selline ma kord olen. M\u00f5ndade asjadega lihtsalt on nii, et ei viitsi pikalt ette m\u00f5elda ja hakkan tegusema alles siis kui aeg juba \u00fcsna halastamatu kiirusega t\u00e4htaja suunas liigub. M\u00e4letan, et kogemusn\u00f5ustaja l\u00f5put\u00f6\u00f6d, mis \u014dpetaja hinnangul oli r\u00fchma parim, alustasin ma t\u00e4pselt kaks p\u00e4eva enne oma t\u00e4htaega, seega ma ei muretse. Olen oma kirjutamise oskuses ja m\u00f5tetes \u00fcsna kindel ja kui aeg \u00f5ige, k\u00fcll seegi l\u00f5put\u00f6\u00f6 mul kirja saab.  Aasta on saanud vahepeal ka minu esimesest teraapiakogemusest ja n\u00fc\u00fcd paar n\u00e4dalat tagasi \u00f5nnestus mul taas Mari teraapiaruumi sisse astuda. Seekord kohtusime juba uuel aadressil. Teraapiaruumis olid uued v\u00e4rvitoonid, uus vaade aknast, uued toolid ja isegi laud oli uus, klaasist. M\u00f5tlesin endamisi, et uus ruum ja uus naine kes sinna sisse astub.  Mari v\u00f5ttis mind taaskord sooja naeratusega vastu. Vesi oli juba klaasidesse valatud ja salvr\u00e4ti pakk laual mind ootamas. Etteruttavalt v\u00f5in \u00f6elda, et kui aasta tagasi j\u00e4tsin teraapiaruumi kogu maailma pisarad siis seekord j\u00e4i ruum mu pisaratest kuivaks. Kuigi mina ei plaaninud ega tahtnud \u00fcldse oma laste isast r\u00e4\u00e4kida, viis Mari ise jutu temani ja k\u00fcsis \u201eKuidas Sul selle andestamise ja vihaga lood on?\u201c Ma keerasin pilgu aknast v\u00e4lja, t\u00f5mbasin p\u00f5lved endale kaissu, hoidsin salvr\u00e4tti k\u00e4es ja vaikisin. Mari ei katkestanud minu vaikust ja ootas, kuniks mina vaatasin tumehalle pilvi ja sealt esimesi langevaid vihmapiiskasid, mis neljanda korruse aknale valgusid.\u00a0\u201e.. huvitav kas maailm nutab n\u00fc\u00fcd minu eest v\u014di polegi sedasorti pisaratel enam minu elus kohta?\u201c\u00a0m\u00f5tlesin vaikselt, kui tuules tumehalle pilvi liikumas n\u00e4gin.\u00a0 Mida \u00fcldse andestamine t\u00e4hendab? Kuidas sellest saada aru? Pole ju nii, et \u00e4rkad \u00fchel hommikul \u00fcles ja tunned, et no vot n\u00fc\u00fcd olen andestanud?! V\u00f5i on? Minu jaoks on s\u00f5na ANDESTAMINE midagi nii suurt, t\u00e4htsat, ilusat ja p\u00fcha, et seda ma Tema puhul kasutada ei saa, k\u00fcll aga v\u00f5in kasutada s\u00f5na RAHU ja see tundub mulle kuidagi .. \u00f5igem. \u201eRahu ja andestamine v\u00f5ivad olla ju \u00fcsna sarnased, sest m\u00f5lemad tulevad \u00fcsna ootamatult ja siis kui Sa sellele enam ei m\u00f5tle, taipad \u00fchel hommikul, et midagi on Sinu sees lahustunud,\u201c just nii p\u00fc\u00fcdsin ma Marile oma sisemaailmas toimuvat seletada.  Mari puudutas oma jutuga veel kohti, mida mina puudutada ei tahtnud. R\u00e4\u00e4kisime mulle kerge vastumeelsusega, uuest kaaslasest, paarisuhtest, armastutest ja usaldusest. Ma ei arvanud sellest midagi. P\u00e4riselt! Olin (v\u00f5i olen?) veendumusel, et mul ei ole kedagi vaja! Tean, et see on trauma tagaj\u00e4rg ja \u00fcdini end kaitsev lause aga mulle sobib nii .. praegu.  \u201eMa ei m\u00f5ista, miks \u00fcmberringi mulle koguaeg mingit kaaslast tahetakse peale suruda \u2013 kaaslast, meest, armastust mida iganes,\u201c arutlesin tugitoolis, samal ajal endale kolmandat klaasi vett valades. \u201eMul on k\u00f5ik v\u00e4ga h\u00e4sti! Mul on t\u00f6\u00f6! Mul on lapsed! Mul on siht! Mul on eesm\u00e4rgid! Mul on mu kari! Mul on k\u00f5ik olemas, et olla \u00f5nnelik,\u201c mis peale Mari vaid naeratas ja \u00fctles, \u201eMa tunnen ja n\u00e4en, et oled selline kindlameelne ja tugev naine, kes k\u00f5igest l\u00e4bi murrab aga midagi sinu sees ikkagi on ja kas see v\u00f5ib olla \u00e4kki igatsus armastuse vastu?