26.12.2024 <\/p>\n\n\n\n
Vaikus.<\/p>\n\n\n\n
Nii palju vaikust pole minu sees mitte kunagi olnud ehk see on ka p\u00f5hjus, miks siia blogisse pole mitmeid kuid enam kirjutama sattunud. Olen elanud oma vaikses maailmas ja olen end praegugi oma kodudiivanil helehalli pleedi sisse m\u00e4ssinud. Vaatan oma kauneid j\u00f5ulutulesid, p\u00f5levaid k\u00fc\u00fcnlaid, ehteis kuusepuud ja tunnen, et sellest vaikusest \u00fcks lugu kirjutada on mulle p\u00e4ris suur v\u00e4ljakutse. <\/p>\n\n\n\n
\u201eKas ma peaksin endale \u00fche pokaali punast veini valama<\/em>?\u201c m\u00f5tlen endamisi, kuigi kell on alles 15:25 ja on teine j\u00f5ulup\u00fcha. Tegelikult see ei olnud k\u00fcsimus .. kui talv siis punane, kui suvi siis valge, kui sokolaad siis Karlfazer jne aga, mitte sellest ei tahtnud ma r\u00e4\u00e4kida. Ma m\u00e4rkan end alati mulli ajavat, kui midagi head p\u00e4he ei tule, nagu praegu. Mulle on alati k\u00f5ige keerulisem lugu k\u00e4ima saada, kui algus on juba tehtud siis ei saa enam pidama ja siis leian end iseendaga arutlemas, et \u00e4kki 2000+ s\u00f5na on Sulle kuidagi raske ja v\u00e4sitav lugeda? Eks ma suuresti kirjutan seda k\u00f5ike ka iseendale, et mul oleks alati meeles, kust ma tulen ja kuhu ma liigun. <\/p>\n\n\n\n V\u00f5tan lonksu veini, kuulan moodsal viisil kamina praksumist ja … stardime. Stardime minu 2024 aasta r\u00e4nnakule, kus vaatame koos \u00fcle milline see aasta t\u00e4psemalt oli ja mis see \u201eminu elu suurim muutus,\u201c siis on, millest ma p\u00f5gusalt juba varasemalt instagramis kirjutanud olen. <\/p>\n\n\n\n 2024 aasta alguses valitses minu sees \u00fcsna kontrollimatu m\u00fcra. Oskamatus seda vagistada ajas mind hulluks \u2013 sundm\u00f5tted, kahtlused, ebakindlus, hirm paista rumal, olla naerualune v\u00f5i sattuda h\u00e4bisse m\u00f5nes laudkonnas, kust alles naerusui elust sai r\u00e4\u00e4gitud. Mind saatis suur \u201ekajakateparv\u201c kus iga lind t\u00e4histas \u016bhte eelmainitud m\u00e4rks\u00f5na. Ma kartsin inimesi ja seda, et mind ei v\u00f5eta omaks. Tundsin hirmu inimeste pilkude ees, sest need muutsid mind koheselt ebakindlaks. \u201eKas ma olen naeruv\u00e4\u00e4rne?\u201c<\/em> k\u00fcsisin endalt, kui m\u00e4rkasin kedagi end pikemalt j\u00e4lgivat. <\/p>\n\n\n\n Tead ju k\u00fcll neid hetki, kus oled end t\u00e4iega kogunud ja lennanud siis n\u00e4iliselt suure enesekindlusega peale ja siis tajud \u00fcsna kiirelt, et tegelikult ei huvita Sa kedagi. Sind ei kaastata vestlusesse ega k\u00f5netata. Vaatad enda \u00fcmber inimesi, istud \u00fchises lauas, justkui oled \u00fcks k\u00f5igist aga tegelikult tajud, et mitte kedagi ei huvita Sinu kohaolu? Minu \u00f5nneks v\u00f5i siis \u00f5nnetuseks tunnen ma kohe \u00e4ra, kas ja kuhu ma olen oodatud, kes mida tunneb ja mis energia \u00f5hus liigub. See tunne ei valeta mulle kunagi! Tundsin seda tunnet selle aasta jooksul mitmeid kordi aga kuna ma ei saanud siis veel enda sisemisest h\u00e4\u00e4lest p\u00e4riselt aru siis ikka ja j\u00e4lle ronisin kohtadesse, kus kohaolus m\u00f5istsin, et kurat, mu sisemine h\u00e4\u00e4l ju hoiatas mind. <\/p>\n\n\n\n Lisaks ebakindlusele ja oma sisemise h\u00e4\u00e4le mitte kuulamisele oli mul v\u00e4ga keeruline alustada jaanuarikuus uut teekonda oma vanas t\u00f6\u00f6kohas, kus k\u00f5ik oli nii tuttav ja samas nii v\u00f5\u00f5ras. Uuesti alustada kohas, kus minnes vandusin, et \u201eei iial enam,\u201c oli n\u00fc\u00fcd saamas minu p\u00e4\u00e4seteeks. Minu kindlus ja igakuine sissetulek mis andis mulle ja poistele v\u00f5imaluse \u00fcle aastate \u201elahedamalt\u201c elada. Esimesed kuud olid mulle vaimselt p\u00f5rgulikult rasked ja ma nutsin tihti nii kodus kui t\u00f6\u00f6l olles, \u201ema ei saa sellega enam hakkama, ma ei kuulu siia.