K\u00f5igile, kes on kord mind, ennast v\u00f5i teisi vaimselt kahjustanud, \u00f6eldes kommentaare ja m\u00f5tteid, mis on kuulaja sisse elama j\u00e4\u00e4nud. <\/p>\n\n\n\n
\u201e .. tavaline argip\u00e4eva\u00f5htu. Isa vaatas elutoas telekat ja ema oli k\u00f6\u00f6gis, \u00f5hus oli tunda tavap\u00e4rast pinget. Esik mida m\u00f6\u00f6da see varateismeline t\u00fcdruk tualetti suundus oli h\u00e4mar. Tal oli siht. Uutmoodi ja lootust andev. Ta seisatas ukse ees, koridori keskel, paremat k\u00e4tt j\u00e4i elutuba ja vasakut k\u00e4tt oli k\u00f6\u00f6k, m\u00f5lemad vanemad toimetasid enda tegusid ja elasid oma maailmas, neil kahel seal polnud aimugi, mida ta sinna tualetti tegelikult tegema l\u00e4ks. Uks sulgus ja taskust ilmus n\u00e4htavale sinna peidetud s\u00fcstal. Ta surus m\u00f5tlemata selle endale kintsu, lootuses, et vere asemel saab endalegi kodustes tingimustes rasvaimu teha. Ta silmad valgusid pisaraid t\u00e4is. Ta oli ahatsuses ja \u00fcksinda, suure ja kasvava murega, kuid siis ta veel ei teadnud, et see saab olema elukestev .. \u201c <\/em><\/p>\n\n\n\n Mida tundis ja millest m\u00f5tles sel hetkel \u00fcks varateismeline t\u00fcdruk on mul t\u00e4na keeruline s\u00f5nadesse panna. Mis teda \u00fcldse selleni viis ja kuidas ta selle peale tuli \u2013 ei teagi enam t\u00e4pselt \u00f6elda aga ometi see juhtus ja on siiani eredalt mu silme eest, oleksin nagu eile sinna tualetti suundunud, lootusega saada v\u00f5i gramm peenemaks.\u00a0See on esimene m\u00e4lestus, mis mul lapsep\u00f5lvest meenus, mida meeleheitest tegin, et saada tollaste klassi\u00f5dedega samasuguseid ilusaid peenikesi jalgu nagu neil olid. Sain hoopis hirmsa sinika ja uutmoodi\u00a0\u201ema ei saanud sellega ka hakkama\u201c<\/em>\u00a0tunde ja m\u00f5tlemise, mis minu sisse juured kasvatas.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Minusse juurdunud lauseid on veelgi, mis juba varateismelisena kui ka hilisemas eas aastate jooksul minu sisse minu l\u00e4hedaste poolt istutatud on. <\/p>\n\n\n\n \u201eGrete l\u00e4ks paksuks siis, kui ta tantsimise \u00e4ra l\u00f5petas,\u201c <\/em>r\u00e4\u00e4kis ema \u00fchele oma s\u00f5brannale. Mina samalajal nende k\u00f5rval seda vestlust pealt kuulamas. Olin v\u00e4ike. Olin laps. Millist piinlikust ja kohmetust v\u00f5ib \u00fcks laps sellel hetkel tunda, ma kirjeldama ei hakka aga mul on siiani sellest v\u00e4iksest iseendast kahju, kes ei osanud sellise kommentaari peale miskit teha kui, et maha vaadata ja oma kleidisaba s\u00f5rmedevahel keerutada. Mul oli piinlik ja ma m\u00e4letan selgelt tunnet, mida sel hetkel tundsin. See elab minus. H\u00e4bitunne. Siiani. <\/p>\n\n\n\n Aastatega lisandus uusi kommentaare ja m\u00f5tteid minu pihta juurde, mis minu sisse elama j\u00e4id. <\/p>\n\n\n\n \u201eSa oled nagu j\u00f5uluhani.\u201c<\/em><\/p>\n\n\n\n \u201ePalju sa jaksad s\u00fc\u00fca?\u201c <\/em><\/p>\n\n\n\n \u201eVaata ka natuke, mida sa s\u00f6\u00f6d.\u201c <\/em><\/p>\n\n\n\n \u201eMa vaatan, et Sa oled kuidagi kosunud ..\u201c <\/em><\/p>\n\n\n\n \u201eSa ei ole paks, sa oled t\u00fcse.\u201c <\/em><\/p>\n\n\n\n \u201eSa ei tohi seda s\u00fc\u00fca.\u201c <\/em><\/p>\n\n\n\n \u201eOiiii, sa oled niiii suur t\u00fcdruk.\u201c <\/em><\/p>\n\n\n\n \u201eKui Sa tahad kaalust alla saada, siis sa ei tohi seda s\u00fc\u00fca.\u201c <\/em><\/p>\n\n\n\n \u201eSa s\u00f6\u00f6d liiga palju.\u201c <\/em><\/p>\n\n\n\n \u201eKas sa s\u00f6\u00f6d selle k\u00f5ik \u00e4ra?\u201c <\/em><\/p>\n\n\n\n \u201eNii sa k\u00fcll saledaks ei saa ..\u201c <\/em><\/p>\n\n\n\n \u201eSa pead rohkem liikuma ja v\u00e4hem s\u00f6\u00f6ma, vaata mind, mina peale kella nelja ei s\u00f6\u00f6 enam.\u201c <\/em><\/p>\n\n\n\n \u201eMina ikkagi arvan, et Sinu toiduportsjonid on liiga suured, sa peaksid s\u00f6\u00f6ma ainult enda rusika suuruse koguse toitu.\u201c <\/em><\/p>\n\n\n\n \u201eMa \u00fctlen Sulle ausalt, kui mina nii palju s\u00f6\u00f6ks, ma l\u00e4ks l\u00f5hki.\u201c \u2013 <\/em>kommentaar mu l\u00e4hedase poolt LiisaFitness toitumiskavas olevale toidule. <\/p>\n\n\n\n Need on need s\u00fcgavale juurdunud laused, mis igal hommikul, l\u00f5unal, igal tunnil ja p\u00e4eva keskel end omamoodi ilmutasid ja endast m\u00e4rku andsid, surudes mind kohmetusse ja v\u00e4iksesse iseendasse, kes kord ema k\u00f5rval seisis. H\u00e4bitundes. H\u00e4\u00e4led olid nagu kaja mu peas, mis olid pandud kordusele ja mis aktiveerusid sel hetkel, kui uus toiduportsjon minu ette taldrikule pandi v\u00f5i m\u00f5te s\u00f6\u00f6gist taas mu peas ketrama hakkas.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Selliste kommentaaride v\u00e4ltimiseks leidsin aja jooksul lahenduse \u2013 ma hakkasin s\u00f6\u00f6ma siis kui keegi ei n\u00e4inud. Salaja. Mingil hetkel kasvas lihtsalt v\u00e4lja hirm, et keegi saab taas mulle m\u00f5ne lisa juurde anda niigi suurele pagasile, mida kandnud olin. Salaja s\u00fc\u00fces ei saanud keegi mind kommenteerida ega seda mida ja kui palju ma korraga endale sisse s\u00f5in. Salaja s\u00f6\u00f6mine tuli v\u00e4lja ka holistilises r\u00e4nnakus, kus me Mariga eelmisel aastal, \u00fchel septembrikuu hommikul k\u00e4isime. See oli armas ja samal ajal s\u00fcdantl\u00f5hestav vaatamine, kus seisin oma 11 aastase iseenda seljataga, kes \u00fcksinda vaikselt k\u00fclmkapist meelep\u00e4rast otsib. Ta oli \u00fcksi kodus, oli keskp\u00e4ev ja vaikus oli \u00fcle terve korteri ja Tema sai rahus toimetada. Istusin Tema vastas ja vaatasin teda, k\u00f5ige s\u00fcgavama armastava pilguga maailmas, hoidsin tema v\u00e4ikest k\u00e4tt enda peos ja k\u00fcsisin, mis sind sunnib sedasi tegema praegu? Ta vastas mulle et: \u201eMa ei saa teisiti. Ma tahaksin v\u00e4ga kellegagi r\u00e4\u00e4kida aga ma olen \u00fcksinda.