5 p\u00e4eva enne uut teraapiat: <\/p>\n\n\n\n
“Ma m\u00f5tlesin, et kui ma kolin teise riiki siis mul hakkab kergem aga tegelikult tuli k\u00f5ik see minuga kaasa,” \u00fctles mulle \u00fcks hea tuttav m\u00f5ned n\u00e4dalad tagasi. Ma m\u00f5istsin teda v\u00e4ga h\u00e4sti. <\/p>\n\n\n\n
Olen isegi p\u00f5genenud – kord kaugemale, kord l\u00e4hemale. M\u00e4letan kui istusin 2023 aasta m\u00e4rtsis Vietnamis \u00fcksinda oma r\u00f5dul ja vahtisin tuules \u00f5\u00f5tsuvaid palmipuid lootuses, et see mis hinges karjub vaigistub sealse rahuga. Lootsin, et kui olen tuhaneid kilomeetreid eemal j\u00e4\u00e4b minust maha ka k\u00f5ik see, mille eest p\u00f5genesin – vastupidi – k\u00f5ik karjus veel valjemalt. Vaikuses oli nii suur m\u00fcra, mida ma siis leevendada ei osanud ja tegelikult ei tahtnudki, sest see t\u00e4hendas, et ma pean midagi j\u00e4lle iseendale tunnistama ja seda ma ei soovinud. Istusin m\u00fcras ja olin .. ah, lihtsalt olin. Vahtisin oma lakitud varbak\u00fc\u00fcsi, rummikokteil \u00fches k\u00e4es ja suitsupakk teises, seintel jooksid v\u00e4iksed gekod ja tundsin, et olen valmis tunnistamise asemel muutuma kasv\u00f5i selleks samaks gekoks, et siis seitsme tuule poole jalga lasta ja inimelu seal samas sisaliku vastu v\u00e4lja vahetada.\u00a0\u00a0<\/p>\n\n\n\n
Minu viis tundmise ja tunnistamise ees on alati p\u00f5genemine olnud. <\/p>\n\n\n\n
Selle aasta juunikuu on \u00fcles toonud nii minu t\u00fcdrukutel kui ka minus endas – midagi vana, midagi uut, midagi varjatut ja midagi peidetut. Midagi, mida sinna Vietnami r\u00f5dule p\u00fc\u00fcdsin j\u00e4tta – seda mida pole tunnistanud, seda mida arvasin oma hinges mitte olevat ja ka seda, mida arvasin, et ma kunagi enam ei vaja – armastust. \u201eLoll s\u00f5na see armastus ja vajadus ja veel lollim tunne on soov(?) vajada armastust?!\u201c seletasin ma just \u00e4sja oma s\u00f5brale, kes \u00fctles vaid \u201emine kindlasti teraapiasse,\u201c ei ma ei l\u00e4he, jonnisin ma vastu nagu mulle kombeks on. \u201eMida ma talle \u00fctlen? Tere, tere mina olen Kiara ja ma kardan armastada ja tegelikult ei soovi ma \u00fcldse midagi \u00f6elda ja tahaks hoopis jalga lasta.\u201c Jah, jalga lasta – p\u00f5geneda soovin ma alati siis kui asjad muutuvad minu jaoks ebamugavaks, kui ma pean \u00fctlema midagi mida ma kardan, midagi mida ei taha tunnistada v\u00f5i midagi, mis teeb mind haavatavaks nagu armastus v\u00f5i tunded v\u00f5i hetk kui ma olen p\u00e4riselt p\u00e4riselt haiget saanud. Ma l\u00e4hen lukku. Vaikusesse. Eemaldumisse. Kaon oma maailma \u00e4ra, kus tasapisi vaikides istun ja vaatan \u00fcksinda, mis mu sees tegelikult toimub \u2013 \u00f5eldes ainsamatki s\u00f5na, mis v\u00f5iks reeta seda, et olen kord haiget saanud. Nii olen ma k\u00e4itunud igas oma suhtes, kus pole kordagi oma kaaslasele \u00f5elnud, mida ma p\u00e4riselt tundsin, kui ma need vestlused tema telefonist m\u00f5ne teise naisega leidsin. Ma vaikisin. Olin oma maailmas ja j\u00e4reldasin, et ma pole kunagi iseendana mitte kellegile piisav. Minu s\u00fcda pole piisav. Minu armastus pole piisav. Mina pole piisavalt piisav, et olla ainus naine kellegi elus \u2013 seda viimast on mulle minu iga suhe \u201e\u00f5petanud\u201c ja t\u00e4naks on sellest kujunenud teatav \u201enormaalsus\u201c, kus tunnen, et kedagi endale l\u00e4hedale lastes pean hakkama ka \u201ev\u00f5itlema\u201c k\u00f5igi teiste naistega, et enda koht ikka oma valitud mehe k\u00f5rval s\u00e4ilitada. Tegelikult ma veel ei tea, kas ma \u00fcldse oskan rahunenult ja usaldavalt suhtes olla.\u00a0<\/p>\n\n\n\n