\u201c <\/em>Tundsin j\u00f5uestust, \u00fcksi olekut ja m\u00f5tlesin mitmeid kordi loobuda. Mind saatis see hirm, millest eelnevalt kirjutasin, \u201e.. mind ei v\u00f5eta omaks,\u201c<\/em> aga siin ma olen, peaaegu aasta hiljem. Ma pidin endale alguses pidevalt meelde tuletama, miks ma seda teen ja miks siin olen. Kindel t\u00f6\u00f6 andis (ja annab) mulle v\u00f5imaluse rajada tee oma tulevikku, et ma saaksin ehitada \u00fcles enda karj\u00e4\u00e4ri ja elu, mida ma elama hakkan. Iseenda ja oma poiste nimel. Just see pani allaandmise asemel mind pingutama \u2013 pidev meeldetuletus, miks!? Minu miks ei luba mul loobuda ka siis kui mul on raske ja ka siis mitte, kui mind saadab tunne, et mind ei ole v\u00f5etud omaks. Mingitel hetkedel ma m\u00f5istsin et \u201eomaks v\u00f5tmise\u201c asemel on oluline v\u00e4\u00e4rtus, mida kindel t\u00f6\u00f6koht mulle ja mu poistele pakub! Ma viisin oma fookuse mujale ja keskendusin t\u00f6\u00f6alaste suhete loomise asemel oma igap\u00e4eva t\u00f6\u00f6le. Ma hindan seda k\u00f5rgelt ja olen t\u00e4nulik, et saan luua v\u00e4\u00e4rtust ettev\u00f5ttele, klientidele ja l\u00e4bi selle liikuda oma rajal edasi. 2024 m\u00e4rks\u00f5nad t\u00f6\u00f6alaselt \u2013 fookus, miks, minu eesm\u00e4rgid ja poisid.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Minu pingutuste eesm\u00e4rk on tulevik. Minu tulevik, see mida ise siin samm-sammult rajal. Minu plaan. Ka blogi oli \u00fcks plaanidest tuleviku jaoks, mis ootas ligi poolaastat avaldamist. Ootas enesekindlust. Ootas julgust. Ootas oma aega, mil ma olen piisavalt valmis, et v\u00f5tta vastu k\u00f5ik see mis see, mida blogi mulle kaasa v\u00f5is tuua. Tunnistan ausalt, ma kartsin. V\u00e4ga! Kartin tunduda rumal, et mu tunded on rumalad ja minust saab m\u00f5nes lauas naerualune. Kartsin teiste arvamust \u2013 lolliks j\u00e4\u00e4da. Tundsin piinlikust aga tunne minu sees oma blogi ja lugu avalikustada oli nii suur. See oli v\u00f5itlus iseenda ja oma hirmudega, kuniks 01.03.2024 ma oma blogi avalikustasin, oma s\u00fcnnip\u00e4evakuul. Blogi oli justkui minu 35 eluaasta t\u00e4histamiseks ilus kingitus iseendale, kuhu sai kirja pandud k\u00f5ik see, mis minu s\u00fcdames elas. Ma olen siia pannud kirja kogu s\u00fcdame ja laotanud end avalikult laiali, kuidas on v\u00f5imalik tunda maailma suurimat valu, viha ja samas leida tee m\u00f5istmise ja andestamiseni. Vaikuseni. Minu blogi on minu s\u00fcdameh\u00e4\u00e4l, kus vahel unustan, et see pole ainult mulle vaid ka Teile sadadele lugejatele, kes te siin lehel k\u00e4inud olete ja minu m\u00f5tetega r\u00e4nnanud olete. 2024 m\u00f5te millegi uue alustamise osas – tunne hirmu, aga tee ikkagi!<\/strong><\/p>\n\n\n\n Lisaks blogile tuli m\u00e4rtsikuus minu ellu \u00fcks inimene, kes muutis minu maailma. Jah, just nii oli. Ta tuli minu ellu t\u00e4pselt \u00f5igel ajal, just siis kui ma teda k\u00f5ige rohkem vajasin. Minu muutus l\u00e4bi kooli oli k\u00e4ivitunud, uus hakkas end looma, t\u00f6\u00f6l algas kolmas kuu, blogi oli avalikustatud aga minu suutmatus enda tundeid ja m\u00f5tteid juhtida ja kontrollida ajas mind pidevalt segadusse ja tegi kuidagi .. \u00e4revaks. K\u00f5ike oli korraga liiga palju saanud. Ma olin tihti \u00fcsna lost \u2013 minu s\u00fcda ja meel r\u00e4\u00e4kisid minuga aina valjemalt aga mu m\u00f5istus ei osanud seda vastu v\u00f5tta, veel v\u00e4hem seletada. Ma ei saanud aru, mis minuga t\u00e4pselt toimub, kus ma olen iseendaga ja mida ma tegema pean? Ja siis ta tuli, piltlikult ettekujutades, latern k\u00e4es mu \u00f5uele valgust tooma. Keegi, kes kergusega luges mu m\u00f5tteid, lahendas mu puntraid, andis mulle