\u201c\u00a0<\/em>Mu s\u00fcda murdus. Mu v\u00e4ike mina istus k\u00f6\u00f6gis laua taga oma murega \u00fcksinda.\u00a0<\/em>Lubasin talle, et olen alati Tema jaoks olemas ja j\u00e4tsin talle t\u00fchjade valgete lehtedega m\u00e4rkmiku, et tal oleks v\u00f5imalik oma salajasi m\u00f5tteid ja tundeid kirja nendel hetkedel, mil k\u00e4si taas kapist lohutust otsima l\u00e4heb.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Olen p\u00e4evikut pidanud sellest ajast saadik ja juba \u00fcle pooleaasta ka peaaegu, et igap\u00e4evaselt sinna mitmeid lehek\u00fclgi kirjutanud. Toidust on seal k\u00fcll v\u00e4he juttu aga sealt leiab nii minevikku, olevikku, tulevikku ja k\u00f5ike segamini just nii nagu minu maailm parasjagu on. Sinna kirjutab vahel mu v\u00e4ike mina ja siis mina, t\u00e4iskasvanuna. Oleme seotud ja \u00fchenduses t\u00e4nu kirjutamisele. Ka sellel teekonnal on ta siin minuga, et k\u00f5ik saaks nii ehedalt ja ausalt kirja kui seda v\u00f5imalik teha on. <\/p>\n\n\n\n Aastad m\u00f6\u00f6dusid ja salaja s\u00f6\u00f6misel oli minu elus oma kindel koht. Isud kasvasid ja aina enam sai \u00fcksildustunnet toiduga rahuldatud. Keegi ei heitnud mulle enam suurt midagi ette, olin oma maailmas, kuid h\u00e4\u00e4led ja etteheited mu peas olid valjemad kui v\u00e4lised kommentaarid. Salaja s\u00f6\u00f6misel olid omad miinused \u2013 see mida s\u00f6\u00f6d salaja paistab v\u00e4lja kogu maailmale. Muidugi see k\u00f5ik v\u00e4ljendus minu kasvaval kehal. <\/p>\n\n\n\n M\u00e4letan, et l\u00e4ksin hirmuga kaalule ja kaal n\u00e4itas 74 kilo, olin ahastuses ja lubasin endale, et s\u00f6\u00f6n veel \u00fche kilo lisaks ja siis on sellega k\u00f5ik! Siis tuleb muutus. Jah tuligi! Siis algas uus \u00e4\u00e4rmus. Algas p\u00e4evi t\u00e4is sidrunivee joomine, k\u00f5ik v\u00f5imalikud dieedid, mis k\u00f5ik l\u00f5ppesid ohjeldamatu s\u00f6\u00f6misega k\u00fclmkapi ees. Algas periood \u201ethinspiratsion\u201c mis h\u00f5lmas endas iga paari tunni tagant kaalumist, toidup\u00e4eviku pidamist, m\u00f5\u00f5tmist, minimaalset kaloraazi\u00a0ja netiavarustes tarkuse ja motivatsiooni kogumist (ebatervislikuks) kaalulangetuseks. Olin \u00e4\u00e4rmiselt motiveeritud ja teotahteline \u2013 paariks p\u00e4evaks, kuni n\u00e4dalaks, vahel pidasin ka kauem vastu. Kaloreid lubasin endale maksimaalselt 500-800, vahel ka v\u00e4hem. Mis omakorda alustas n\u00f5iaringi ja l\u00f5ppes sellega, et n\u00e4lg oli kuuendaks p\u00e4evaks juba nii suur, et ei hakanud isegi kapist enam kaugemale minema ja s\u00f5in sisse k\u00f5ike mis kannatas s\u00f6\u00f6mist, seni kuni \u00e4gisesin. Sellele j\u00e4rgnes meeleheide, s\u00fc\u00fctunne, viha, alandus, h\u00e4bitunne ja h\u00e4\u00e4led mu peas mis etteheitvalt kinnitasid, et\u00a0\u201eOled ikka v\u00e4rdjas k\u00fcll, kas sa oled n\u00fc\u00fcd rahul sellega, mida tegid? On sul n\u00fc\u00fcd hea olla? Sa kuradi paks siga, sa ei saa sellega ka hakkama,\u201c<\/em>\u00a0nutsin ja soovisin sellest toidust meeleheitlikult vabaneda, end l\u00f5hki l\u00f5igata, et v\u00e4lja saada see, mis maailma n\u00e4htavaks muutub, kui ma sellest ei vabane. Nii leidsingi end \u00fchel p\u00e4eval k\u00e4puli poti eest hambaharja suhu surumas, et v\u00e4ljutada j\u00e4rjekordne s\u00f6\u00f6mahoost tingitud toit, mida ma endale lubada ei saanud. Olin uhke kui suutsin k\u00f5ik sisse s\u00f6\u00f6du m\u00f5ne hetkega endast v\u00e4lja saada. Ma v\u00f5iks \u00f6elda, et ma tundsin veidrat rahulolu ja \u00f5nnetunnet, j\u00f5udu ja motivatsiooni j\u00e4tkamiseks. K\u00e4isin end alati peale seda kaalumas ja peegli ees m\u00f5\u00f5tmas, kas sai ikka k\u00f5ik v\u00e4lja v\u00f5i olen miskit siiski endale j\u00e4tnud. Ma armastasin toitu aga selle tarbimine tekitas minus \u00e4revust ja s\u00fc\u00fctunnet.\u00a0\u201eKui Sa tahad kaalust alla saada, siis sa ei tohi seda s\u00fc\u00fca.\u201c \u201ePalju sa jaksad s\u00fc\u00fca?\u201c \u201eVaata ka natuke, mida sa s\u00f6\u00f6d.\u201c\u00a0<\/em><\/p>\n\n\n\n Mul olid v\u00e4lja leitud toidud, mida on kergem v\u00e4lja oksendada ja mis tekitavad v\u00e4hem ebameeldivust. Mul oli ka p\u00e4evi, mil ma ei saanud oksendamisega hakkama, sest mu keha t\u00f5rkus ja miski minus takistas mind, seal poti ees k\u00f5\u00f5ksumast. Need tekitasid omakorda vana kuid tuttava tunde\u00a0\u201ema ei saanud sellega ka hakkama\u201c,\u00a0<\/em>kurjustasin endaga ja sellele j\u00e4rgnes alati ka f\u00fc\u00fcsiline karistus \u2013 peksin end rusikatega k\u00f5htu, p\u00e4he v\u00f5i tegin haiget enda jalgadele, nii m\u00f5nestki l\u00f6\u00f6gist tekkis sinikas mis oli meenutuseks mulle, mis juhtub siis kui\u00a0\u201ema ei saanud sellega ka hakkama.\u201c\u00a0<\/em>Karistasin end oma suutmatuse eest end ohjeldada, end kontrollida. Karistasin, sest ei suutnud ega osanud olla normaalne. Ma igatsesin elada elu, kus ma ei ihale pitsat\u00fcki v\u00f5i saiakese j\u00e4rele v\u00f5i elu, kus ma ei karda\u00a0toidul\u00f5hnast lisakilosid saada v\u00f5i ELU KUS MA SAAN S\u00dc\u00dcMEPIINADE VABALT S\u00dc\u00dcA, s\u00fc\u00fca nii, et h\u00e4\u00e4led mu peas mind maatasa ei teeks. Soovisin, et mul oleks valik kas ma tahan v\u00f5i ei \u2013 mul polnud valikut, ma tahtsin alati k\u00f5ike ja palju. Oeh, kuidas ma igatsesin olla nagu teised, kes s\u00f6\u00f6vad ja ei pea hiljem tunde enda peas arutelusid, kas ja kuhu see toidukord end kinnitab. S\u00f6\u00f6mine tekitas minus \u00e4revust ja hirmu, arutelusid ja s\u00fc\u00fcdistusi, tihti ka karistus ja valu v\u00f5i uut n\u00e4ljutamise ringi ja haiglast kontrolli kalorite \u00fcle.