{"id":1187,"date":"2025-07-22T20:03:22","date_gmt":"2025-07-22T18:03:22","guid":{"rendered":"https:\/\/greteblogi.ee\/?p=1187"},"modified":"2026-05-17T10:50:59","modified_gmt":"2026-05-17T08:50:59","slug":"minu-sudame-lukk-ei-vaja-enam-votit","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/greteblogi.ee\/?p=1187","title":{"rendered":"\u201eMinu s\u00fcdamelukk ei vaja enam v\u00f5tit\u201c"},"content":{"rendered":"\n

15 minutit peale teraapiat: <\/strong><\/p>\n\n\n\n

08.07.2025 – 16:15 –<\/strong> Minu pea oli m\u00f5tteid t\u00e4is ja samas oli see nii t\u00fchi. Istusin taksosse, p\u00fc\u00fcdsin hoida pisaraid tagasi ja vaatasin aknast v\u00e4lja, lootuses, et taksojuht minuga vestlema ei soovi hakata. See viie kilomeetrine taksos\u00f5it kesklinna tundus mulle esmakordselt nii pikk ja raske. Ma ei tahtnud seal olla, tegelikult ei teadnud ma \u00fcldse kus ma olla tahaksin, \u201cma poleks pidanud sinna minema<\/em>,\u201c m\u00f5tlesin endamisi \u2013 \u201etahan olla mina enne teraapiat,\u201c\u00a0<\/em>samal ajal seda m\u00f5tet m\u00f5eldes langes kontrollimatu pisar mu silmist p\u00f5sele.\u00a0Emotsioon mu sees kisendas ja ma olin rahutu, \u00f5nnetu, kurb ja pettunud.\u00a0\u201eAhhh finally, kaubamaja parkla,\u201c r\u00f5\u00f5mustasin enda sees, viskasin taksojuhile viieka ja kiirustasin autost v\u00e4lja ja jooksin otsemaid sinna, kus tean, et minu maailm on hinnangutevaba ja k\u00fcsisin pisarsilmi oma parimalt s\u00f5bralt \u201eMiks mu eluarmastus surema pidi?\u201c\u00a0<\/p>\n\n\n\n

2 p\u00e4eva peale teraapiat: <\/strong><\/p>\n\n\n\n

10.07.2025\u00a0\u00a0kell 10 \u2013\u00a0<\/strong>Sel \u00f6\u00f6l ma ei maganud, olin oma m\u00f5ttes, \u00fcksinda, kuulasin vihma ja vaatasin oma magamistoa aknast tuules liikuvaid kasepuid, mis iga tunniga aina enam n\u00e4htavale tulid. P\u00fc\u00fcdsin m\u00f5ista, mis minu maailmas n\u00fc\u00fcd p\u00e4riselt toimumas on. Minu sisemine h\u00e4\u00e4l kisendas ja olin rahutu, sest tunne minu sees oli uus ja t\u00e4iesti v\u00e4ljakannatamatu. Olin kuskil s\u00fcgavamal, kui iial enne. Ma teadsin rohkem kui pidin ja tundsin rohkem, kui mulle vaja oli ..\u00a0Hommikuks ma m\u00f5istsin, et ma ei saa enam \u00fcksinda hakkama.\u00a0\u201eMa vajan sind Blue,\u201c<\/em>\u00a0kordasin enda m\u00f5ttes, sest tunne, milles ma elasin oli \u00fcks hullemaid, kus ma viimase kolme aasta jooksul olnud olin. Osaliselt ma teadsin, miks see nii oli.. aga ma vajasin vabadust, ma vajasin ennast tagasi, vastasel juhul oleksin end soovinud taas l\u00f5hki rebida ja selle tunde enda seest v\u00e4lja v\u00f5tta nagu siis, kui ma kolm aastat tagasi \u00fcksi j\u00e4in.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

10.07.2025  kell 11, 5h enne Bluega vestlust, p\u00e4eviku sissekanne: <\/strong><\/p>\n\n\n\n

