MINA KAKS AASTAT TAGASI<\/p>\n\n\n\n
25.august 2022 <\/strong><\/p>\n\n\n\n \u201e.. \u00e4revus minu hinges tahtis mind tappa. Mu sisetunne kisendas mulle juba mitu tundi enne, et see on meie l\u00f5pp. Ma k\u00f5ndisin rahutult \u00fchest toast teise, vanad dressip\u00fcksid jalas, juuksed kerget sassis ja silmad.. silmad olid juba paiste nutetud, veel enne, kui Sa mulle \u00fcldse midagi \u00f5elda j\u00f5udsid. Ma vaatasin aknast v\u00e4lja, ootasin Sind .. lilledega, sest nii oli see ju alati olnud. \u201eSee pole v\u00f5imalik, see on uni ja see ei ole p\u00e4ris. Ma murtsen asjata,\u201c p\u00fc\u00fcdsin ma end enne Su tulekut rahustada. Aga tegelikult ma teadsin juba Sind uksel n\u00e4hes, et ma suren t\u00e4na.\u201c <\/em><\/p>\n\n\n\n On siiani v\u00f5imatu panna s\u00f5nadesse seda hetke kus me koos kahekesi olime. L\u00f5putud pisarad meie m\u00f5lemi silmist reetsid seda, mis sisemaailmas toimuda v\u00f5is. <\/p>\n\n\n\n MINA T\u00c4NA, KAKS AASTAT HILJEM <\/p>\n\n\n\n 25. august 2024 <\/strong><\/p>\n\n\n\n Ootsin seda aega pikkisilmi, mil sellest \u00f5htust saaks m\u00f6\u00f6da kaks aastat. Kaks tundus mulle kuidagi piisavalt pikk aeg, et mitte enam tunda hingekriipivat valu v\u00f5i okast enda s\u00fcdames. Ootasin, et aeg liiguks edasi ja mina saan ometi \u00e4rgata hommikul nii, kus tunnen, et mu elu on parem kui mu unen\u00e4od, kus sa tihti k\u00e4isid ja end oodata palusid. \u201e.. ma ei saa veel tulla. Palun oota mind,\u201c <\/em><\/p>\n\n\n\n Aeg m\u00f6\u00f6dus ja ma ei n\u00e4inud Sind enam, unen\u00e4od j\u00e4id harvemaks \u2013 suvest sai s\u00fcgis, s\u00fcgisest sai talv, talvest kevad ja kevadest uus suvi, millest saab peagi j\u00e4lle s\u00fcgis. Nii nagu muutusid aastaajad ja elu meie \u00fcmber, muutusin ka mina. <\/p>\n\n\n\n Uus leht ja algus, raamat, kuhu oli v\u00f5imalus kirjutada t\u00e4iesti uus elu. M\u00f5istsin, et see uus v\u00f5imalus, mis mulle anti v\u00f5ib olla selline nagu ma olen oma s\u00fcdames p\u00e4riselt unistanud ja soovinud. Tundsin \u00fcht\u00e4kki, et maailm on vaba ja valla. Mul on v\u00f5imalus elada just nii nagu ma olen tahtnud. See oli traagika ja \u00f5nnistus samal ajal. <\/p>\n\n\n\n Ma otsustasin ja soovisin tegelikult juba ammu olla p\u00e4riselt MINA ISE! Ma olin nii kaua endal lasknud maski kandnud, et selle eest v\u00f5tmine, \u00fchel suvaliselt teisip\u00e4eval, tundus lihtsalt juba kummaline ja v\u00f5imatu. Minu uus algus andis mulle v\u00f5imaluse, v\u00f5imaluse olla mina ise. V\u00f5tta end vastu sellisena nagu ma olen ja lubada seda ka teistel teha. \u201eSee maskita Grete meeldib mulle palju rohkem,\u201c \u00fctles \u00fcks s\u00f5branna mulle kord ja ma n\u00f5ustusin. <\/p>\n\n\n\n On v\u00f5rratult lihtne elada iseendana. <\/p>\n\n\n\n T\u00e4na keskp\u00e4eval, kandes oma siidist hommikumantlit, t\u00f5stsin oma pokaalis oleva mulli oma huultele, hoidsin s\u00fcles iseendale kingitud roose ja suunasin\u00a0pilgu samast aknast v\u00e4lja kus kaks aastat tagasi \u00e4revusega Sind ootasin ja t\u00f5desin, et elu on v\u00f5imatult ilus, kui v\u00f5tta keegi oma avatud s\u00fcdamega vastu, nii nagu mina Sind kord v\u00f5tsin. Lubades endal armastada, kogeda koos elu, kuulata teineteise m\u00f5tteid ja naerda s\u00fcdamest, luues imelisi ja unustamatuid m\u00e4lestusi ja kui kord elu tahab, siis lihtsalt lasta tal minna, maailma suurima t\u00e4nutundega, et Ta kord oli.