seletused k\u00f5igele, mida ma ise seletada ei osanud, l\u00fckates mind \u00fcha enam oma s\u00fcdame ja tunnetega \u00fchendusse. \u00d5petas mind usaldama \u2013 isennast ja enda tundeid. L\u00e4bi tema m\u00f5istsin, et ma tajun tegelikult maailma \u00f5igesti aga ma ei osanud seda ise kuidagi s\u00f5nadesse panna. On imetlusv\u00e4\u00e4rne kuidas Blue oskab pealtn\u00e4ha keerulise sasipuntra su jaoks korda s\u00e4ttida ja paari hetkega Sa lihtsalt saad aru. <\/p>\n\n\n\n Blue \u00f5petas mulle kuidas hoida oma energiat ja tuletas mulle tihti meelde, et pole m\u00f5tet p\u00f5rsa moodi poris p\u00fcherdada ehk \u00e4ra anna Sind provotseerivale inimesele v\u00f5imalust koos sinuga poris olla. Ta \u00f5petas mind v\u00f5itma ilma v\u00f5itlust pidamata. <\/p>\n\n\n\n Mida see k\u014dik t\u00e4pselt t\u00e4hendab ja kuidas ka Sinul on v\u00f5imalik oma elus iseenda ja oma emotsioonide \u00fcle 100% kontroll saavutada? Seda jagan ma sulle juba j\u00e4rgmisest postitustes, kuid kinnitan, et see on nii powerful tunne, kui sa v\u00f5idad iseend ja enda emotsioone ja millegi negatiivsele reageerimise asemel Sa naeratad ja \u00fcht\u00e4kki tunned, et Sa ei karda enam. Me j\u00f5udsime Bluega l\u00e4bi tundide kestvat t\u00f6\u00f6d minuga sinna, kus \u00fchel hetkel ma ei kartnud enam kriitikat, inimeste pilke ja mis veel parem, mulle ei tulnud enam sellised hirmud ja ebakindlus meeldegi. \u00dcht\u00e4kki elasin nagu t\u00e4iesti uues maailmas. Maailmas, millest ma isegi unistada ei osanud, et nii ka on v\u00f5imalik. Minu v\u00e4gi on minuga ja t\u00e4nu sellele ei ole v\u00f5imalik mind enam murda ja koos Bluega j\u00f5udsin ma oma v\u00e4e juurde tagasi. Meil on Bluega olnud koos imeilus teekond ja ka Sinul, mu kallis lugeja, saab olema v\u00f5imalus sedasorti teekonda uuel aastal alustada .. <\/p>\n\n\n\n Miks ma \u0169tlen, et Blue tuli minu ellu just \u00f5igel ajal oli see, et mind on p\u00fc\u00fctud peale mu blogi avalikustamist mitmeid kordi murda, alandada, naerda mu \u00fcle ja mind pisendada nt \u00fchele kommentaarile mu kevadise blogipostituse peale \u201e.. joon hommikukohvi ka kangemat kui t\u00e4nap\u00e4eva lumehelbekeste v\u00f5i Sinu tunded.\u201c <\/em>Vastasin lihtsalt \u201e\ud83d\udda4\u201d \u2013 Mina, kes ma varem v\u00f5isin s\u00f5dida maailma otsa ja tagasi, p\u00fcherdada p\u00f5rsa moodi poris ja vastata s\u00f5nadega v\u00e4ga valusalt, andes endast parima, et oma \u201cvastasele\u201d haiget teha, olin n\u00fc\u00fcd vaatleja. Blue \u00f5petas mind reageerimise asemel vaatlema. Vaatlesin seda inimest kaastundega ja t\u00f5desin, et \u00f5nnelikul inimestel pole aega Sind pisendada. 2024 m\u00f5te isiklikus arengus – minu vaikusest ja enesekontrollist sai minu v\u00f5it! <\/strong><\/p>\n\n\n\n Lisaks Bluele aitas minu v\u00e4ge koju tuua ka Holistika Instituut, mille teekonda ma alustasin juba 2023 aasta septembris ja mille l\u00f5petamise kohta sain tunnistuse 2024 aasta novembris. Selle perioodi vahele mahtus kaheksa moodulit nendest \u00fcks kuue p\u00e4evane kevadlaager, kus metsade vahel kambakesi enda s\u00fcdant tervendasime ja loodusega \u00fcheks saime \u2013 k\u00f5ik omal viisil. See oli koht kus lamasin hommikust \u014dhtuni looduses, v\u00e4rvisin v\u00e4rviraamatut, kuulasin Katariina m\u00f5tteid ja tundsin esimest korda p\u00e4riselt RAHU! Seda rahu mida minu hing otsis taga aastaid, mille vallandas valus lahkuminek ja mille tervenemisega sain hakkama alles sellel aastal. <\/p>\n\n\n\n Kool oli see koht kuhu ma sain iga teatud aja tagant \u201cp\u00f5geneda\u201d ja kus oli v\u00f5imalus end t\u00e4ielikult v\u00e4lja l\u00fclitada \u2013 t\u00f6\u00f6st, lastest, kodust \u2013 lihtsalt olla hetkes ja lubada endal kogeda, terveneda ja maailmavaadet avardada. Mulle meeldis see vaheldus ja elu Tallinnas. Olen elevil, et september 2025 alustan ma uuesti oma teekonda, samas koolis, sama teemaga aga veel s\u00fcgavamalt ja 1,2 aasta asemel 3 aastat ja ikka selleks, et liikuda oma viie aasta plaani j\u00e4rgi elus edasi.