Ma vahel vihkan seda, mis teekonda ma p\u00e4ris tervenemise suunas tegema olen pean. Vihkan tunda tundeid, seda, et mind on v\u00f5imalik haavata ja seda, et minus need vanad tunded \/ mustrid \/ olukorrad nii selge pildina \u00fcles tuuakse \u2013 tunnen veel enam kuidas tahaks k\u00f5ik perse saata, distantseeruda, oma urus olla ja oma n\u00e4gu mitte v\u00e4lja n\u00e4idata \u2013 n\u00e4gu, mis reedab rohkem, sest kui h\u00e4\u00e4lt ei ole on silmad ja pilk ikka need, mis valjemalt karjuvad kui s\u00f5nad, mis minu hinge j\u00e4\u00e4vad. <\/p>\n\n\n\n

Viimane kuu on \u00fcles toonud veel tugevamalt seda, et mind ei murdnud minu viimane suhe vaid ma olin viimasesse suhtesse minnes juba katki ja haavatud, tervenemata ja alustasin valukohast uue suhte ja pere loomist \u2013 illusiooni, mille ehitasin n\u00f5rgale vundamendile ja mis j\u00e4rkj\u00e4rgult purunes kuni viimase hoobini, mis v\u00f5ttis kokku ka k\u00f5ik minu eelnevad suhted \u2013 seet\u014dttu oli ka minu lagunemine sedav\u00f5rd maksimaalne ja usk toimivasse suhtesse ja armastusse polnud enam v\u00f5imalik. T\u00e4na tahaks \u00f6elda, et pole siiani .. aga see n\u00e4itab alles minu s\u00fcdameteekonna algust (?) seda viimast ja k\u00f5ige raskemat (?)<\/p>\n\n\n\n

Vahel m\u00f5tlen k\u00f5ikide enda suhete peale ja mul tekib siiras k\u00fcsimus, kas keegi on \u00fcldse kunagi minu endistest kaaslastest m\u00f5elnud tagantj\u00e4rgi sellele, mida v\u00f5is \u00fcks naine tunda, kes annab siiralt oma s\u00fcdame, kes veel usub armastusse ja sellesse, et suhteks piisab, kui selles on kaks inimest aga seda siirust murtakse ja usk l\u00f5hutakse?  Mida tunneb naine, kellele \u00fctleb mees, et \u201eaa kuule ma l\u00e4hen paariks p\u00e4evaks Soome t\u00f6\u00f6le,\u201c aitad oma kallil kaasal veel asjugi pakkida, saadab ta suudluste saatel teele ja tegelikult s\u00f5idab ta oma pakitud kotiga mitte laevaga Soome vaid Sinust 7 km eemale, j\u00e4\u00e4b samma linna aga l\u00e4heb oma s\u00f5bra naise juurde? Mida tunneb naine, kes n\u00e4eb, et tema mehe korteraknal s\u00fc\u00fctab v\u00f5\u00f5ras blond naine parasjagu sigretti? Mida tunneb naine, kellele \u00f6eldakse, et \u201eaa ei, ta ei t\u00e4henda mulle tegelikult midagi,\u201c aga sa saad aru, et see mitme n\u00e4dalane suhtlus t\u00e4hendab tegelikult juba rohkem, kui v\u00e4lja n\u00e4idatakse? Mida tunneb naine, kellele \u00f6eldakse \u00fchisel peol, et sa v\u00f5id n\u00fc\u00fcd koju minna ja sa hiljem kuuled, et tegelikult ta pettis sind sel \u00f5htul ja saatis su lihtsalt jalust \u00e4ra? Mida tunneb naine, kes on peale seda k\u00f5ike andnud uuesti oma s\u00fcdame ja finaaliks on \u201ema pole sind kunagi p\u00e4riselt armastanud.\u201c <\/em>?? Las ma \u00fctlen sulle – see naine karjubki peale seda k\u00f5ike viha ja m\u00f5istmatust enda seest v\u00e4lja, sest ta ei saa enam p\u00e4riselt ka aru, kes ta on ja mis temal ja tema s\u00fcdamel viga on, et seda siiralt vastu ei v\u00f5eta, ei armastata, ei valita, ei hoita. See naine sulgebki oma s\u00fcdame ja maailma! Tal on h\u00e4bi, et ta on usaldanud ja uskunud. Tal on h\u00e4bi, et ta on iseendaga lasknud sedasi k\u00e4ituda, soovides ei midagi muud kui lihtsalt armastust. Ta v\u00f5tab omaks uue arhet\u00fc\u00fcbi, keeldudes olemast enam see r\u00f5\u00f5mus, avatud, usaldav, armastav ja naerusuine roosa kleidiga t\u00fctarlaps ja valib selle, keda murda ei saa \u2013 kuninganna! K\u00fclm kuninganna \u2013 keegi, kes ei luba enam endale n\u00f5rkust, keegi kes on k\u00e4ttesaamatu – mina, see naine olen mina.<\/p>\n\n\n\n