\u201c Suunasin pilgu j\u00e4lle aknast v\u00e4lja ja surusin salvr\u00e4ti endale pihku. ..\u201c,mul ei ole selleks aega ega tahtmist!\u201c  Mari arvas, et uue r\u00e4nnaku eesm\u00e4rgiks v\u00f5iks olla minu eelmise elu k\u00f5ige \u00f5nnelikum hetk \u2013 hetk, kus kogesin s\u00fcgavat rahulolu ja kergust, hetk kus olen p\u00e4riselt \u00f5nnelik, et n\u00e4eksime koos millised on sellise elu \u00f5ppetunnid. Olin selle m\u00f5ttega n\u00f5us. S\u00e4ttisin end voodise pikali ja vaatasin lakke. Minu sees oli esimest korda mingit sorti \u00e4revus ja esmakordselt kartsin, et \u00e4kki see r\u00e4nnak ei \u00f5nnestu ja ma ei suuda enda meelt n\u00f5nda vagistada, et n\u00e4ha seda mida mul vaja on. Ma eksisin.  \u201e..tee minu s\u00fcdameruumi oli erinevalt teistest kordadest v\u00e4ga lihtne ja ma leidsin kohe selle \u00f5ige ukse \u00fcles \u2013 valge ja kuldsete detailidega, \u00f5hk\u00f5rnad valged kardinad ukse ees lehvimas. Minu teejuht oli seekord valge helendav tuli, kuma nagu t\u00e4hes\u00e4ra, mis mind endaga kaasa viis ja kellega koos ma end t\u00fchjalt heinamaalt jalutamast leidsin \u2013 paljajalu ja valge kleidiga. Olin naine. Ilus, noor, sale naine. Helepruunide, natuke sassis, kuid pikkade juustega, kahek\u00fcmnendates naine. \u00dcksik naine.  R\u00e4ndasime koos kuniks torkivatest heinak\u00f5rtest mu jalge all said siledad munakivid ja minu ees oli k\u00e4\u00e4nuline k\u00fclavaheline tee. Looklev munakivi tee oli kahelt poolt \u00e4\u00e4ristatud vanade tumedates toonides majadega. Majade ees olid inimesed, vanaaegsed toolid, lambid, sildid ja viidad. K\u00f5ndisin nende majade vahel ja tundsin pilke enda peal. Iga sammuga mida tegin katkestasid majade juures olevad inimesed enda tegevuse ja suunasid pilgu minule \u2013 nad imetlesid mind ja minu helendavat kuma, mis sompus ilmale valgust ja s\u00e4ra t\u00f5i. Ma justkui h\u00f5ljusin kerguses ega m\u00e4rganud, kes need inimesed on, kes mind vaatavad. Millised nad v\u00e4lja n\u00e4gid, kas nad naeratasid \u2013 ma ei tea. Ma lihtsalt kulgesin maailma k\u00f5ige suuremas hingerahus ega lasknud end millestki h\u00e4irida. Olin justkui pimestatud kergusest ja \u00f5nnetundest, milles see kuma mind m\u00f6\u00f6da seda t\u00e4navat kandis.  Ma austusin sisse \u00fchte v\u00e4ga vanasse raamatupoodi, mille krigiseval uksel oli v\u00e4ike kelluke, mis minu sisenemisest m\u00e4rku andis. Minu ninna tuli vanaaegsete raamatute l\u014dhn ja tundsin aina enam kui \u00f5iges kohas ma olen. Ma vaatasin vaimustunult neid sadu riiulis olevaid vanu raamatuid, kus igas\u00fches oli peidus oma lugu, lugu mida ma lugeda tahtsin. Ma imetlesin k\u00f5ike enda \u00fcmber mida n\u00e4gin ja k\u00e4ega katsuda sain. Ma vaimustusin nii v\u00e4hesest, et mulle ei olnud rohkemat vaja, kui see mis mul juba olemas oli. Olin oma v\u00e4ikses kodus, kus oli \u00fcks v\u00e4ike aken vaatega aeda. Toas oli \u00fcks tool, mille ees oli \u00fcks laud. Laua peal oli \u00fcks paber, \u00fcks kirjutusvahend ja \u00fcks valge k\u00fc\u00fcnal tumedal k\u00fc\u00fcnlajalal. Ma istusin seal laua taga, oma valge paberi ees, vaatasin aknast v\u00e4lja ja olin lihtsalt maailma k\u00f5ige \u00f5nnelikum inimene. \u00dcksinda. Vaesuses aga \u00f5nnelik.  