<\/p>\n\n\n\n Oma viie aasta plaani tegin ma juba 2023 aastal, mil paika sai pandud elu \u2013 suund \u2013 eesm\u00e4rgid. Selle plaani j\u00e4rgi olen ma ka t\u00e4is fookuses liikunud. \u00dcks p\u00f5hifookus ja v\u00e4iksemad eesm\u00e4rgid korraga, et juhtida end maksimaalselt elus edasi. <\/p>\n\n\n\n 2024 aasta p\u00f5hifookus oli \u2013 tervendada oma hing ja s\u00fcda! Terve s\u00fcda ja hing on \u00fcks minu vundamendi alustaladest \u2013 TEHTUD! \u2013 ja sellega sain ma briljantselt hakkama. Annan endale 5+ ja patsutan \u00f5lale. Tubli! <\/strong><\/p>\n\n\n\n V\u00e4iksemad<\/strong> (kuid mitte v\u00e4hem t\u00e4htsad)\u00a0eesm\u00e4rgid:\u00a0<\/strong><\/p>\n\n\n\n 2024 on minu jaoks olnud elutervete muutuste aasta! <\/strong><\/p>\n\n\n\n Muutsin mina, muutusid suhted, muutus maailmavaade ja muutub minu nimi. Nimi, mida olen 35 aastat kandnud on n\u00fc\u00fcd j\u00f5udnud oma teekonna l\u00f5ppu. See on ilus h\u00fcvastij\u00e4tt ja lahti laskmine iseendast ja sellest osast, mida endaks pidasin. See otsus ei tulnud \u00fcle\u00f6\u00f6. See kasvas minu sees vaikselt ja aegamisi, arenes ja \u00f5ppis koos minuga. Ma olen l\u00e4bi k\u00e4inud Gretena v\u00f5rratu teekonna, millest k\u00f5ige ilusam on olnud\u00a0\u00a0viimased kaks aastat, kus oli kasv l\u00e4bi leina, valu ja murdumise. \u00dchel hetkel tundsin\u00a0, et olen saavutanud Gretena t\u00e4na k\u00f5ik, millest olen unistanud \u2013 olen tervenenud, mu s\u00fcda on taas v\u00f5imeline armastama, olen murdnud mustreid, v\u00f5tnud t\u00e4ieliku vastutuse enda heaolu eest, teinud k\u00fcmneid teraapiaid ja sama palju meditatsioone ja r\u00e4nnakuid \u2013 k\u00f5ik see on mind kasvatanud. Gretena kogetu on olnud \u00fcks v\u00f5rratu teekond, areng, kasv ja \u00f5ppimine, v\u00e4ljakutsed, valu, armastus \u2013 see k\u00f5ik on olnud imeilus!\u00a0<\/p>\n\n\n\n Ma veedan veel selle aasta viimased p\u00e4evad Gretena ja naudin seda k\u00f5ike, kuhu ma iseendaga j\u00f5udnud olen. Lihtsalt hingan kergendunult ja vaatan t\u00e4nutundega tagasi k\u014digele sellele, millest ma l\u00e4bi olen tulnud. Minu m\u00f5tetes ja s\u00fcdames on s\u00fcndinud l\u00e4bi nende kogemuste uus naine, kes omab juba uut m\u00f5ttemaailma ja kes tahab elada veel rohkem usalduses ja \u00fchenduses oma s\u00fcdame ja oma sisemise h\u00e4\u00e4lega. <\/p>\n\n\n\n 2025 aasta saab olema selle uue naise loomine ja kujundamine. P\u00f5hifookus on keha ja selle eest maksimaalne hoolitsemine. Minu hing ja s\u00fcda on t\u00e4naseks hoitud! N\u00fc\u00fcd on aeg hakata hoidma oma tervist ja keha, luua enda \u0169mber naiselikkust, lubada endal olla rohkem naine ja hoida ennast parimail viisil. <\/p>\n\n\n\n Kiara G. Beckeri teekond saab alguse 2025 aastal. <\/p>\n\n\n\n .. ja Sulle mu armas lugeja soovin ma uueks aastaks rohkem julgust, paremaid suhteid, armastust, kohalolu r\u00f5\u00f5mu ja elu parimat elu. Leia enda sisemine h\u00e4\u00e4l ja lase tal Sinuga r\u00e4\u00e4kida. Kuula mis ta Sulle \u00fctleb ja kuhu ta Sind juhatab. Leia usaldus ja tee neid asju, mis Sind p\u00e4riselt \u00f5nnelikuks teevad. <\/p>\n\n\n\n Sa oled mulle v\u00e4ga t\u00e4htis! Ait\u00e4h. <\/p>\n\n\n\n Ja ait\u00e4h 2024, \u00fcks parimaid aastaid mu elus! <\/p>\n\n\n\n \ud83d\udda4<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" 26.12.2024 Vaikus. Nii palju vaikust pole minu sees mitte kunagi olnud ehk see on ka p\u00f5hjus, miks siia blogisse pole mitmeid kuid enam kirjutama sattunud. Olen elanud oma vaikses maailmas ja olen end praegugi oma kodudiivanil helehalli pleedi sisse m\u00e4ssinud. Vaatan oma kauneid j\u00f5ulutulesid, p\u00f5levaid k\u00fc\u00fcnlaid, ehteis kuusepuud ja tunnen, et sellest vaikusest \u00fcks lugu kirjutada on mulle p\u00e4ris suur v\u00e4ljakutse. \u201eKas ma peaksin endale \u00fche pokaali punast veini valama?