Soov olla armastatud on midagi, mille vastu ma ka aasta tagasi oma terapeudiga vaidlesin, sest ma tahtsin elada oma kinnim\u00fc\u00fcritud maailmas, kuhu keegi enam kunagi ligi ei p\u00e4\u00e4se. Tahtsin mitte kuulata seda naeratavat terapeuti, kes \u201e.. vajadus armastuse j\u00e4rele,\u201c mulle selgeks p\u00fc\u00fcab teha, mina samal ajal salvr\u00e4tt pihus aknast v\u00e4lja vahtimas. <\/p>\n\n\n\n
Mina tahtsin end lihtsalt kaitsta – kogu maailma eest. Iseenda eest. Uue tunde eest. Ja ootasin, et Mari kinnitab, et mul h\u00e4sti ja see k\u00f5ik, mis ma \u00fctlen on normaalne aga ei …\u00a0Mulle tundus, et Mari ei m\u00f5istnud seda, et kui sa kord hinges sured, siis sa tunned, et peale seda mil su p\u00f5lved on valust n\u00f5rgad ja sa karjud k\u00f5ige meeleheitlikuma karje enda seest v\u00e4lja siis pole sul enam kunagi v\u00f5imalik samamoodi armastada? Ainus mida sa tahad, on end kaista, olla m\u00fc\u00fcritud maailmas, varjuda oma mulli ja hoida end, sest hirm uuesti sedasi langeda on suurem kui on olnud julgus tunda armastust v\u00f5i armastada.\u00a0<\/p>\n\n\n\n
Armastus kellegi teise vastu on midagi mida ma t\u00f5siselt kartnud olen v\u00f5i kardan ma hoopis ennast armastades? Armastus uue mehe vastu vallandab minus s\u00fcgava hirmutunde. Hirm anda oma s\u00fcda j\u00e4lle kellegi teise k\u00e4tte, riskides taas sellega, et Ta ei oska seda hoida, ka minu lugu teades v\u00f5ib Ta mu s\u00fcdame taas murda. Lihtsam on olnud hoida end lukus, mitte tunda, mitte anda v\u00f5imalus, mitte lubada, mitte anda v\u00f5imalust kogeda hetki, kus s\u00fcda v\u00f5ib hakata tundma rohkem, kui talle lubatud on. <\/p>\n\n\n\n
Vajadus millegi j\u00e4rgi on midagi, mis paneb mind tundma n\u00f5rgana? Mulle endale v\u00e4hemalt tundub nii, et kui ma midagi vajan, muudab see mind automaatselt n\u00f5rgaks ja haavatavaks, kellekski kellele saab taas haiget teha.\u00a0Vajadus armastuse j\u00e4rele tundub mulle j\u00e4llegi t\u00e4ielik … Ma olen olnud aastaid arvamusel, et ma ei saa endale enam sellist tunnet lubada ja seletanud seda sellega, et \u201emul pole selleks aega ega tahtmist\u201c ja see vastus on alati sobinud. Kuniks enam ei sobi.\u00a0On asju mida ma ei saa ega taha iseendalegi tunnistada ja misasja ma sinna Mari juurde ronin, kaalutlen ma siin endamisi. J\u00e4lle see tuttav tool, laud, salvr\u00e4ti pakk, veekann ja lahke naeratusega Mari \u2013 ma tean seda k\u00f5ike ja ma juba tean, mis sealt k\u00f5ik tulema ka hakkab. See saab olema valus ja raske otsavaatamine oma hirmule ja ma tunnen igap\u00e4vaselt kuidas keegi mu sees karjub vahetpidamata mulle, et “KUULE \u00c4RA MINE” ja teisipidi kuulen seda v\u00e4ikest h\u00e4\u00e4lt mis sosistab vaevu kuuldavalt ja tasakesi, “see saab olema imeilus.” Nii ma siis pendeldan kord \u00fches ja kord teises m\u00f5ttes. Tunnen hirmu, kardan tunduda loll, vihkan olla haavatav ja \u00f5rn ja vihkan tunnistada seda, mida olen aastaid eiranud ja mille vastu v\u00f5idelnud olen. Mille nimel?\u00a0<\/p>\n\n\n\n