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Kord k\u00fcsisin oma tuttavalt, et kuidas Tema julgeb pitsat nii vabalt l\u00f5unaks s\u00fc\u00fca, kas see ei tekita temas halba enesetunnet v\u00f5i s\u00fc\u00fcdistusi? Ta vaatas mind kummaliset ja vastas l\u00f5busalt: \u201eEI, ma s\u00f6\u00f6n seda mida ma soovin,\u201c ja ma olin kade \u2013 soovisin ka nii, et s\u00f6\u00f6n seda mida soovin. Soovisin normaalsust, mida kogenud ei olnud. Vaatasin teda ja m\u00f5tlesin endamisi, et mis tunne on nii elada?\u00a0<\/p>\n\n\n\n Muidugi mu kaal tol ajal langes ja 75 kilost sai kiirelt 55 kilo \u2013 kuid sellel oli oma hind! Ma ei s\u00f6\u00f6nud enam ammu avalikult. Olin vabalt p\u00e4evi ilma toiduta, \u00f6eldes oma tollasele boyfriendile \u201emul ei ole k\u00f5ht t\u00fchi,\u201c ja kes seda ka r\u00f5\u00f5muga heaks kiitis, \u00f6eldes: \u201eSa v\u00f5ikski veel paar kilo alla v\u00f5tta,\u201c<\/em> tekitades minus tunde, et .. mu inimv\u00f5imed on saavutanud viimase piiri. Temaga koos olles ei s\u00f6\u00f6nud ma kunagi, vahel kolm, vahel neli p\u00e4eva j\u00e4rjest ja see polnud talle kunagi probleem ega k\u00fcsimus. Kui koju l\u00e4ksin siis k\u00e4isin m\u00f5nest tanklast l\u00e4bi ja lubasin endale head ja paremat \u2013 tihti oli selleks kabanoss, m\u00f5ni saiake ja erinevad sokolaadid. Ma sain seda teha ainult koju mineku p\u00e4eval, et siis kodus p\u00fc\u00fcda edasi n\u00e4lgida, et temaga kokku saades ma poleks midagi kaalust juurde v\u00f5tnud.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Mul oli kaaluhoidmise ja enesekontrolliga niigi raskusi ja tundsin, et siit veel paar kilo kaotada, pole enam v\u00f5imalik. Ma kartsin, et iga toidul\u00f5hn mida tunnen toob mulle lisakilosid. Vahel vaatasin kokaraamatuid ja unistasin p\u00e4ris toidust, ometi kartsin pilte vaadates, et \u00e4kki ma saan siit ka lisakilosid. Mu kaal pendeldas pidevalt +\/- 10kilo, kord 68 siis j\u00e4lle 59, siis 65 ja siis j\u00e4lle 57 ja l\u00f5puks taas 75 ja nii oli see aastaid, kus ring sai alati uue alguse, hetkes, mil hetkeks kaotasin kontrolli. <\/p>\n\n\n\n Pidin end pidevalt kontrollima, sest teadsin, et lisakilod leiavad mind kiirelt \u00fcles ja nii m\u00f5nigi kord, hilisemas eas ja vanuses juba, avastasin, et number 6 asemel vaatab vastu 7 v\u00f5i 8\u2019ga algav kaalunumber. Kuna see juhtus? \u201eMa olen ju koguaeg tubli olnud ja enda peas neid v\u00f5itluseid pidanud,\u201c m\u00f5tlesin endamisi aga nii oli see alati, kui p\u00fc\u00fcdsin olla normaalne ehk enda m\u00f5istes kaotasin kontrolli. <\/p>\n\n\n\n Kaalunumber oli number, mis m\u00e4\u00e4ras mu v\u00e4\u00e4rtuse ja enesearmastuse. Number mille \u00fcmber elu keerleb ja mis tagas mu tuju, meeleolu, suhted ja igap\u00e4eva r\u00f5\u00f5mu ja naudingud.\u00a0Kuigi vahepeal, v\u00f5is tunduda, et ma olen oma murest jagu saanud siis ei, reaalsus oli ikka see, et v\u00f5itluseid pidasin alati \u2013 enda peas \u2013 koguaeg. \u201eKas ma v\u00f5in seda s\u00fc\u00fca?\u201c \u201eKas see on mulle lubatud?\u201c \u201eMis siis juhtub, kui keegi n\u00e4eb, et ma s\u00f6\u00f6n?\u201c\u00a0M\u00e4letan h\u00e4sti neid hetki kuidas m\u00f5ne toiduga v\u00f5itluseid pidasin \u2013 s\u00f6\u00f6n ei s\u00f6\u00f6, s\u00f6\u00f6n ei s\u00f6\u00f6 \u2013 ei ma ei s\u00f6\u00f6, okei ma ikkagi s\u00f6\u00f6n, EIII MA EI S\u00d6\u00d6!! Mis juhtub kui ma ikkagi s\u00f6\u00f6n? Ja samal ajal k\u00e4isin vahel tunde seda kindlalt \u201evestluspartnerit\/sihtm\u00e4rki\u201c vaatamas, keda ihalesin nahka pista aga keda meel ei lubanud puutuda. Vahel \u201ekaotasin\u201c ja sellele j\u00e4rgnes sisemine etteheide ja vihak\u00f5ne, kui saamatust ja enesekontrolli mitte omavast t\u00e4iskasvanust. Tihti viskasin ka vastase pr\u00fcgikasti, et v\u00f5ita see l\u00f5putu v\u00f5itlus, sest sinna ju ometi j\u00e4rele ei l\u00e4he? V\u00f5i l\u00e4ksin? Mis sina arvad?<\/p>\n\n\n\n Peale teist last isoleerisin end t\u00e4ielikult koju.<\/p>\n\n\n\n Olin oma keha suhtes p\u00f5lglik ja j\u00e4lestasin end. Olin paksem kui iial enne ja keeldusin koduseinte vahelt lahkumast \u2013 peretripid j\u00e4id v\u00e4hemaks ja tihti saatsin lapsed ja mehe kolmekesi \u00f5ue jalutama, ise olin kodus. Peidus. Mu riided ei mahtunud mulle selga ja kodudress oli ainus kus end mugavalt tundsin ja mille sisse end peitsin. \u00dchised deidid j\u00e4id olematuks, sest eelistasin kodus woltimist ja s\u00f6\u00f6mist kui avalikult kuskil l\u00f6deva ja end vihkavana istuda. Ma polnud selleks ajaks enam aastaid oksendanud ja k\u00f5ik, mis sisse l\u00e4ks see mulle ka j\u00e4i. Vaatasin end vihkava pilguga peeglist ja karistasin end vahel m\u00f5ne hoobiga k\u00f5htu selle keha eest, mille endale loonud olin. Enesevihkamisele lisandus ka alkohol, mis aitas parimal viisil tuimestada mu meeleheidet ja valu, mida endale olin p\u00f5hjustanud. <\/p>\n\n\n\n M\u00e4letan kui minu poeg Ken sai endale ametlikult nime ja mu s\u00f5branna tahtis meile selle t\u00e4htsa p\u00e4eva puhul k\u00fclla tulla, et mu pojale kink tuua \u2013 ma keeldusin k\u00fclastusest ja ei soovinud sellele kingile isegi mitte vastu minna, saatsin oma mehe sellele j\u00e4rele \u2013 ma ei tahtnud end n\u00e4idata ja olin vihane olukorrale peale, et ta \u00fcldse tahtis tulla meile k\u00fclla, mind vahtima, m\u00f5tlesin endamisi, \u201eJ\u00e4tke mind rahule,\u201c oli minu m\u00f5te ja s\u00f5num. Ma h\u00e4benesin ennast nii v\u00e4ga, et kartsin, et kui mind ei olda pikalt n\u00e4htud siis inimesed saavad aru, kui paks ja kole ma olen. Ma ei julgenud enam avalikkuse ees olla \u2013 