Teraapia ja r\u00e4nnak: 08.07.2025 <\/strong><\/p>\n\n\n\n

Tuttav ruum, tool, laud, voodi, Mari ja suurest aknast paistavad vaid liikuvad pilved \u2013 ilm on sama pilvine kui viimane kord, mil ma pisarsilmi seal toolil keras istusin ja vandusin kindlameelselt, et MUL EI OLE KEDAGI VAJA!!!\u00a0V\u00f5tsin oma tuttaval toolil istet ja tundsin esmakordselt, et .. Ma v\u00f5tan pleedi kaissu, varasemast kogemusest haarasin hunniku salvr\u00e4tte pihku ja tulistan endast v\u00e4lja: \u201cMari, kas sa m\u00e4letad, mis ma aasta tagasi \u00fctlesin? Noh seda, et mul ei ole kedagi vaja aga vot, n\u00fc\u00fcd ma tunnen, et mul vist ikkagi on vaja, aga ma ei julge armastada?\u201c\u00a0<\/p>\n\n\n\n

\u201eMiks \u00fcldse inimesed armastust vajavad?\u201c<\/p>\n\n\n\n

\u201eMa ei tea tegelikult \u00fcldse, kus see armastuse teema n\u00fc\u00fcd nii \u00fcles on tulnud,\u201c seletasin ma hoogsalt, samal ajal k\u00e4tega kaasa vehkides. <\/p>\n\n\n\n

\u201eMul on ju tegelikult \u00fcksinda v\u00e4ga hea olla ja ma olen t\u00f5siselt seda osa enda elus nautinud, kus ma saan elada ja hingata iseendale.\u201c <\/p>\n\n\n\n

\u201eMa ei viitsi armastada, sest minu jaoks = armastus valu, piinlikus, h\u00e4bi, hirm jne.\u201c<\/p>\n\n\n\n

\u201eMa tunnen, et kui ma armastust vajan, siis olen ma n\u00f5rk ja ma pole saanud seda endale lubada, mina ja n\u00f5rk, haavatav ja \u00f5rn, kujutad sa seda endale ette v?\u201c mis peale v\u00f5isin Mari n\u00e4ost vaid v\u00e4ikse muige v\u00e4lja lugeda aga ma j\u00e4tkasin .. <\/p>\n\n\n\n

\u201eSamas tunnen, et ma v\u00e4ga tahan uut suhet, sellist kus ma saan olla naine naine ja ollagi vahelduseks k\u00fclmale kuningannale see \u00f5rn t\u00fctarlaps, kes on m\u00e4nguline ja r\u00f5\u00f5mus.\u201c<\/p>\n\n\n\n

\u201eSiis ma tunnen j\u00e4llegi, et see on k\u00f5ik nii kuradi haige v\u00e4rk ikka.\u201c <\/p>\n\n\n\n

\u201eAga \u00e4kki see pole ikka haige v\u00e4rk v\u00f5i on see normaalne hoopis?\u201c <\/p>\n\n\n\n