\u201c m\u00f5tlen endamisi, kuigi kell on alles 15:25 ja on teine j\u00f5ulup\u00fcha. Tegelikult see ei olnud k\u00fcsimus .. kui talv siis punane, kui suvi siis valge, kui sokolaad siis Karlfazer jne aga, mitte sellest ei tahtnud ma r\u00e4\u00e4kida. Ma m\u00e4rkan end alati mulli ajavat, kui midagi head p\u00e4he ei tule, nagu praegu. Mulle on alati k\u00f5ige keerulisem lugu k\u00e4ima saada, kui algus on juba tehtud siis ei saa enam pidama ja siis leian end iseendaga arutlemas, et \u00e4kki 2000+ s\u00f5na on Sulle kuidagi raske ja v\u00e4sitav lugeda? Eks ma suuresti kirjutan seda k\u00f5ike ka iseendale, et mul oleks alati meeles, kust ma tulen ja kuhu ma liigun. V\u00f5tan lonksu veini, kuulan moodsal viisil kamina praksumist ja … stardime. Stardime minu 2024 aasta r\u00e4nnakule, kus vaatame koos \u00fcle milline see aasta t\u00e4psemalt oli ja mis see \u201eminu elu suurim muutus,\u201c siis on, millest ma p\u00f5gusalt juba varasemalt instagramis kirjutanud olen. 2024 aasta alguses valitses minu sees \u00fcsna kontrollimatu m\u00fcra. Oskamatus seda vagistada ajas mind hulluks \u2013 sundm\u00f5tted, kahtlused, ebakindlus, hirm paista rumal, olla naerualune v\u00f5i sattuda h\u00e4bisse m\u00f5nes laudkonnas, kust alles naerusui elust sai r\u00e4\u00e4gitud. Mind saatis suur \u201ekajakateparv\u201c kus iga lind t\u00e4histas \u016bhte eelmainitud m\u00e4rks\u00f5na. Ma kartsin inimesi ja seda, et mind ei v\u00f5eta omaks. Tundsin hirmu inimeste pilkude ees, sest need muutsid mind koheselt ebakindlaks. \u201eKas ma olen naeruv\u00e4\u00e4rne?\u201c k\u00fcsisin endalt, kui m\u00e4rkasin kedagi end pikemalt j\u00e4lgivat. Tead ju k\u00fcll neid hetki, kus oled end t\u00e4iega kogunud ja lennanud siis n\u00e4iliselt suure enesekindlusega peale ja siis tajud \u00fcsna kiirelt, et tegelikult ei huvita Sa kedagi. Sind ei kaastata vestlusesse ega k\u00f5netata. Vaatad enda \u00fcmber inimesi, istud \u00fchises lauas, justkui oled \u00fcks k\u00f5igist aga tegelikult tajud, et mitte kedagi ei huvita Sinu kohaolu? Minu \u00f5nneks v\u00f5i siis \u00f5nnetuseks tunnen ma kohe \u00e4ra, kas ja kuhu ma olen oodatud, kes mida tunneb ja mis energia \u00f5hus liigub. See tunne ei valeta mulle kunagi! Tundsin seda tunnet selle aasta jooksul mitmeid kordi aga kuna ma ei saanud siis veel enda sisemisest h\u00e4\u00e4lest p\u00e4riselt aru siis ikka ja j\u00e4lle ronisin kohtadesse, kus kohaolus m\u00f5istsin, et kurat, mu sisemine h\u00e4\u00e4l ju hoiatas mind. Lisaks ebakindlusele ja oma sisemise h\u00e4\u00e4le mitte kuulamisele oli mul v\u00e4ga keeruline alustada jaanuarikuus uut teekonda oma vanas t\u00f6\u00f6kohas, kus k\u00f5ik oli nii tuttav ja samas nii v\u00f5\u00f5ras. Uuesti alustada kohas, kus minnes vandusin, et \u201eei iial enam,\u201c oli n\u00fc\u00fcd saamas minu p\u00e4\u00e4seteeks. Minu kindlus ja igakuine sissetulek mis andis mulle ja poistele v\u00f5imaluse \u00fcle aastate \u201elahedamalt\u201c elada. Esimesed kuud olid mulle vaimselt p\u00f5rgulikult rasked ja ma nutsin tihti nii kodus kui t\u00f6\u00f6l olles, \u201ema ei saa sellega enam hakkama, ma ei kuulu siia.