Me liikusime ajast edasi, sinna, kus olen keskealine.  Olin sellest noorest naisest nii palju erinev. Kergelt sorakil juustest oli saanud viimse karvani tugevalt kinni seotud krunn. Paljaste jalgade asemel olid poolk\u00f5rged tumedad kontsakingad ja h\u00f5ljuvast valgest kleidist oli saanud midagi korralikku ja \u201edetailideni lihvitut\u201c. K\u00f5ndisin sellel samal munakivi teel ja tundsin enda peal neid samu pilke aga mitte enam imetlevaid vaid minu \u00fcle naervaid ja pilkavaid. Tundsin, kuidas olen sama suur kui majad millest m\u00f6\u00f6dusin ja mind vaatavad inimesed olid minust hulga v\u00e4iksemad. Tundsin, et olen h\u00e4sti suur, kole ja paks naine.  Seal t\u00e4naval k\u00f5ndides, ma h\u00e4benesin end. Ma tahtsin teha end kuidagi v\u00e4iksemaks, tahtsin end varjata, t\u00f5mmates end k\u00fc\u00fcru ja k\u00e4ega varjates enda n\u00e4gu. Minu kergusest ja hingerahust oli saanud kohutav kurbus. Nagu keegi oleks surnud ja sellega kaasnev tohutu \u00fcksindus. Ma olingi \u00fcksik, mul polnud pere.  Me liikusime ajast edasi, minu viimasesse elutundi.  Olin oma v\u00e4ikses voodis, vana ja \u00fcsna krimpsus. Voodi k\u00f5rval oli v\u00e4ike pruun \u00f6\u00f6kapp, millel p\u00f5les k\u00fc\u00fcnal ja k\u00f5ik \u00fcmberringi oli vaikne ja pime. Oli n\u00e4ha, et olen elanud pika elu. Pika ja \u00fcksiku. See peatselt surev naine seal voodis oli endiselt kuidagi nii tugev ja samas okkaline. \u00d6eldes vaikelt, endamisi: \u201eOleks pidanud armastama. Oleks pidanud kellegi valima. Oleks pidanud armastama.\u201c Kahetsus.  Hingel oli aeg kehast lahkuda aga naine seal voodis ei olnud n\u00f5us laskma oma hingest lahti. Tundsin, kuidas ma (ta) pole valmis surema ja \u00fctles(in) \u201ema tahaksin seda elu uuesti elada, et armastada kedagi.\u201c  Hing oli tugevalt k\u00e4te haardes ja peatselt surev naine hoidis temast kramplikult kinni \u00f6eldes \u201eKurat ei sure!!\u201c Ta tahtis nii v\u00e4ga elada aga uuesti, seda elu ega suutnud endale tunnistada, et see siin on l\u014dpp .. kuniks k\u00e4test kadus j\u00f5ud ja hing sai vabaks.  Hingega r\u00e4nnakule minnes k\u00e4isime k\u014dik kolm eluetappi uuesti l\u00e4bi. Hing n\u00e4itas mulle, mida mina ei n\u00e4inud. N\u00e4itas mulle inimesi, kes kahek\u00fcmnendates mind imetlusega vaatasid. Ja seal ta seisis, heinak\u00f5rs suus, kaabu peas, beezikas s\u00e4rk seljas, k\u00e4si taskus ja vaatas mind suure ja laia naeratusega \u2013 mees, pikk ja laiade \u00f5lgadega mees, kellest oleks saanud minu mees ja minu laste isa. Mees keda ma ei m\u00e4rganud oma kerguse ja hingerahu lummuses. Mees \u201ekeda mul vaja ei ole\u201c sest mul on k\u00f5ik juba \u00f5nneks olemas. N\u00fc\u00fcd n\u00e4gin selgelt kuidas ta seal seisis ja mind ootas. Kuid kellest ma enda elu jooksul lihtsalt m\u00f6\u00f6da k\u00f5ndisin, teda kordagi m\u00e4rkamata.  Naervad ja alandavad pilgud minu suunas oli minu ettekujutuse vili, nagu ka see, et olen suur ja paks naine. See k\u00f5ik oli minu enda peas ja tegelikult olin ma endiselt ilus ja naiselik aga n\u00fc\u00fcdseks juba \u00fcksindusest nii kibestunud, et andsin endale kogu maailma negatiivsed hinnangud, tekitades iseendas h\u00e4bitunnet ja t\u00f5rjutust. Hing andis mulle m\u00f5ista,et kui ma oleksin enda ellu armastuse lubanud, v\u00f5tnud vastu mehe ja perekonna, poleks ma enda elus midagi kaotanud vaid v\u00f5itnud ja mul oleks v\u00f5inud olla ilus elu l\u00f5puni v\u00e4lja.  