kartsin hinnanguid, mida ise enda peas endale igap\u00e4evaselt \u00fctlesin, kuid ka neid vanu ja tuttavaid kommentaare, mida siit sealt enda pihta sain ja mis ikka ja j\u00e4lle endast m\u00e4rku andsid. <\/p>\n\n\n\n \u201eIssand, Grete Sina v? Mis sinuga juhtunud on? Kas sul on mingi haigus? Sa oled n\u00e4ost kuidagi nii \u00fcmmargune,\u201c <\/em>k\u00fcsis \u00fchel ilusal suvep\u00e4eval minult imestunult minu ema naaber, kes ei olnud mind aastaid n\u00e4inud. See andis hea doosi viha ja hirmu mu niigi suurele pagasile juurde. <\/p>\n\n\n\n Kartsin v\u00e4ga, et keegi veel m\u00e4rkab, et olen kaalust k\u00f5vasti juurde v\u00f5tnud. Kartsin tunda piinlikust ja h\u00e4bitunnet, seda, et saadakse aru, et ma ei oska end kontrollida ja ma s\u00f6\u00f6n ja tarbin k\u00f5ike liiga palju. Kartsin veel kord tunda tunnet, mida see vanem proua, ema naaber, minus veel hiljaaegu tekitas. \u201eMa ei ole haige!\u201c ja tema oli sellest veel enam \u00fcllatunud, vastastes: \u201eAhah, ei olegi? Varem Sa nagu nii \u00fcmmargune ei olnud.\u201c Ma keerasin selja ja lahkusin olukorrast, keha \u00fcleni h\u00e4bitunnet t\u00e4is. Tundsin kuidas mu n\u00e4gu \u00f5hetab, raske klomp mu kurgus v\u00f5ttis v\u00f5imust ja silmad valgusid m\u00e4rjaks. Tundsin piinlikust ja olin hirmul, sest kartsin, et keegi v\u00f5is seda hetke pealt kuulda. Kes veel nii arvab? Kas see on t\u00f5si?\u00a0\u201eMiks ma olen selline nagu ma olen?\u201c<\/em> manitsesin end enda peas.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Ma anal\u00fc\u00fcsisin veel hiljaaegu, kas 3 sushi t\u00fckki kontoripeol on palju v\u00f5tta? Vaatasin, mida ja kui palju teised s\u00f6\u00f6vad ja siis m\u00f5tlesin, et kas mina ka tohiks veel juurde v\u00f5tta? Nautimise asemel k\u00e4is pidev kalkuleerimine, kas \u00fcks v\u00f5i teine amps on sobilik. \u00c4kki keegi m\u00e4rkab ja kommenteerib? <\/p>\n\n\n\n \u201ePalju sa jaksad s\u00fc\u00fca?\u201c <\/em><\/p>\n\n\n\n \u201eVaata ka natuke, mida sa s\u00f6\u00f6d.\u201c <\/em><\/p>\n\n\n\n \u201eSa ei tohi seda s\u00fc\u00fca.\u201c <\/em><\/p>\n\n\n\n \u201eKui Sa tahad kaalust alla saada, siis sa ei tohi seda s\u00fc\u00fca.\u201c <\/em><\/p>\n\n\n\n \u201eSa s\u00f6\u00f6d liiga palju.\u201c <\/em><\/p>\n\n\n\n \u201eKas sa s\u00f6\u00f6d selle k\u00f5ik \u00e4ra?\u201c <\/em><\/p>\n\n\n\n \u201eNii sa k\u00fcll saledaks ei saa ..\u201c <\/em><\/p>\n\n\n\n Millele lisandus ka uus m\u00f5te, mida paar aastat endaga kaasas olen kandnud\u00a0\u201e.. sa oled n\u00e4ost nii \u00fcmmargnune.\u201c\u00a0<\/em> Ma k\u00fcsisin vahel siiani oma t\u00fcdrukutelt ausat tagasidet oma n\u00e4o kohta. M\u00e4letad ju neid \u00f5ites tehtud pilte, just hiljaaegu, mida instagramis jagasin. “Diana, kas mu n\u00e4gu on siin pildil \u00fcmmargune v?” vaatlesin end kahtlustavalt ja otsides samal ajal v\u00e4list kinnitust, et olen ilus sellisena nagu olen. <\/p>\n\n\n\n Kui ma 33 aastaselt, hambahari kurku surutuna, end p\u00f5randalt haledalt nutmas leidsin, eba\u00f5nnestunud oksendamise katse seljataga, k\u00fcsisin endalt l\u00e4bi valu ja pisarate, et \u201eGrete, millega Sa tegeled? SEE PEAB L\u00d5PPEMA! SEE RING SIIN PEAB L\u014cPPEMA!\u201c olin enda peale pahane ja aga eelk\u00f5ige olin ma lihtsalt sellest k\u00f5igest nii kohutavalt v\u00e4sinud. V\u00e4sinud nendest m\u00f5tetest, v\u00f5itlustest, hambaharjast, peegli eest vahtimisest, kaalumistest \u2013 k\u00f5igest.\u00a0<\/p>\n\n\n\n 2022 aasta l\u00f5puks olin kuulnud ozempicust, mis pidi kiirelt ja t\u00f5husalt aitama kaalu langetada ja v\u00e4hendama m\u00e4rgatavalt isusid. N\u00e4gin ka ise m\u00f5ne tuttava ozempicust tingitud kaalulangetust pealt ja tundsin, et see on minu lahendus, minu \u00f5lek\u00f5rs saada vabaks \u2013 ma vajasin seda! Muidugi perearst mulle ozempicu s\u00fcste v\u00e4lja ei kirjutanud, okei, pidin leidma muu viisi kuidas see kurikuulus retseptiravim endalegi soetada. Poolaastat hiljem \u00f5nnestus \u00fche tuttava kaudu ozempicu s\u00fcstid endale saada, 89 eurot ja juba sama p\u00e4eva \u00f5htul kiirustasin koju, avasin karbi ja oligi n\u00f5elatorge mu k\u00f5hus ja esimene doos minu sisse valgunud. Oi ma olin elevil. <\/p>\n\n\n\n Kui tavaliselt alustatakse 0,25mg annusega siis mina sain kohe 1mg ja seda mis edasi juhtub ma oodata ei osanud. <\/p>\n\n\n\n Isud kadusid. Mu meel oli vaba \u2013 ma ei pidanud enam arutelusid, kas ja mida, kui palju ja milleks s\u00fc\u00fca. M A\u00a0\u00a0\u00a0O L I N\u00a0\u00a0\u00a0V A B A! Esimest korda elus ei olnud mul mitte millegi vastu v\u00e4ljakannatamatut isu. Kas sa kujutad seda ette? V\u00f5itlused toidu ja iseendaga l\u00f5ppesid praktiliselt p\u00e4evapealt. Emotsionaalne s\u00f6\u00f6mine oli l\u00e4bi ja minu kaal langes. Olin \u00f5nnelik \u2013 kohe t\u00f5eliselt ja p\u00e4riselt! Imetlesin enda keha, kui kaalult ja peeglist vaatas vastu -8kg, tundsin, et olen v\u00f5itnud iseenda ja maailma milles elasin.\u00a0Sa ilmselt ei suuda l\u00f5puni v\u00e4lja p\u00e4riselt m\u00f5ista, mis tunne on elada maailmas, kus sa ei pea enam toiduga v\u00f5istlema. Sinu peas ei ole enam etteheitvaid karjeid, h\u00e4\u00e4led on vaigistunud ja sa lihtsalt elad. Ma armusin sellesse tundesse. K\u00f5ik v\u00f5inuks siin l\u00f5ppeda ja sooviksin \u00f6elda, et its my happy ending, sest ozempic \u201eravis mu terveks\u201c aga ei, me l\u00e4hme edasi. Kas sa jaksad veel?\u00a0<\/p>\n\n\n\n Ozempicu varjupool ja hind, mida selle vabaduse eest maksin oli k\u00f5rge ja ma ei r\u00e4\u00e4gi siinkohal rahast. <\/p>\n\n\n\n Ma sain suure osa selle ravimi k\u00f5rvaltoimetest, milleks olid meeletud iiveldushood ja mu s\u00fcda oli 24\/7 koguaeg, vahetpidamata paha, nagu raseduse esimesed kuud, kus absoluutselt k\u00f5ik oksele ajas.