\u201c Tundsin j\u00f5uestust, \u00fcksi olekut ja m\u00f5tlesin mitmeid kordi loobuda. Mind saatis see hirm, millest eelnevalt kirjutasin, \u201e.. mind ei v\u00f5eta omaks,\u201c aga siin ma olen, peaaegu aasta hiljem. Ma pidin endale alguses pidevalt meelde tuletama, miks ma seda teen ja miks siin olen. Kindel t\u00f6\u00f6 andis (ja annab) mulle v\u00f5imaluse rajada tee oma tulevikku, et ma saaksin ehitada \u00fcles enda karj\u00e4\u00e4ri ja elu, mida ma elama hakkan. Iseenda ja oma poiste nimel. Just see pani allaandmise asemel mind pingutama \u2013 pidev meeldetuletus, miks!? Minu miks ei luba mul loobuda ka siis kui mul on raske ja ka siis mitte, kui mind saadab tunne, et mind ei ole v\u00f5etud omaks. Mingitel hetkedel ma m\u00f5istsin et \u201eomaks v\u00f5tmise\u201c asemel on oluline v\u00e4\u00e4rtus, mida kindel t\u00f6\u00f6koht mulle ja mu poistele pakub! Ma viisin oma fookuse mujale ja keskendusin t\u00f6\u00f6alaste suhete loomise asemel oma igap\u00e4eva t\u00f6\u00f6le. Ma hindan seda k\u00f5rgelt ja olen t\u00e4nulik, et saan luua v\u00e4\u00e4rtust ettev\u00f5ttele, klientidele ja l\u00e4bi selle liikuda oma rajal edasi. 2024 m\u00e4rks\u00f5nad t\u00f6\u00f6alaselt \u2013 fookus, miks, minu eesm\u00e4rgid ja poisid. Minu pingutuste eesm\u00e4rk on tulevik. Minu tulevik, see mida ise siin samm-sammult rajal. Minu plaan. Ka blogi oli \u00fcks plaanidest tuleviku jaoks, mis ootas ligi poolaastat avaldamist. Ootas enesekindlust. Ootas julgust. Ootas oma aega, mil ma olen piisavalt valmis, et v\u00f5tta vastu k\u00f5ik see mis see, mida blogi mulle kaasa v\u00f5is tuua. Tunnistan ausalt, ma kartsin. V\u00e4ga! Kartin tunduda rumal, et mu tunded on rumalad ja minust saab m\u00f5nes lauas naerualune. Kartsin teiste arvamust \u2013 lolliks j\u00e4\u00e4da. Tundsin piinlikust aga tunne minu sees oma blogi ja lugu avalikustada oli nii suur. See oli v\u00f5itlus iseenda ja oma hirmudega, kuniks 01.03.2024 ma oma blogi avalikustasin, oma s\u00fcnnip\u00e4evakuul. Blogi oli justkui minu 35 eluaasta t\u00e4histamiseks ilus kingitus iseendale, kuhu sai kirja pandud k\u00f5ik see, mis minu s\u00fcdames elas. Ma olen siia pannud kirja kogu s\u00fcdame ja laotanud end avalikult laiali, kuidas on v\u00f5imalik tunda maailma suurimat valu, viha ja samas leida tee m\u00f5istmise ja andestamiseni. Vaikuseni. Minu blogi on minu s\u00fcdameh\u00e4\u00e4l, kus vahel unustan, et see pole ainult mulle vaid ka Teile sadadele lugejatele, kes te siin lehel k\u00e4inud olete ja minu m\u00f5tetega r\u00e4nnanud olete. 2024 m\u00f5te millegi uue alustamise osas – tunne hirmu, aga tee ikkagi! Lisaks blogile tuli m\u00e4rtsikuus minu ellu \u00fcks inimene, kes muutis minu maailma. Jah, just nii oli. Ta tuli minu ellu t\u00e4pselt \u00f5igel ajal, just siis kui ma teda k\u00f5ige rohkem vajasin. Minu muutus l\u00e4bi kooli oli k\u00e4ivitunud, uus hakkas end looma, t\u00f6\u00f6l algas kolmas kuu, blogi oli avalikustatud aga minu suutmatus enda tundeid ja m\u00f5tteid juhtida ja kontrollida ajas mind pidevalt segadusse ja tegi kuidagi .. \u00e4revaks. K\u00f5ike oli korraga liiga palju saanud. Ma olin tihti \u00fcsna lost \u2013 minu s\u00fcda ja meel r\u00e4\u00e4kisid minuga aina valjemalt aga mu m\u00f5istus ei osanud seda vastu v\u00f5tta, veel v\u00e4hem seletada. Ma ei saanud aru, mis minuga t\u00e4pselt toimub, kus ma olen iseendaga ja mida ma tegema pean? Ja siis ta tuli, piltlikult ettekujutades, latern k\u00e4es mu \u00f5uele valgust tooma. Keegi, kes kergusega luges mu m\u00f5tteid, lahendas mu puntraid, andis mulle seletused k\u00f5igele, mida ma ise seletada ei osanud, l\u00fckates mind \u00fcha enam oma s\u00fcdame ja tunnetega \u00fchendusse. \u00d5petas mind usaldama \u2013 isennast ja enda tundeid. L\u00e4bi tema m\u00f5istsin, et ma tajun tegelikult maailma \u00f5igesti