\u00a0<\/p>\n\n\n\n \ud83d\udda4<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" MINA KAKS AASTAT TAGASI 25.august 2022 \u201e.. \u00e4revus minu hinges tahtis mind tappa. Mu sisetunne kisendas mulle juba mitu tundi enne, et see on meie l\u00f5pp. Ma k\u00f5ndisin rahutult \u00fchest toast teise, vanad dressip\u00fcksid jalas, juuksed kerget sassis ja silmad.. silmad olid juba paiste nutetud, veel enne, kui Sa mulle \u00fcldse midagi \u00f5elda j\u00f5udsid. Ma vaatasin aknast v\u00e4lja, ootasin Sind .. lilledega, sest nii oli see ju alati olnud. \u201eSee pole v\u00f5imalik, see on uni ja see ei ole p\u00e4ris. Ma murtsen asjata,\u201c p\u00fc\u00fcdsin ma end enne Su tulekut rahustada. Aga tegelikult ma teadsin juba Sind uksel n\u00e4hes, et ma suren t\u00e4na.\u201c On siiani v\u00f5imatu panna s\u00f5nadesse seda hetke kus me koos kahekesi olime. L\u00f5putud pisarad meie m\u00f5lemi silmist reetsid seda, mis sisemaailmas toimuda v\u00f5is. MINA T\u00c4NA, KAKS AASTAT HILJEM 25. august 2024 Ootsin seda aega pikkisilmi, mil sellest \u00f5htust saaks m\u00f6\u00f6da kaks aastat. Kaks tundus mulle kuidagi piisavalt pikk aeg, et mitte enam tunda hingekriipivat valu v\u00f5i okast enda s\u00fcdames. Ootasin, et aeg liiguks edasi ja mina saan ometi \u00e4rgata hommikul nii, kus tunnen, et mu elu on parem kui mu unen\u00e4od, kus sa tihti k\u00e4isid ja end oodata palusid. \u201e.. ma ei saa veel tulla. Palun oota mind,\u201c Aeg m\u00f6\u00f6dus ja ma ei n\u00e4inud Sind enam, unen\u00e4od j\u00e4id harvemaks \u2013 suvest sai s\u00fcgis, s\u00fcgisest sai talv, talvest kevad ja kevadest uus suvi, millest saab peagi j\u00e4lle s\u00fcgis. Nii nagu muutusid aastaajad ja elu meie \u00fcmber, muutusin ka mina. Uus leht ja algus, raamat, kuhu oli v\u00f5imalus kirjutada t\u00e4iesti uus elu. M\u00f5istsin, et see uus v\u00f5imalus, mis mulle anti v\u00f5ib olla selline nagu ma olen oma s\u00fcdames p\u00e4riselt unistanud ja soovinud. Tundsin \u00fcht\u00e4kki, et maailm on vaba ja valla. Mul on v\u00f5imalus elada just nii nagu ma olen tahtnud. See oli traagika ja \u00f5nnistus samal ajal. Ma otsustasin ja soovisin tegelikult juba ammu olla p\u00e4riselt MINA ISE! Ma olin nii kaua endal lasknud maski kandnud, et selle eest v\u00f5tmine, \u00fchel suvaliselt teisip\u00e4eval, tundus lihtsalt juba kummaline ja v\u00f5imatu. Minu uus algus andis mulle v\u00f5imaluse, v\u00f5imaluse olla mina ise. V\u00f5tta end vastu sellisena nagu ma olen ja lubada seda ka teistel teha. \u201eSee maskita Grete meeldib mulle palju rohkem,\u201c \u00fctles \u00fcks s\u00f5branna mulle kord ja ma n\u00f5ustusin. On v\u00f5rratult lihtne elada iseendana. T\u00e4na keskp\u00e4eval, kandes oma siidist hommikumantlit, t\u00f5stsin oma pokaalis oleva mulli oma huultele, hoidsin s\u00fcles iseendale kingitud roose ja suunasin\u00a0pilgu samast aknast v\u00e4lja kus kaks aastat tagasi \u00e4revusega Sind ootasin ja t\u00f5desin, et elu on v\u00f5imatult ilus, kui v\u00f5tta keegi oma avatud s\u00fcdamega vastu, nii nagu mina Sind kord v\u00f5tsin. Lubades endal armastada, kogeda koos elu, kuulata teineteise m\u00f5tteid ja naerda s\u00fcdamest, luues imelisi ja unustamatuid m\u00e4lestusi ja kui kord elu tahab, siis lihtsalt lasta tal minna, maailma suurima t\u00e4nutundega, et Ta kord oli.\u00a0 \ud83d\udda4<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[],"class_list":["post-1135","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-motted"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1135","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1135"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1135\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1141,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1135\/revisions\/1141"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1135"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1135"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1135"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}