\u201eMis siis saab, kui ma saan uuesti haiget ja kukun samma kohta iseendaga, kuhu 3 aastat tagasi ja ma pean k\u00f5ike otsast peale alustama, ma ei viitsiks seda.\u201c See pole v\u00f5imalik enam, vastas mulle Mari ja kuulas edasi minu k\u00fcsimusi ja m\u00f5tteid mida ma \u00fchek\u00f5nena pidasin, vastuseid ootamata. <\/p>\n\n\n\n

\u201eMa tegelikult ikkagi .. ah ma ei viitsi.\u201c\u00a0<\/p>\n\n\n\n

\u201eSamas ma tunnen, et ma tegelikult ikkagi tahaksin ja viitsiksin armastada.\u201c <\/p>\n\n\n\n

\u201e\u00c4kki ta \u00fctleb mulle suhte keskel sama, mida mu viimane kaaslane, \u00e4kki ta ei hakka mind armastama ja siis ma armastan j\u00e4lle rohkem ja olen oma tunnetega \u00fcksinda?\u201c <\/p>\n\n\n\n

\u201eMina ei viitsi enam kedagi rohkem armastada.” <\/p>\n\n\n\n

\u201e\u00dches\u00f5naga sitt v\u00e4rk see armastuse v\u00e4rk.\u201c <\/p>\n\n\n\n

L\u00f5puks ma vaikisin, j\u00f5in klaasi vett ja panin kuivad salvr\u00e4tid lauale tagasi. Olin end t\u00fchjaks tulistanud ja hingasin kergendunult. Mari pani oma m\u00e4rkmiku k\u00f5rvale, asetas k\u00e4e oma l\u00f5uale ja lihtsalt naeratas ja vaatas mind. \u201eSa oled nii palju muutunud v\u00f5rreldes sellega, kes sa aasta tagasi olid. Sul on teine energia, sa s\u00e4rad ja sa oled niiii \u00e4ge ja v\u00f5imas naine, kas sa saad sellest ise aru?\u201c Selle k\u00fcsimuse peale ma ei m\u00f5elnud vaid vastasin, et \u201eJah, ma tean seda. Ma olen p\u00f5rgust l\u00e4bi tulnud muutes enda elus k\u00f5ike. Lihtsalt see kuradi armastuse v\u00e4rk on n\u00fc\u00fcd \u00fcles tulnud, millele ma kindla EI\u2019ga siit ruumist aasta tagasi lahkusin ja siin ma olen .. ,\u201c see on v\u00e4ga suur ja ilus samm, kiitis Mari mind takka.<\/p>\n\n\n\n

R\u00e4nnak eelmisse ellu. <\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eesm\u00e4rk:<\/strong> kogeda armastust ilma hirmutundeta, ilma h\u00e4bita, ilma kahtlusteta. <\/p>\n\n\n\n

\u201e .. ma ei julge sinna \u00fcksinda minna. Tee minu s\u00fcdameruumi oli seekord hirmu\u00e4ratavalt pimedasse ja k\u00e4\u00e4nulisse koopasse – l\u00f5pmatus kuhu sisse astuda ei tahtnud ja silmis hakkas juba enne kuskile j\u00f5udmist pisaraid voolama. Mu s\u00fcdames oli hirm, kui ma seal koopa ees \u00fcksinda seisin ja ma tundsin, et mul pole v\u00f5imalik siit edasi minna \u2013 ohtlik, pime, k\u00e4\u00e4nuline, lukustatud ja valus.  <\/em><\/p>\n\n\n\n