aga ma ei osanud seda ise kuidagi s\u00f5nadesse panna. On imetlusv\u00e4\u00e4rne kuidas Blue oskab pealtn\u00e4ha keerulise sasipuntra su jaoks korda s\u00e4ttida ja paari hetkega Sa lihtsalt saad aru. Blue \u00f5petas mulle kuidas hoida oma energiat ja tuletas mulle tihti meelde, et pole m\u00f5tet p\u00f5rsa moodi poris p\u00fcherdada ehk \u00e4ra anna Sind provotseerivale inimesele v\u00f5imalust koos sinuga poris olla. Ta \u00f5petas mind v\u00f5itma ilma v\u00f5itlust pidamata. Mida see k\u014dik t\u00e4pselt t\u00e4hendab ja kuidas ka Sinul on v\u00f5imalik oma elus iseenda ja oma emotsioonide \u00fcle 100% kontroll saavutada? Seda jagan ma sulle juba j\u00e4rgmisest postitustes, kuid kinnitan, et see on nii powerful tunne, kui sa v\u00f5idad iseend ja enda emotsioone ja millegi negatiivsele reageerimise asemel Sa naeratad ja \u00fcht\u00e4kki tunned, et Sa ei karda enam. Me j\u00f5udsime Bluega l\u00e4bi tundide kestvat t\u00f6\u00f6d minuga sinna, kus \u00fchel hetkel ma ei kartnud enam kriitikat, inimeste pilke ja mis veel parem, mulle ei tulnud enam sellised hirmud ja ebakindlus meeldegi. \u00dcht\u00e4kki elasin nagu t\u00e4iesti uues maailmas. Maailmas, millest ma isegi unistada ei osanud, et nii ka on v\u00f5imalik. Minu v\u00e4gi on minuga ja t\u00e4nu sellele ei ole v\u00f5imalik mind enam murda ja koos Bluega j\u00f5udsin ma oma v\u00e4e juurde tagasi. Meil on Bluega olnud koos imeilus teekond ja ka Sinul, mu kallis lugeja, saab olema v\u00f5imalus sedasorti teekonda uuel aastal alustada .. Miks ma \u0169tlen, et Blue tuli minu ellu just \u00f5igel ajal oli see, et mind on p\u00fc\u00fctud peale mu blogi avalikustamist mitmeid kordi murda, alandada, naerda mu \u00fcle ja mind pisendada nt \u00fchele kommentaarile mu kevadise blogipostituse peale \u201e.. joon hommikukohvi ka kangemat kui t\u00e4nap\u00e4eva lumehelbekeste v\u00f5i Sinu tunded.\u201c Vastasin lihtsalt \u201e\ud83d\udda4\u201d \u2013 Mina, kes ma varem v\u00f5isin s\u00f5dida maailma otsa ja tagasi, p\u00fcherdada p\u00f5rsa moodi poris ja vastata s\u00f5nadega v\u00e4ga valusalt, andes endast parima, et oma \u201cvastasele\u201d haiget teha, olin n\u00fc\u00fcd vaatleja. Blue \u00f5petas mind reageerimise asemel vaatlema. Vaatlesin seda inimest kaastundega ja t\u00f5desin, et \u00f5nnelikul inimestel pole aega Sind pisendada. 2024 m\u00f5te isiklikus arengus – minu vaikusest ja enesekontrollist sai minu v\u00f5it! Lisaks Bluele aitas minu v\u00e4ge koju tuua ka Holistika Instituut, mille teekonda ma alustasin juba 2023 aasta septembris ja mille l\u00f5petamise kohta sain tunnistuse 2024 aasta novembris. Selle perioodi vahele mahtus kaheksa moodulit nendest \u00fcks kuue p\u00e4evane kevadlaager, kus metsade vahel kambakesi enda s\u00fcdant tervendasime ja loodusega \u00fcheks saime \u2013 k\u00f5ik omal viisil. See oli koht kus lamasin hommikust \u014dhtuni looduses, v\u00e4rvisin v\u00e4rviraamatut, kuulasin Katariina m\u00f5tteid ja tundsin esimest korda p\u00e4riselt RAHU! Seda rahu mida minu hing otsis taga aastaid, mille vallandas valus lahkuminek ja mille tervenemisega sain hakkama alles sellel aastal. Kool oli see koht kuhu ma sain iga teatud aja tagant \u201cp\u00f5geneda\u201d ja kus oli v\u00f5imalus end t\u00e4ielikult v\u00e4lja l\u00fclitada \u2013 t\u00f6\u00f6st, lastest, kodust \u2013 lihtsalt olla hetkes ja lubada endal kogeda, terveneda ja maailmavaadet avardada. Mulle meeldis see vaheldus ja elu Tallinnas. Olen elevil, et september 2025 alustan ma uuesti oma teekonda, samas koolis, sama teemaga aga veel s\u00fcgavamalt ja 1,2 aasta asemel 3 aastat ja ikka selleks, et liikuda oma viie aasta plaani j\u00e4rgi elus edasi. Oma viie aasta plaani tegin ma juba 2023 aastal, mil paika sai pandud elu \u2013 suund \u2013 eesm\u00e4rgid. Selle plaani j\u00e4rgi olen ma ka t\u00e4is fookuses liikunud. \u00dcks p\u00f5hifookus ja v\u00e4iksemad eesm\u00e4rgid korraga, et juhtida end maksimaalselt elus edasi. 