R\u00e4nnakult tagasi tulles, oma s\u00fcdameruumis istudes ja teejuhti \u00e4ra saates sain teejuhilt vaid \u00fche s\u00f5numi: \u201eKAS SA N\u00dc\u00dcD SAAD ARU?\u201c ja l\u00e4inud see valge kuma oligi, j\u00e4ttes mind oma s\u00fcdameruumi istuma ..  Ma olin s\u00f5natu. J\u00e4lle. Mari paljundas r\u00e4nnakult \u00fcles kirjutatud materjali ja mina lihtsalt lamasin ja vaatasin lakke, t\u00e4pselt nii nagu aasta tagasi seal kuldses toas. Ajasin end vastumeelselt voodist p\u00fcsti, kuigi tegelikult oleksin tahtnud seal teki all veel tunde lihtsalt olla. Istusin tugitooli, j\u014din vett ja vaatasin Marile otsa, \u201eMina ei oska enam mitte midagi \u00f6elda, see k\u00f5ik oli nii ootamatu.\u201c Mari nagu ikka, naeratas.  \u201eMees ei mahu minu \u00f5nnelikku ellu. Mul pole suhte jaoks aega, mul on ju kool, lapsed … jnejne. Ma ei taha, et keegi tuleks minu rahulolu rikkuma,\u201c olen ma seni oma vallalise elu s\u00f5brannadele p\u00f5hjendanud. Alles n\u00fc\u00fcd, peale seda holistilist teraapiat ja r\u00e4nnakut (millest ma just sulle r\u00e4\u00e4kisin), kuulates oma s\u00fcdant tundsin, et aga \u00e4kki t\u00f5esti v\u00f5iks seal ikkagi keegi olla.  Mul oli tegelikult pikalt \u201eeemalt vaatamiseks\u201c \u00fcks mees n\u00f6 \u201ev\u00e4ljavalitud\u201c. Mees, kelle minu s\u00fcda \u00fchel novembrikuu hommikul t\u00e4iesti ootamatult \u201e\u00e4ra tundis\u201c ja kellele ma seet\u00f5ttu soovisin v\u00e4ga endast m\u00e4rku anda. Ma tundsin nagu ma tunneks teda juba ammu aga ootasin ikka kannatlikult \u00f5iget hetke, ootasin kuid, ma \u00fctlen Sulle ausalt K U I D .. ligi 10 vist, et temaga \u00fchendust v\u00f5tta. Ma tundsin koguaeg, et miski nagu takistab mind ja talle kirjutamiseks \u201epole veel \u00f5ige hetk\u201c kuniks m\u00f5tlesin, et okei ehk oli see r\u00e4nnak mulle m\u00e4rgiks, et ma peaksin temaga siiski n\u00fc\u00fcd \u00fchendust v\u00f5tma?!  Ma ei teadnud tema elust endiselt midagi, kuna sotsiaalmeedias ega ka mujal ta enda eraelu v\u00e4ga ei kajastanud, siis j\u00e4i mulle vaid aimata, kas tema elus v\u014diks keegi olla v\u00f5i on seal ehk mulle ruumi?  M\u00f5ned p\u00e4eva enne, kui otsustasin, et n\u00fc\u00fcd aitab ootamisest, olin oma s\u00f5brannale \u00f6elnud, et \u201eMina ei ole selline naine, kes end teise perekonna vahele pressima hakkab.\u201c Ja siis avastasin, et mees kellele 10 kuud olin plaaninud endast m\u00e4rku anda, oli saanud m\u00f5ned n\u00e4dalad tagasi isaks.  Tal on perekond.<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[],"class_list":["post-1120","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-motted"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1120","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1120"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1120\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1133,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1120\/revisions\/1133"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1120"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1120"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1120"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}