\u00a0Ma olin kohutavalt n\u00f5rk \u2013 ma ei jaksanud p\u00e4evi isegi voodist t\u00f5usta ja veetsin enamuse suvest tegelikult oma kodus, voodis, teki all \u2013 kogusin energiat, et siis end taas jalule ajada, et n\u00e4dalavahetusel m\u00f5nele laadale t\u00f6\u00f6le minna v\u00f5i s\u00f5brannadega deidile.Mul olid ebameeldivad r\u00f5hitsemised, mida ei saanud hoida tagasi. Mu k\u00f5ht tegi ebanormaalset korinat ja peale mitmen\u00e4dalast s\u00fcstimist tulid ka tugevad maovalud, mis panid mind voodisse valust v\u00e4\u00e4nlema. Mind tabasid ka ootamatud k\u00f5hulahtisused ja pearinglused.\u00a0Mu keha reageeris sellele nii tugevalt, et \u00fchel p\u00e4eval nutsin voodis teki all j\u00e4rjekordsete k\u00f5hukrampide k\u00e4es, palusin jumalat, sest t\u00f5esti kartsin, et suren ja lubasin, et kui see valu l\u00e4heb \u00fcle, ma ei s\u00fcsti ma end enam iial! Nii ka oli. Valu taandus ja ozempicut mu keha enam sellest p\u00e4evast peale ei saanud ..\u00a0<\/p>\n\n\n\n Siit algab aga t\u00e4iesti uus lugu! <\/strong><\/p>\n\n\n\n Tervenemise lugu. <\/p>\n\n\n\n Lugu, mida oleksin pidanud alustama juba ammu, aastak\u00fcmneid tagasi, hetkest, mil s\u00fcstal taskus koridori keskel seisin ja valget tualeti ust silmitsesin. Ma valisin raskema tee, sest uskusin igal korral, et n\u00fc\u00fcd ma saan hakkama. Peale igat s\u00f6\u00f6mis\u00f6\u00f6stu lubasin, et see oli viimane, kuniks see polnud. <\/p>\n\n\n\n Ma olen alustanud kaalulangetust tuhandeid kordi uuesti \u2013 plaaniga, m\u00e4rkmikuga, lubadustega, kuniks k\u00f5ik kokku varises aga uskumatu j\u00e4rjepidevus eks?\u00a0Ma olin pikalt kindel, et k\u00f5ik, mis minu peas toimub on tavap\u00e4rane ja sedasorti v\u00f5tluseid peavad k\u00f5ik inimesed, kuniks sain aru, et ei, tegelikult nad ei pea ja vaba elu on t\u00e4iesti v\u00f5imalik!\u00a0<\/p>\n\n\n\n S\u00fc\u00fcmepiinadeta elu on v\u00f5imalik. <\/strong><\/p>\n\n\n\n Ilma sisemiste v\u00f5itlusteta s\u00f6\u00f6mine on v\u00f5imalik.<\/strong><\/p>\n\n\n\n VALIK on v\u00f5imalik. <\/strong><\/p>\n\n\n\n Ilma end karistamata on v\u00f5imalik elada. <\/strong><\/p>\n\n\n\n VABADUS ON V\u00d5IMALIK! <\/strong><\/p>\n\n\n\n Aga kuidas sa k\u00fcsid? <\/p>\n\n\n\n Alustasin seda teekonda Enesearmastuse koolitusest. Valisin ja andsin endale v\u00f5imaluse end \u00f5ppida elus esimest korda p\u00e4riselt armastama. Ma palusin endalt ja oma kehalt korduvalt andestust. Muidugi feilisin veel mitmeid kordi, kuid liikusin siiski teist teed kindlameelselt edasi, see 33 aastane mina seal poti ees nutmas, oli pildina mu silme ees \u2013 koht kuhu ma enam kunagi ei lasku. <\/p>\n\n\n\n Ostsin toitumiskava, hakkasin regulaarselt liikuma ja l\u00f5puks k\u00e4isin ka Mari juures teraapias, mida m\u00f5ned read \u00fclevalpool mainisin. Mari n\u00e4itas mulle kust see k\u00f5ik sai alguse, mis tundest algas minu teekond ja mida ma tegelikult vajan. Mari \u00fctles, et nii nagu lapsena tunnen end ka praegu, minu mure taga on kestev \u00fcksinduse tunne. Lapsena sai selgeks muster \u00fcksindus = lohutus = s\u00fc\u00fcdistamine.\u00a0Ma vaidlesin ka tol korral oma kogenud terapeudile vastu ja \u00fctlesin, et ma ei vaja armastust ega kedagi enda k\u00f5rvale, ma vajan terveks saamist, oma mustri murdmist. Mari j\u00e4lle vaid naeratas ja \u00fctles: \u201eSiis tuleb armastada ja lubada endal armastus vastu v\u00f5tta.\u201c\u00a0Ei, see siin ei l\u00f5ppe ka sellega, et ma saaksin kirjutada, et minu elus on n\u00fc\u00fcd keegi, kelle ma v\u00f5tsin vastu ja kellel ma luban end armastada. Vastu v\u00f5tsin ma enda. Armastada lubasin ma ennast endal.\u00a0Aga midagi oli alati puudu. Ma teadsin n\u00fc\u00fcd algset p\u00f5hjust aga ma ei osanud siit ikkagi kuidagi edasi minna. Vastus ja inimene oli juba aasta selleks ajaks mu nina all olnud, kellele ma enda murest ei r\u00e4\u00e4kinud, kuid kellega keskendusime sel ajal mitte v\u00e4hem t\u00e4htsale – minu energia paika paneku ja sisemaailma t\u00fchjendamise, andestamise, vihast vabanemise ja lahkumineku tagaj\u00e4rgedega. Ma vajasin abi mitmel tasandil ja j\u00e4rkj\u00e4rgult me sedasi koos, kolmetunniste sessioonidena, liikusime.\u00a0Blue<\/strong>\u00a0k\u00fcsis minult, mida ma tahaksin meie viimasel kahel sessioonil veel teha ja vaadata ja alles siis, k\u00f5ige l\u00f5puks valisin ma selle \u201emaasika\u201c \u2013 usaldasin Blued selleks ajaks 100%, sest ta oli juba kinkinud mulle uue elu! Elu millest ma varasemalt unistadagi ei osanud. Teadsin, et Tema on ainus kes saab selle kirsi minu tordile panna, punkti minu loole, l\u00f5petada l\u00f5putu ja anda see VABADUS, millest 25 aastat unistanud olen.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Ta pani sellele punkti. Meie koos panime. Emotsionaalne s\u00f6\u00f6mine, h\u00e4\u00e4led minu peas, hambaharja kurku l\u00fckkamine, karistused ja s\u00fc\u00fcdistused \u2013 see k\u00f5ik on t\u00e4naseks minevik. Igatsetud normaalsus ja vabadus on minu sees kasvamas ja olemas. H\u00e4\u00e4led mu peas on vaigistunud, jah vahel nad siiski \u00fcritavad endast m\u00e4rku anda ja tulevad justkui proovima, kas ma allun veel sellele ja siis l\u00e4hevad – m\u00f5ju ja v\u00f5imu neil enam minu \u00fcle ei ole. Ma vaatan sellele k\u00f5igele tagasi nagu loole, mis .. aga ometi on see minuga olnu ja minu kogetu. Minu lugu. Minu eelviimane salalugu, mis n\u00fc\u00fcd kirja sai.