2024 aasta p\u00f5hifookus oli \u2013 tervendada oma hing ja s\u00fcda! Terve s\u00fcda ja hing on \u00fcks minu vundamendi alustaladest \u2013 TEHTUD! \u2013 ja sellega sain ma briljantselt hakkama. Annan endale 5+ ja patsutan \u00f5lale. Tubli! V\u00e4iksemad (kuid mitte v\u00e4hem t\u00e4htsad)\u00a0eesm\u00e4rgid:\u00a0 2024 on minu jaoks olnud elutervete muutuste aasta! Muutsin mina, muutusid suhted, muutus maailmavaade ja muutub minu nimi. Nimi, mida olen 35 aastat kandnud on n\u00fc\u00fcd j\u00f5udnud oma teekonna l\u00f5ppu. See on ilus h\u00fcvastij\u00e4tt ja lahti laskmine iseendast ja sellest osast, mida endaks pidasin. See otsus ei tulnud \u00fcle\u00f6\u00f6. See kasvas minu sees vaikselt ja aegamisi, arenes ja \u00f5ppis koos minuga. Ma olen l\u00e4bi k\u00e4inud Gretena v\u00f5rratu teekonna, millest k\u00f5ige ilusam on olnud\u00a0\u00a0viimased kaks aastat, kus oli kasv l\u00e4bi leina, valu ja murdumise. \u00dchel hetkel tundsin\u00a0, et olen saavutanud Gretena t\u00e4na k\u00f5ik, millest olen unistanud \u2013 olen tervenenud, mu s\u00fcda on taas v\u00f5imeline armastama, olen murdnud mustreid, v\u00f5tnud t\u00e4ieliku vastutuse enda heaolu eest, teinud k\u00fcmneid teraapiaid ja sama palju meditatsioone ja r\u00e4nnakuid \u2013 k\u00f5ik see on mind kasvatanud. Gretena kogetu on olnud \u00fcks v\u00f5rratu teekond, areng, kasv ja \u00f5ppimine, v\u00e4ljakutsed, valu, armastus \u2013 see k\u00f5ik on olnud imeilus!\u00a0 Ma veedan veel selle aasta viimased p\u00e4evad Gretena ja naudin seda k\u00f5ike, kuhu ma iseendaga j\u00f5udnud olen. Lihtsalt hingan kergendunult ja vaatan t\u00e4nutundega tagasi k\u014digele sellele, millest ma l\u00e4bi olen tulnud. Minu m\u00f5tetes ja s\u00fcdames on s\u00fcndinud l\u00e4bi nende kogemuste uus naine, kes omab juba uut m\u00f5ttemaailma ja kes tahab elada veel rohkem usalduses ja \u00fchenduses oma s\u00fcdame ja oma sisemise h\u00e4\u00e4lega. 2025 aasta saab olema selle uue naise loomine ja kujundamine. P\u00f5hifookus on keha ja selle eest maksimaalne hoolitsemine. Minu hing ja s\u00fcda on t\u00e4naseks hoitud! N\u00fc\u00fcd on aeg hakata hoidma oma tervist ja keha, luua enda \u0169mber naiselikkust, lubada endal olla rohkem naine ja hoida ennast parimail viisil. Kiara G. Beckeri teekond saab alguse 2025 aastal. .. ja Sulle mu armas lugeja soovin ma uueks aastaks rohkem julgust, paremaid suhteid, armastust, kohalolu r\u00f5\u00f5mu ja elu parimat elu. Leia enda sisemine h\u00e4\u00e4l ja lase tal Sinuga r\u00e4\u00e4kida. Kuula mis ta Sulle \u00fctleb ja kuhu ta Sind juhatab. Leia usaldus ja tee neid asju, mis Sind p\u00e4riselt \u00f5nnelikuks teevad. Sa oled mulle v\u00e4ga t\u00e4htis! Ait\u00e4h. Ja ait\u00e4h 2024, \u00fcks parimaid aastaid mu elus! \ud83d\udda4<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[],"class_list":["post-1143","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-motted"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1143","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1143"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1143\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1153,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1143\/revisions\/1153"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1143"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1143"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1143"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}\n