Ma tean et astun sealt uksest sisse \u00fchena ja 3h hiljem tulen v\u00e4lja juba j\u00e4lle natukese teise naisena, boonuseks on nutetud silmad ja suur kuhi uut infot. \u00d5nneks ma tean kuhu ma selle infoga jooksen \u2013 jooksen otsemaid sinna kus tean, et minu emotsioonid on turvaliselt hoitud ja ma saan enda pea t\u00fchjaks r\u00e4\u00e4kida nii, et ma ei vajagi s\u00f5nu vaid ainult kuulamist, m\u00f5ismist ja kohaolu. <\/p>\n\n\n\n
Tegelikult ma ju tean miks ma seda teen – see on suurema eesm\u00e4rgi nimel. J\u00e4rgmine samm uutsorti vabaduse suunas ja olen siiralt t\u00e4nulik, et see k\u00f5ik on \u00fcles tulnud, sest siis n\u00e4en ma selgemalt seda mis kohaga enda maailmas veel tegelema pean ja see on ju tegelikult ilus! Ma tean ka seda, et see on j\u00e4rgmine samm l\u00e4hemale minu Kuningale, kellegile, keda ma arvasin oma elus mitte kunagi kohtavat, kuid kes ometi on minu suunsas teel. Kuskil l\u00e4hedal ja samas veel kaugel.\u00a0Ma olen lubanud endale ja \u201eTalle\u201c, et minu eelnev elu ja seal olnud suhted ja mustrid ei tule uude suhtesse enam kaasa ja t\u00e4nu sellele lubadusele olen ma valmis seal Mari kabinetis, jah vastumeelselt, aga siiski istuma, salvr\u00e4tt pihus ja pisarsilmi aknast v\u00e4lja vahtima ja t\u00f5dema, et jah \u2013 ma vajan ja ootan seda armastust, millega ta kord vastu v\u00f5tta aga enne pean ma selle iseendas leidma, avama ja sellele tundele ka p\u00e4riselt otsa vaatama. \u00dcks asi on oma s\u00fcda avada, teine asi on see k\u00f5ik ka vastu v\u00f5tta, mida avatud s\u00fcda mu teele tuua v\u00f5ib \u2013 sh ilusale tundele ka k\u00f5ik vanad traumad, mustrid ja haiget tegevad m\u00e4lupildid, mida kord armastades kogeda sain ja mis endast s\u00fcgava j\u00e4lje minu sisse j\u00e4tnud on.\u00a0Kui uueks alguseks on vaja k\u00e4ia veel k\u00fcmneid kordi teraapias, siis seda ma ka teen \u2013 eelk\u00f5ige enda p\u00e4rast ja siis edasi juba meie p\u00e4rast ja siis ikkagi enda.<\/p>\n\n\n\n
Huvitav eks? Inimesed janunevad armastuse ja tunnete j\u00e4rele, deidivad ja panustavad aega uue kaaslase otsimiseks ja siis olen mina, kes tahab p\u00f5geneda \u2013 otsemaid, kuskile kaugele, et unustada k\u00f5ik see, mida kord \u00fcks armastus kaasa toob sh ka ilu ja hetki, mis unustamatuks muutuvad, kuid ma olin v\u00f5i olen ma enam ei teagi, valmis sellest k\u00f5igest oma hirmu t\u00f5ttu loobuma. Hirm olla mitte valitud ja oma enda tundega \u00fcksi. Hirm leida taas meie vahelt keegi kolmas. Hirm, et ajalugu kordub ja keegi \u00fctleb mulle uuesti, et\u00a0\u201eSina oled mind alati rohkem armastanud, kui mina sind, mina ei ole Sind kunagi p\u00e4riselt armastanud\u201c\u00a0\u00a0<\/em>Hirm olla mahaj\u00e4\u00e4tav v\u00f5i petetav. Hirm, et mu peas hakkab taas kohisema, mu k\u00e4ed v\u00e4risevad ja valusad