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Kas ja kuidas me Bluega sellise vabaduseni j\u00f5udsime saad sa teada, kui v\u00f5tad minuga \u00fchendust v\u00f5i kirjutad talle otse. Blue on Sinu jaoks sellel teekonnal olemas! Vabadus on olemas! K\u00f5ike saab selles maailmas muuta!<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kui tunned, et see lugu v\u00e4\u00e4rib jagamist siis palun \u2013 jaga seda blogi k\u00f5igile ja levita seda s\u00f5numit ja kogemuslugu. R\u00e4\u00e4gime p\u00e4ris asjadest ja elukestvatest muredest, r\u00e4\u00e4gime vabadusest ja v\u00f5imalusest elada oma unistuste elu. R\u00e4\u00e4gime k\u00f5igest ausalt!\u00a0M\u00e4rkame oma l\u00e4hedaste probleeme ja p\u00fc\u00fcame \u00fcheskoos j\u00f5uda lahenduseni, abini, viime kokku suure mure ja lahenduse, viime kokku kannataja ja tervendaja. Viime kokku Sinu, minu ja Blue!\u00a0<\/p>\n\n\n\n Ait\u00e4h Sulle, et lugesid.\u00a0Ootan Sinu m\u00f5tteid!\u00a0<\/p>\n\n\n\n Armastusega x Kiara G. <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" K\u00f5igile, kes on kord mind, ennast v\u00f5i teisi vaimselt kahjustanud, \u00f6eldes kommentaare ja m\u00f5tteid, mis on kuulaja sisse elama j\u00e4\u00e4nud. \u201e .. tavaline argip\u00e4eva\u00f5htu. Isa vaatas elutoas telekat ja ema oli k\u00f6\u00f6gis, \u00f5hus oli tunda tavap\u00e4rast pinget. Esik mida m\u00f6\u00f6da see varateismeline t\u00fcdruk tualetti suundus oli h\u00e4mar. Tal oli siht. Uutmoodi ja lootust andev. Ta seisatas ukse ees, koridori keskel, paremat k\u00e4tt j\u00e4i elutuba ja vasakut k\u00e4tt oli k\u00f6\u00f6k, m\u00f5lemad vanemad toimetasid enda tegusid ja elasid oma maailmas, neil kahel seal polnud aimugi, mida ta sinna tualetti tegelikult tegema l\u00e4ks. Uks sulgus ja taskust ilmus n\u00e4htavale sinna peidetud s\u00fcstal. Ta surus m\u00f5tlemata selle endale kintsu, lootuses, et vere asemel saab endalegi kodustes tingimustes rasvaimu teha. Ta silmad valgusid pisaraid t\u00e4is. Ta oli ahatsuses ja \u00fcksinda, suure ja kasvava murega, kuid siis ta veel ei teadnud, et see saab olema elukestev .. \u201c Mida tundis ja millest m\u00f5tles sel hetkel \u00fcks varateismeline t\u00fcdruk on mul t\u00e4na keeruline s\u00f5nadesse panna. Mis teda \u00fcldse selleni viis ja kuidas ta selle peale tuli \u2013 ei teagi enam t\u00e4pselt \u00f6elda aga ometi see juhtus ja on siiani eredalt mu silme eest, oleksin nagu eile sinna tualetti suundunud, lootusega saada v\u00f5i gramm peenemaks.\u00a0See on esimene m\u00e4lestus, mis mul lapsep\u00f5lvest meenus, mida meeleheitest tegin, et saada tollaste klassi\u00f5dedega samasuguseid ilusaid peenikesi jalgu nagu neil olid. Sain hoopis hirmsa sinika ja uutmoodi\u00a0\u201ema ei saanud sellega ka hakkama\u201c\u00a0tunde ja m\u00f5tlemise, mis minu sisse juured kasvatas.\u00a0 Minusse juurdunud lauseid on veelgi, mis juba varateismelisena kui ka hilisemas eas aastate jooksul minu sisse minu l\u00e4hedaste poolt istutatud on. \u201eGrete l\u00e4ks paksuks siis, kui ta tantsimise \u00e4ra l\u00f5petas,\u201c r\u00e4\u00e4kis ema \u00fchele oma s\u00f5brannale. Mina samalajal nende k\u00f5rval seda vestlust pealt kuulamas. Olin v\u00e4ike. Olin laps. Millist piinlikust ja kohmetust v\u00f5ib \u00fcks laps sellel hetkel tunda, ma kirjeldama ei hakka aga mul on siiani sellest v\u00e4iksest iseendast kahju, kes ei osanud sellise kommentaari peale miskit teha kui, et maha vaadata ja oma kleidisaba s\u00f5rmedevahel keerutada. Mul oli piinlik ja ma m\u00e4letan selgelt tunnet, mida sel hetkel tundsin. See elab minus. H\u00e4bitunne. Siiani. Aastatega lisandus uusi kommentaare ja m\u00f5tteid minu pihta juurde, mis minu sisse elama j\u00e4id. \u201eSa oled nagu j\u00f5uluhani.\u201c \u201ePalju sa jaksad s\u00fc\u00fca?\u201c \u201eVaata ka natuke, mida sa s\u00f6\u00f6d.\u201c \u201eMa vaatan, et Sa oled kuidagi kosunud ..\u201c \u201eSa ei ole paks, sa oled t\u00fcse.\u201c \u201eSa ei tohi seda s\u00fc\u00fca.\u201c \u201eOiiii, sa oled niiii suur t\u00fcdruk.\u201c \u201eKui Sa tahad kaalust alla saada, siis sa ei tohi seda s\u00fc\u00fca.\u201c \u201eSa s\u00f6\u00f6d liiga palju.\u201c \u201eKas sa s\u00f6\u00f6d selle k\u00f5ik \u00e4ra?\u201c \u201eNii sa k\u00fcll saledaks ei saa ..\u201c \u201eSa pead rohkem liikuma ja v\u00e4hem s\u00f6\u00f6ma, vaata mind, mina peale kella nelja ei s\u00f6\u00f6 enam.\u201c \u201eMina ikkagi arvan, et Sinu toiduportsjonid on liiga suured, sa peaksid s\u00f6\u00f6ma ainult enda rusika suuruse koguse toitu.\u201c \u201eMa \u00fctlen Sulle ausalt, kui mina nii palju s\u00f6\u00f6ks, ma l\u00e4ks l\u00f5hki.\u201c \u2013 kommentaar mu l\u00e4hedase poolt LiisaFitness toitumiskavas olevale toidule. Need on need s\u00fcgavale juurdunud laused, mis igal hommikul, l\u00f5unal, igal tunnil ja p\u00e4eva keskel end omamoodi ilmutasid ja endast m\u00e4rku andsid, surudes mind kohmetusse ja v\u00e4iksesse iseendasse, kes kord ema k\u00f5rval seisis. H\u00e4bitundes. H\u00e4\u00e4led olid nagu kaja mu peas, mis olid pandud kordusele ja mis aktiveerusid sel hetkel, kui uus toiduportsjon minu ette taldrikule pandi v\u00f5i m\u00f5te s\u00f6\u00f6gist taas mu peas ketrama hakkas.\u00a0 Selliste kommentaaride v\u00e4ltimiseks leidsin aja jooksul lahenduse \u2013 ma hakkasin s\u00f6\u00f6ma siis kui keegi ei n\u00e4inud. Salaja. Mingil hetkel kasvas lihtsalt v\u00e4lja hirm, et keegi saab taas mulle m\u00f5ne lisa juurde anda niigi suurele pagasile, mida kandnud olin. Salaja s\u00fc\u00fces ei saanud keegi mind kommenteerida ega seda mida ja kui palju ma korraga endale sisse s\u00f5in. Salaja s\u00f6\u00f6mine tuli v\u00e4lja ka holistilises r\u00e4nnakus, kus me Mariga eelmisel aastal, \u00fchel septembrikuu hommikul k\u00e4isime. See oli armas ja samal ajal s\u00fcdantl\u00f5hestav vaatamine, kus seisin oma 11 aastase iseenda seljataga, kes \u00fcksinda vaikselt k\u00fclmkapist meelep\u00e4rast otsib. Ta oli \u00fcksi kodus, oli keskp\u00e4ev ja vaikus oli \u00fcle terve korteri ja Tema sai rahus toimetada. Istusin Tema vastas ja vaatasin teda, k\u00f5ige s\u00fcgavama armastava pilguga maailmas, hoidsin tema v\u00e4ikest k\u00e4tt enda peos ja k\u00fcsisin, mis sind sunnib sedasi tegema praegu? Ta vastas mulle et: \u201eMa ei saa teisiti. Ma tahaksin v\u00e4ga kellegagi r\u00e4\u00e4kida aga ma olen \u00fcksinda.