\u201eKutsu endale keegi appi, saatjaks,\u201c \u00fctles Mari\u00a0\u00a0.. ja \u00e4kitselt oligi minu k\u00f5rval \u00fcks tumedap\u00e4ine ja valget s\u00e4rki kandev\u00a0\u00a0noormees, kes lihtsalt ei teinud midagi muud kui seisis mu k\u00f5rval ja juhatas mind l\u00e4bi pimeda koopa ukseni. Uks oli mulle juba tuttav, ma olen selle ukse ees ennegi seisnud. Ukse ees oli suur, vanaaegne ja n\u00e4iliselt lukustatud roostetanud lukk. Lukul olid kaunid detailid ja ma imetlesin seda, samal ajal m\u00f5eldes kui kaunis v\u00f5ib \u00fcks s\u00fcdamelukk olla \u2013 minu s\u00fcdame ideaalne ja samas hirmu\u00e4ratavalt massiivne lukk.\u00a0M\u00f5istsin, et luku avamiseks ei pea enam midagi l\u00f5hkuma, ei pea kasutama j\u00f5udu \u2013 v\u00f5tit selle avamiseks pole enam vaja \u2013 see oli avatud, kuid n\u00e4iliselt siiski ammusest ajast kinni, unustusse j\u00e4\u00e4nud –\u00a0\u00a0uks ja teekond kuhu keegi pole saanud ega julgenud ammu tulla \u2013 tegelikult pole v\u00f5imalustki antud.\u00a0<\/em><\/p>\n\n\n\n

Avasin luku. Uks l\u00e4ks kerge k\u00e4\u00e4ksatusega lahti ja hetkega seisin tumepruuni seina vastas \u2013 mis asetses pimedas koopas. Katsusin k\u00e4ega \u00f5rnalt ja ettevaatlikult seina mille ees seisin. Panin oma k\u00f5rva vaikselt sinna vastu, hingasin vaevu m\u00e4rgatavalt, kuuletusin ja kuulsin siirast ja otse s\u00fcdamest tulevat naeru. Naer l\u00e4ks aina valjemaks ja ma soovisin teada, kes need seal on, kuniks avanes mu tumedale seinale auk, millest ma sain n\u00e4ha meid – ennast ja oma meest. Minu mees. Minu armastus. Minu naeruallikas. Minu .., oeh minu k\u00f5ik oli seal rohelisel heinamaal – valget linast s\u00e4rki kandev, helepruunide p\u00fckste, tumeda pea ja paljajalu, mu k\u00e4est hoidev ja minuga jooksev, kilkav ja naerev mees. Minu esimene armastus. Ta hoidis mu pihast kinni ja keerutas mind \u00f5hus, minu valge kleit tuules lehvimas ja helepruunid laines juuksed mu n\u00e4gu katmas. See seal oli puhas. See seal oli p\u00e4ris. \u00d5rn. \u00d5nnelik. Mure- ja hirmuvaba. Julge. \u00d5ige. See seal oli k\u00f5ik.\u00a0Me kukkusime aasal joostes pehme heina sisse, ta kallistas mind ja l\u00fckkas \u00f5rnalt minu juukseid mu n\u00e4o eest eemalt \u2013 ma naersin. Ma naersin koguaeg. Ma usaldasin. Ma uskusin. Ma armastasin. Armastasin seda meest seal enda vastas, nii nagu hirmu ega h\u00e4bi poleks maailmas olemas \u2013 oleme vaid meie ja meie tunded.<\/em> Ma panin oma pea oma kallima \u00f5lale, v\u00f5tsin tema k\u00e4est ja hakkasime m\u00f6\u00f6da teerada k\u00f5ndima – p\u00e4ikesepaiste, linnud, liblikaid ja suurim armastusetunne meid saatmas.\u00a0<\/em><\/p>\n\n\n\n

Liikusime ajast edasi, minu pea oli endiselt oma mehe \u00f5lal aga midagi oli muutunud \u2013 naeru ei olnud, see oli asendunud kurbuse ja vaikusega. Maailm meie \u00fcmber oleks justkui unne vajunud. Linnud ja liblikad olid l\u00e4inud oma teed. P\u00e4ike oli pilve taga ja elevus oli kadunud. K\u00f5ik tundus kuidagi hall ja vaikne.  Armastust ei olnud. Mis juhtus?! Miks ma enam \u00f5nnelik ei ole? <\/em><\/p>\n\n\n\n