pisarad langevad mu silmadest v\u00e4lja. Hirm karta oma armastatut leidmas mind mitte enam armastamas \u2013 see k\u00f5ik on vaid v\u00e4ike osa sellest mida kord kedagi armastades kogeda sain. Varjupool, mis kisendab mulle, et armastus = valu, mitte ilus tunne, mida teineteisega avatult ja isetult jagada. Tean, et selleks, et j\u00f5uda armastuseni ja selle vastuv\u00f5tmiseni pean ma k\u00f5igepealt v\u00f5itma v\u00f5itluse iseenda ja oma mineviku deemonitega – \u00f5ppima taasusaldama ja leidma usu, et ka teisiti on p\u00e4riselt ka v\u00f5imalik.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Minu hirm on nagu loor, mis varjutab selget pilti, keelates mul kogeda suhet mida ma l\u00f5puks v\u00e4\u00e4riksin ja l\u00e4bi hirmu lasen ka minna sellel, kes kord mu ellu ehk tahabki tulla ei millegi muu kui siira sooviga validagi k\u00f5ikide teiste seast just mind. <\/p>\n\n\n\n Ma arvan, et see ongi ilus koht, kuhu v\u014dikski t\u00e4nase loo ja m\u00f5tetega punkt panna. V\u00e4ike sisevaade sinna maailma, kuhu vaadata ei taha aga pea seda alati meeles \u2013\u00a0koht kuhu sa vaadata ei taha on alati koht kuhu sa vaatama peaksid! Senikaua k\u00e4ivad Sinu lahendamata teemad sinuga kaasas kuniks sa nendele otsa vaatad.\u00a0<\/strong><\/p>\n\n\n\n Ole julgem kui on Sinu hirm! <\/strong><\/p>\n\n\n\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" 5 p\u00e4eva enne uut teraapiat: “Ma m\u00f5tlesin, et kui ma kolin teise riiki siis mul hakkab kergem aga tegelikult tuli k\u00f5ik see minuga kaasa,” \u00fctles mulle \u00fcks hea tuttav m\u00f5ned n\u00e4dalad tagasi. Ma m\u00f5istsin teda v\u00e4ga h\u00e4sti. Olen isegi p\u00f5genenud – kord kaugemale, kord l\u00e4hemale. M\u00e4letan kui istusin 2023 aasta m\u00e4rtsis Vietnamis \u00fcksinda oma r\u00f5dul ja vahtisin tuules \u00f5\u00f5tsuvaid palmipuid lootuses, et see mis hinges karjub vaigistub sealse rahuga. Lootsin, et kui olen tuhaneid kilomeetreid eemal j\u00e4\u00e4b minust maha ka k\u00f5ik see, mille eest p\u00f5genesin – vastupidi – k\u00f5ik karjus veel valjemalt. Vaikuses oli nii suur m\u00fcra, mida ma siis leevendada ei osanud ja tegelikult ei tahtnudki, sest see t\u00e4hendas, et ma pean midagi j\u00e4lle iseendale tunnistama ja seda ma ei soovinud. Istusin m\u00fcras ja olin .. ah, lihtsalt olin. Vahtisin oma lakitud varbak\u00fc\u00fcsi, rummikokteil \u00fches k\u00e4es ja suitsupakk teises, seintel jooksid v\u00e4iksed gekod ja tundsin, et olen valmis tunnistamise asemel muutuma kasv\u00f5i selleks samaks gekoks, et siis seitsme tuule poole jalga lasta ja inimelu seal samas sisaliku vastu v\u00e4lja vahetada.\u00a0\u00a0 Minu viis tundmise ja tunnistamise ees on alati p\u00f5genemine olnud. Selle aasta juunikuu on \u00fcles toonud nii minu t\u00fcdrukutel kui ka minus endas – midagi vana, midagi uut, midagi varjatut ja midagi peidetut. Midagi, mida sinna Vietnami r\u00f5dule p\u00fc\u00fcdsin j\u00e4tta – seda mida pole tunnistanud, seda mida arvasin oma hinges mitte olevat ja ka seda, mida arvasin, et ma kunagi enam ei vaja – armastust. \u201eLoll s\u00f5na see armastus ja vajadus ja veel lollim tunne on soov(?) vajada armastust?!