\u201c\u00a0Mu s\u00fcda murdus. Mu v\u00e4ike mina istus k\u00f6\u00f6gis laua taga oma murega \u00fcksinda.\u00a0Lubasin talle, et olen alati Tema jaoks olemas ja j\u00e4tsin talle t\u00fchjade valgete lehtedega m\u00e4rkmiku, et tal oleks v\u00f5imalik oma salajasi m\u00f5tteid ja tundeid kirja nendel hetkedel, mil k\u00e4si taas kapist lohutust otsima l\u00e4heb.\u00a0 Olen p\u00e4evikut pidanud sellest ajast saadik ja juba \u00fcle pooleaasta ka peaaegu, et igap\u00e4evaselt sinna mitmeid lehek\u00fclgi kirjutanud. Toidust on seal k\u00fcll v\u00e4he juttu aga sealt leiab nii minevikku, olevikku, tulevikku ja k\u00f5ike segamini just nii nagu minu maailm parasjagu on. Sinna kirjutab vahel mu v\u00e4ike mina ja siis mina, t\u00e4iskasvanuna. Oleme seotud ja \u00fchenduses t\u00e4nu kirjutamisele. Ka sellel teekonnal on ta siin minuga, et k\u00f5ik saaks nii ehedalt ja ausalt kirja kui seda v\u00f5imalik teha on. Aastad m\u00f6\u00f6dusid ja salaja s\u00f6\u00f6misel oli minu elus oma kindel koht. Isud kasvasid ja aina enam sai \u00fcksildustunnet toiduga rahuldatud. Keegi ei heitnud mulle enam suurt midagi ette, olin oma maailmas, kuid h\u00e4\u00e4led ja etteheited mu peas olid valjemad kui v\u00e4lised kommentaarid. Salaja s\u00f6\u00f6misel olid omad miinused \u2013 see mida s\u00f6\u00f6d salaja paistab v\u00e4lja kogu maailmale. Muidugi see k\u00f5ik v\u00e4ljendus minu kasvaval kehal. M\u00e4letan, et l\u00e4ksin hirmuga kaalule ja kaal n\u00e4itas 74 kilo, olin ahastuses ja lubasin endale, et s\u00f6\u00f6n veel \u00fche kilo lisaks ja siis on sellega k\u00f5ik! Siis tuleb muutus. Jah tuligi! Siis algas uus \u00e4\u00e4rmus. Algas p\u00e4evi t\u00e4is sidrunivee joomine, k\u00f5ik v\u00f5imalikud dieedid, mis k\u00f5ik l\u00f5ppesid ohjeldamatu s\u00f6\u00f6misega k\u00fclmkapi ees. Algas periood \u201ethinspiratsion\u201c mis h\u00f5lmas endas iga paari tunni tagant kaalumist, toidup\u00e4eviku pidamist, m\u00f5\u00f5tmist, minimaalset kaloraazi\u00a0ja netiavarustes tarkuse ja motivatsiooni kogumist (ebatervislikuks) kaalulangetuseks. Olin \u00e4\u00e4rmiselt motiveeritud ja teotahteline \u2013 paariks p\u00e4evaks, kuni n\u00e4dalaks, vahel pidasin ka kauem vastu. Kaloreid lubasin endale maksimaalselt 500-800, vahel ka v\u00e4hem. Mis omakorda alustas n\u00f5iaringi ja l\u00f5ppes sellega, et n\u00e4lg oli kuuendaks p\u00e4evaks juba nii suur, et ei hakanud isegi kapist enam kaugemale minema ja s\u00f5in sisse k\u00f5ike mis kannatas s\u00f6\u00f6mist, seni kuni \u00e4gisesin. Sellele j\u00e4rgnes meeleheide, s\u00fc\u00fctunne, viha, alandus, h\u00e4bitunne ja h\u00e4\u00e4led mu peas mis etteheitvalt kinnitasid, et\u00a0\u201eOled ikka v\u00e4rdjas k\u00fcll, kas sa oled n\u00fc\u00fcd rahul sellega, mida tegid? On sul n\u00fc\u00fcd hea olla? Sa kuradi paks siga, sa ei saa sellega ka hakkama,\u201c\u00a0nutsin ja soovisin sellest toidust meeleheitlikult vabaneda, end l\u00f5hki l\u00f5igata, et v\u00e4lja saada see, mis maailma n\u00e4htavaks muutub, kui ma sellest ei vabane. Nii leidsingi end \u00fchel p\u00e4eval k\u00e4puli poti eest hambaharja suhu surumas, et v\u00e4ljutada j\u00e4rjekordne s\u00f6\u00f6mahoost tingitud toit, mida ma endale lubada ei saanud. Olin uhke kui suutsin k\u00f5ik sisse s\u00f6\u00f6du m\u00f5ne hetkega endast v\u00e4lja saada. Ma v\u00f5iks \u00f6elda, et ma tundsin veidrat rahulolu ja \u00f5nnetunnet, j\u00f5udu ja motivatsiooni j\u00e4tkamiseks. K\u00e4isin end alati peale seda kaalumas ja peegli ees m\u00f5\u00f5tmas, kas sai ikka k\u00f5ik v\u00e4lja v\u00f5i olen miskit siiski endale j\u00e4tnud. Ma armastasin toitu aga selle tarbimine tekitas minus \u00e4revust ja s\u00fc\u00fctunnet.\u00a0\u201eKui Sa tahad kaalust alla saada, siis sa ei tohi seda s\u00fc\u00fca.\u201c \u201ePalju sa jaksad s\u00fc\u00fca?\u201c \u201eVaata ka natuke, mida sa s\u00f6\u00f6d.\u201c\u00a0 Mul olid v\u00e4lja leitud toidud, mida on kergem v\u00e4lja oksendada ja mis tekitavad v\u00e4hem ebameeldivust. Mul oli ka p\u00e4evi, mil ma ei saanud oksendamisega hakkama, sest mu keha t\u00f5rkus ja miski minus takistas mind, seal poti ees k\u00f5\u00f5ksumast. Need tekitasid omakorda vana kuid tuttava tunde\u00a0\u201ema ei saanud sellega ka hakkama\u201c,\u00a0kurjustasin endaga ja sellele j\u00e4rgnes alati ka f\u00fc\u00fcsiline karistus \u2013 peksin end rusikatega k\u00f5htu, p\u00e4he v\u00f5i tegin haiget enda jalgadele, nii m\u00f5nestki l\u00f6\u00f6gist tekkis sinikas mis oli meenutuseks mulle, mis juhtub siis kui\u00a0\u201ema ei saanud sellega ka hakkama.\u201c\u00a0Karistasin end oma suutmatuse eest end ohjeldada, end kontrollida. Karistasin, sest ei suutnud ega osanud olla normaalne. Ma igatsesin elada elu, kus ma ei ihale pitsat\u00fcki v\u00f5i saiakese j\u00e4rele v\u00f5i elu, kus ma ei karda\u00a0toidul\u00f5hnast lisakilosid saada v\u00f5i ELU KUS MA SAAN S\u00dc\u00dcMEPIINADE VABALT S\u00dc\u00dcA, s\u00fc\u00fca nii, et h\u00e4\u00e4led mu peas mind maatasa ei teeks. Soovisin, et mul oleks valik kas ma tahan v\u00f5i ei \u2013 mul polnud valikut, ma tahtsin alati k\u00f5ike ja palju. Oeh, kuidas ma igatsesin olla nagu teised, kes s\u00f6\u00f6vad ja ei pea hiljem tunde enda peas arutelusid, kas ja kuhu see toidukord end kinnitab. S\u00f6\u00f6mine tekitas minus \u00e4revust ja hirmu, arutelusid ja s\u00fc\u00fcdistusi, tihti ka karistus ja valu v\u00f5i uut n\u00e4ljutamise ringi ja haiglast kontrolli kalorite \u00fcle.