\u201c seletasin ma just \u00e4sja oma s\u00f5brale, kes \u00fctles vaid \u201emine kindlasti teraapiasse,\u201c ei ma ei l\u00e4he, jonnisin ma vastu nagu mulle kombeks on. \u201eMida ma talle \u00fctlen? Tere, tere mina olen Kiara ja ma kardan armastada ja tegelikult ei soovi ma \u00fcldse midagi \u00f6elda ja tahaks hoopis jalga lasta.\u201c Jah, jalga lasta – p\u00f5geneda soovin ma alati siis kui asjad muutuvad minu jaoks ebamugavaks, kui ma pean \u00fctlema midagi mida ma kardan, midagi mida ei taha tunnistada v\u00f5i midagi, mis teeb mind haavatavaks nagu armastus v\u00f5i tunded v\u00f5i hetk kui ma olen p\u00e4riselt p\u00e4riselt haiget saanud. Ma l\u00e4hen lukku. Vaikusesse. Eemaldumisse. Kaon oma maailma \u00e4ra, kus tasapisi vaikides istun ja vaatan \u00fcksinda, mis mu sees tegelikult toimub \u2013 \u00f5eldes ainsamatki s\u00f5na, mis v\u00f5iks reeta seda, et olen kord haiget saanud. Nii olen ma k\u00e4itunud igas oma suhtes, kus pole kordagi oma kaaslasele \u00f5elnud, mida ma p\u00e4riselt tundsin, kui ma need vestlused tema telefonist m\u00f5ne teise naisega leidsin. Ma vaikisin. Olin oma maailmas ja j\u00e4reldasin, et ma pole kunagi iseendana mitte kellegile piisav. Minu s\u00fcda pole piisav. Minu armastus pole piisav. Mina pole piisavalt piisav, et olla ainus naine kellegi elus \u2013 seda viimast on mulle minu iga suhe \u201e\u00f5petanud\u201c ja t\u00e4naks on sellest kujunenud teatav \u201enormaalsus\u201c, kus tunnen, et kedagi endale l\u00e4hedale lastes pean hakkama ka \u201ev\u00f5itlema\u201c k\u00f5igi teiste naistega, et enda koht ikka oma valitud mehe k\u00f5rval s\u00e4ilitada. Tegelikult ma veel ei tea, kas ma \u00fcldse oskan rahunenult ja usaldavalt suhtes olla.\u00a0 Soov olla armastatud on midagi, mille vastu ma ka aasta tagasi oma terapeudiga vaidlesin, sest ma tahtsin elada oma kinnim\u00fc\u00fcritud maailmas, kuhu keegi enam kunagi ligi ei p\u00e4\u00e4se. Tahtsin mitte kuulata seda naeratavat terapeuti, kes \u201e.. vajadus armastuse j\u00e4rele,\u201c mulle selgeks p\u00fc\u00fcab teha, mina samal ajal salvr\u00e4tt pihus aknast v\u00e4lja vahtimas. Mina tahtsin end lihtsalt kaitsta – kogu maailma eest. Iseenda eest. Uue tunde eest. Ja ootasin, et Mari kinnitab, et mul h\u00e4sti ja see k\u00f5ik, mis ma \u00fctlen on normaalne aga ei …\u00a0Mulle tundus, et Mari ei m\u00f5istnud seda, et kui sa kord hinges sured, siis sa tunned, et peale seda mil su p\u00f5lved on valust n\u00f5rgad ja sa karjud k\u00f5ige meeleheitlikuma karje enda seest v\u00e4lja siis pole sul enam kunagi v\u00f5imalik samamoodi armastada? Ainus mida sa tahad, on end kaista, olla m\u00fc\u00fcritud maailmas, varjuda oma mulli ja hoida end, sest hirm uuesti sedasi langeda on suurem kui on olnud julgus tunda armastust v\u00f5i armastada.