\u00a0 Kord k\u00fcsisin oma tuttavalt, et kuidas Tema julgeb pitsat nii vabalt l\u00f5unaks s\u00fc\u00fca, kas see ei tekita temas halba enesetunnet v\u00f5i s\u00fc\u00fcdistusi? Ta vaatas mind kummaliset ja vastas l\u00f5busalt: \u201eEI, ma s\u00f6\u00f6n seda mida ma soovin,\u201c ja ma olin kade \u2013 soovisin ka nii, et s\u00f6\u00f6n seda mida soovin. Soovisin normaalsust, mida kogenud ei olnud. Vaatasin teda ja m\u00f5tlesin endamisi, et mis tunne on nii elada?\u00a0 Muidugi mu kaal tol ajal langes ja 75 kilost sai kiirelt 55 kilo \u2013 kuid sellel oli oma hind! Ma ei s\u00f6\u00f6nud enam ammu avalikult. Olin vabalt p\u00e4evi ilma toiduta, \u00f6eldes oma tollasele boyfriendile \u201emul ei ole k\u00f5ht t\u00fchi,\u201c ja kes seda ka r\u00f5\u00f5muga heaks kiitis, \u00f6eldes: \u201eSa v\u00f5ikski veel paar kilo alla v\u00f5tta,\u201c tekitades minus tunde, et .. mu inimv\u00f5imed on saavutanud viimase piiri. Temaga koos olles ei s\u00f6\u00f6nud ma kunagi, vahel kolm, vahel neli p\u00e4eva j\u00e4rjest ja see polnud talle kunagi probleem ega k\u00fcsimus. Kui koju l\u00e4ksin siis k\u00e4isin m\u00f5nest tanklast l\u00e4bi ja lubasin endale head ja paremat \u2013 tihti oli selleks kabanoss, m\u00f5ni saiake ja erinevad sokolaadid. Ma sain seda teha ainult koju mineku p\u00e4eval, et siis kodus p\u00fc\u00fcda edasi n\u00e4lgida, et temaga kokku saades ma poleks midagi kaalust juurde v\u00f5tnud.\u00a0 Mul oli kaaluhoidmise ja enesekontrolliga niigi raskusi ja tundsin, et siit veel paar kilo kaotada, pole enam v\u00f5imalik. Ma kartsin, et iga toidul\u00f5hn mida tunnen toob mulle lisakilosid. Vahel vaatasin kokaraamatuid ja unistasin p\u00e4ris toidust, ometi kartsin pilte vaadates, et \u00e4kki ma saan siit ka lisakilosid. Mu kaal pendeldas pidevalt +\/- 10kilo, kord 68 siis j\u00e4lle 59, siis 65 ja siis j\u00e4lle 57 ja l\u00f5puks taas 75 ja nii oli see aastaid, kus ring sai alati uue alguse, hetkes, mil hetkeks kaotasin kontrolli. Pidin end pidevalt kontrollima, sest teadsin, et lisakilod leiavad mind kiirelt \u00fcles ja nii m\u00f5nigi kord, hilisemas eas ja vanuses juba, avastasin, et number 6 asemel vaatab vastu 7 v\u00f5i 8\u2019ga algav kaalunumber. Kuna see juhtus? \u201eMa olen ju koguaeg tubli olnud ja enda peas neid v\u00f5itluseid pidanud,\u201c m\u00f5tlesin endamisi aga nii oli see alati, kui p\u00fc\u00fcdsin olla normaalne ehk enda m\u00f5istes kaotasin kontrolli. Kaalunumber oli number, mis m\u00e4\u00e4ras mu v\u00e4\u00e4rtuse ja enesearmastuse. Number mille \u00fcmber elu keerleb ja mis tagas mu tuju, meeleolu, suhted ja igap\u00e4eva r\u00f5\u00f5mu ja naudingud.\u00a0Kuigi vahepeal, v\u00f5is tunduda, et ma olen oma murest jagu saanud siis ei, reaalsus oli ikka see, et v\u00f5itluseid pidasin alati \u2013 enda peas \u2013 koguaeg. \u201eKas ma v\u00f5in seda s\u00fc\u00fca?\u201c \u201eKas see on mulle lubatud?\u201c \u201eMis siis juhtub, kui keegi n\u00e4eb, et ma s\u00f6\u00f6n?\u201c\u00a0M\u00e4letan h\u00e4sti neid hetki kuidas m\u00f5ne toiduga v\u00f5itluseid pidasin \u2013 s\u00f6\u00f6n ei s\u00f6\u00f6, s\u00f6\u00f6n ei s\u00f6\u00f6 \u2013 ei ma ei s\u00f6\u00f6, okei ma ikkagi s\u00f6\u00f6n, EIII MA EI S\u00d6\u00d6!! Mis juhtub kui ma ikkagi s\u00f6\u00f6n? Ja samal ajal k\u00e4isin vahel tunde seda kindlalt \u201evestluspartnerit\/sihtm\u00e4rki\u201c vaatamas, keda ihalesin nahka pista aga keda meel ei lubanud puutuda. Vahel \u201ekaotasin\u201c ja sellele j\u00e4rgnes sisemine etteheide ja vihak\u00f5ne, kui saamatust ja enesekontrolli mitte omavast t\u00e4iskasvanust. Tihti viskasin ka vastase pr\u00fcgikasti, et v\u00f5ita see l\u00f5putu v\u00f5itlus, sest sinna ju ometi j\u00e4rele ei l\u00e4he? V\u00f5i l\u00e4ksin? Mis sina arvad? Peale teist last isoleerisin end t\u00e4ielikult koju. Olin oma keha suhtes p\u00f5lglik ja j\u00e4lestasin end. Olin paksem kui iial enne ja keeldusin koduseinte vahelt lahkumast \u2013 peretripid j\u00e4id v\u00e4hemaks ja tihti saatsin lapsed ja mehe kolmekesi \u00f5ue jalutama, ise olin kodus. Peidus. Mu riided ei mahtunud mulle selga ja kodudress oli ainus kus end mugavalt tundsin ja mille sisse end peitsin. \u00dchised deidid j\u00e4id olematuks, sest eelistasin kodus woltimist ja s\u00f6\u00f6mist kui avalikult kuskil l\u00f6deva ja end vihkavana istuda. Ma polnud selleks ajaks enam aastaid oksendanud ja k\u00f5ik, mis sisse l\u00e4ks see mulle ka j\u00e4i. Vaatasin end vihkava pilguga peeglist ja karistasin end vahel m\u00f5ne hoobiga k\u00f5htu selle keha eest, mille endale loonud olin. Enesevihkamisele lisandus ka…<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-1178","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-minu-lugu"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1178","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1178"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1178\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1184,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1178\/revisions\/1184"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1178"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1178"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1178"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}