\u00a0 Armastus kellegi teise vastu on midagi mida ma t\u00f5siselt kartnud olen v\u00f5i kardan ma hoopis ennast armastades? Armastus uue mehe vastu vallandab minus s\u00fcgava hirmutunde. Hirm anda oma s\u00fcda j\u00e4lle kellegi teise k\u00e4tte, riskides taas sellega, et Ta ei oska seda hoida, ka minu lugu teades v\u00f5ib Ta mu s\u00fcdame taas murda. Lihtsam on olnud hoida end lukus, mitte tunda, mitte anda v\u00f5imalus, mitte lubada, mitte anda v\u00f5imalust kogeda hetki, kus s\u00fcda v\u00f5ib hakata tundma rohkem, kui talle lubatud on. Vajadus millegi j\u00e4rgi on midagi, mis paneb mind tundma n\u00f5rgana? Mulle endale v\u00e4hemalt tundub nii, et kui ma midagi vajan, muudab see mind automaatselt n\u00f5rgaks ja haavatavaks, kellekski kellele saab taas haiget teha.\u00a0Vajadus armastuse j\u00e4rele tundub mulle j\u00e4llegi t\u00e4ielik … Ma olen olnud aastaid arvamusel, et ma ei saa endale enam sellist tunnet lubada ja seletanud seda sellega, et \u201emul pole selleks aega ega tahtmist\u201c ja see vastus on alati sobinud. Kuniks enam ei sobi.\u00a0On asju mida ma ei saa ega taha iseendalegi tunnistada ja misasja ma sinna Mari juurde ronin, kaalutlen ma siin endamisi. J\u00e4lle see tuttav tool, laud, salvr\u00e4ti pakk, veekann ja lahke naeratusega Mari \u2013 ma tean seda k\u00f5ike ja ma juba tean, mis sealt k\u00f5ik tulema ka hakkab. See saab olema valus ja raske otsavaatamine oma hirmule ja ma tunnen igap\u00e4vaselt kuidas keegi mu sees karjub vahetpidamata mulle, et “KUULE \u00c4RA MINE” ja teisipidi kuulen seda v\u00e4ikest h\u00e4\u00e4lt mis sosistab vaevu kuuldavalt ja tasakesi, “see saab olema imeilus.” Nii ma siis pendeldan kord \u00fches ja kord teises m\u00f5ttes. Tunnen hirmu, kardan tunduda loll, vihkan olla haavatav ja \u00f5rn ja vihkan tunnistada seda, mida olen aastaid eiranud ja mille vastu v\u00f5idelnud olen. Mille nimel?\u00a0 Ma tean et astun sealt uksest sisse \u00fchena ja 3h hiljem tulen v\u00e4lja juba j\u00e4lle natukese teise naisena, boonuseks on nutetud silmad ja suur kuhi uut infot. \u00d5nneks ma tean kuhu ma selle infoga jooksen \u2013 jooksen otsemaid sinna kus tean, et minu emotsioonid on turvaliselt hoitud ja ma saan enda pea t\u00fchjaks r\u00e4\u00e4kida nii, et ma ei vajagi s\u00f5nu vaid ainult kuulamist, m\u00f5ismist ja kohaolu. Tegelikult ma ju tean miks ma seda teen – see on suurema eesm\u00e4rgi nimel. J\u00e4rgmine samm uutsorti vabaduse suunas ja olen siiralt t\u00e4nulik, et see k\u00f5ik on \u00fcles tulnud, sest siis n\u00e4en ma selgemalt seda mis kohaga enda maailmas veel tegelema pean ja see on ju tegelikult ilus! Ma tean ka seda, et see on j\u00e4rgmine samm l\u00e4hemale minu Kuningale, kellegile, keda ma arvasin oma elus mitte kunagi kohtavat, kuid kes ometi on minu suunsas teel. Kuskil l\u00e4hedal ja samas veel kaugel.\u00a0Ma olen lubanud endale ja \u201eTalle\u201c, et minu eelnev elu ja seal olnud suhted ja mustrid ei tule uude suhtesse enam kaasa ja t\u00e4nu sellele lubadusele olen ma valmis seal Mari kabinetis, jah vastumeelselt, aga siiski istuma, salvr\u00e4tt pihus ja pisarsilmi aknast v\u00e4lja vahtima ja t\u00f5dema, et jah \u2013 ma vajan ja ootan seda armastust, millega ta kord vastu v\u00f5tta aga enne pean ma selle iseendas leidma, avama ja sellele tundele ka p\u00e4riselt otsa vaatama. \u00dcks asi on oma s\u00fcda avada, teine asi on see k\u00f5ik ka vastu v\u00f5tta, mida avatud s\u00fcda mu teele tuua v\u00f5ib \u2013 sh ilusale tundele ka k\u00f5ik vanad traumad, mustrid ja haiget tegevad m\u00e4lupildid, mida kord armastades kogeda sain ja mis endast s\u00fcgava j\u00e4lje minu sisse j\u00e4tnud on.\u00a0Kui uueks alguseks on vaja k\u00e4ia veel k\u00fcmneid kordi teraapias, siis seda ma ka teen \u2013 eelk\u00f5ige enda p\u00e4rast ja siis edasi juba meie p\u00e4rast ja siis ikkagi enda. Huvitav eks? Inimesed janunevad armastuse ja tunnete j\u00e4rele, deidivad ja panustavad aega uue kaaslase otsimiseks ja siis olen mina, kes tahab p\u00f5geneda \u2013 otsemaid, kuskile kaugele, et unustada k\u00f5ik see, mida kord \u00fcks armastus kaasa toob sh ka ilu ja hetki, mis unustamatuks muutuvad, kuid ma olin v\u00f5i olen ma enam ei teagi, valmis sellest k\u00f5igest oma hirmu t\u00f5ttu loobuma. Hirm olla mitte valitud ja oma enda tundega \u00fcksi. Hirm leida taas meie vahelt keegi kolmas. Hirm, et ajalugu kordub ja keegi \u00fctleb mulle uuesti, et\u00a0\u201eSina oled mind alati rohkem armastanud, kui mina sind, mina ei ole Sind kunagi p\u00e4riselt armastanud\u201c\u00a0\u00a0Hirm olla mahaj\u00e4\u00e4tav v\u00f5i petetav. Hirm, et mu peas hakkab taas kohisema, mu k\u00e4ed v\u00e4risevad ja valusad pisarad langevad mu silmadest v\u00e4lja. Hirm karta oma armastatut leidmas mind mitte enam armastamas \u2013 see k\u00f5ik on vaid v\u00e4ike osa sellest mida kord kedagi armastades kogeda sain. Varjupool, mis kisendab mulle, et armastus = valu, mitte ilus tunne, mida teineteisega avatult ja isetult jagada. Tean, et selleks, et j\u00f5uda armastuseni ja selle vastuv\u00f5tmiseni pean ma k\u00f5igepealt v\u00f5itma v\u00f5itluse iseenda ja oma mineviku deemonitega – \u00f5ppima taasusaldama ja leidma usu, et ka teisiti on p\u00e4riselt ka v\u00f5imalik.\u00a0 Minu hirm on nagu loor, mis varjutab selget pilti, keelates mul kogeda suhet mida ma l\u00f5puks v\u00e4\u00e4riksin ja l\u00e4bi hirmu lasen ka minna sellel, kes kord mu ellu ehk tahabki tulla ei millegi muu kui siira sooviga validagi k\u00f5ikide teiste seast just mind. Ma arvan, et see ongi ilus koht, kuhu v\u014dikski t\u00e4nase loo ja m\u00f5tetega punkt panna. V\u00e4ike sisevaade sinna maailma, kuhu vaadata ei taha aga pea seda alati meeles \u2013\u00a0koht kuhu sa vaadata ei taha on alati koht kuhu sa vaatama peaksid! Senikaua k\u00e4ivad Sinu lahendamata teemad sinuga kaasas kuniks sa nendele otsa vaatad.\u00a0 Ole julgem kui on Sinu hirm! <\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[],"class_list":["post-1185","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-motted"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1185","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1185"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1185\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1186,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1185\/revisions\/1186"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1185"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1185"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1185"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}