Seisin oma tumedates toonides, vanaaegse kodu k\u00f6\u00f6gis ja vaatasin v\u00e4iksest pruunide raamidega aknast v\u00e4lja. Olin t\u00f5sine, igatsev ja \u00fcksk\u00f5ikne. Ma polnud enam ammu naernud ja mu silmad oli klaasistunud ja kurvad. Mees, kes istus massiivse pruuni laua taga oli vaikiv, pettunud, t\u00f5sine, kurb \u2013 me ei suhelnud omavahel enam ammu. Ma ei m\u00f5istnud, mis meiega juhtus? Ometi ei p\u00f6\u00f6ranud ma ome mehele pilku, et teda k\u00f5netada v\u00f5i tema tuju kuidagi t\u00f5sta \u2013 me olime kauged –  v\u00f5\u00f5rad, kes jagasid sama k\u00f6\u00f6ki aga mitte elu, milles elasime. <\/em><\/p>\n\n\n\n

Minu sees oli tohutu suur ja v\u00e4ljakannatamatu kaotusvalu, mis varjutas minu elu ja meest, kes vaikides mu k\u00f5rval istus. Kas ma kaotasin lapse? Kelle ma kaotasin? Keda ma igatsesin? Kuniks m\u00f5istsin, et vaikiv mees meie k\u00f6\u00f6gis ei ole enam see mees, kes mind kunagi seal rohelisel p\u00e4iksepaistelisel aasal \u00f5hku t\u00f5stis ja alles siis ma sain aru \u2013 ma igatsesin oma eluarmastust, meest, kes suri v\u00e4ga noorelt ja kellega koos surin ka mina \u2013 suri minu naer, minu r\u00f5\u00f5m, minu maailmav\u00e4rvid, minu elevus, minu armastus, minu elu. Ta lihtsalt suri \u00e4ra. <\/em><\/p>\n\n\n\n

Ma veetsin terve oma \u00fclej\u00e4\u00e4nud elu aknal ja vaatasin j\u00e4\u00e4gitult seda \u00fcht ainust m\u00e4lestust, kus ma kord oma armastatud mehega aasal k\u00e4sik\u00e4es jooksin. Sulgesin silmad ja kuulasin naeru, mis oli vaikinud aga mu p\u00e4he s\u00f6\u00f6binud, tundsin p\u00e4ikesepaistet enda n\u00e4os ja tema k\u00e4si enda kehal mind hoidmas –  ma elasin aga tahtsin surra. Ootasin pikkisilmi surma, et minna Tema juurde tagasi. Ootasin pikalt, k\u00fcmneid ja k\u00fcmneid aastaid sedasi aknal oma m\u00e4lestuses elades \u2013 hetkes, kus mul oli olemas k\u00f5ik mida vajasin \u2013 p\u00e4ike, naer ja mu valge linase s\u00e4rgiga mees \u2013 minu elu. Me elasime koos edasi minu peas, minu s\u00fcdames ja sinna ma j\u00e4ingi \u2013 oma kadunud maailma, mis mind saatis. <\/em><\/p>\n\n\n\n

End 90 aastasena k\u00f5rvalt vaadates polnud midagi muutunud \u2013 riided olid samasugused \u2013 hallikas kleit, p\u00f5ll, r\u00e4tt mu juukseid hoidmas \u2013 tunded minu sees olid samad \u2013 igatsev, ootav ja oma m\u00e4lestuses kinni. Meest mu laua taga enam ei olnud. Ma ei m\u00e4rganudki, millal ta lahkus aga ma tundsin, et tegelikult v\u00f5is ka tema olla hea mees aga ma ei andnud talle kunagi v\u00f5imalust luua minuga uusi m\u00e4lestusi, naerda ega elada. Mina elasin seal, pruunide raamidega akna ees  \u2013 rohelisel aasal – kuni viimse hinget\u00f5mbeni, mil mul avanes v\u00f5imalus minna sinna kuhu olen aastak\u00fcmneid igatsenud \u2013 tema juurde.\u201c<\/em><\/p>\n\n\n\n

\u201e\u00d5PI ARMASTAMA.\u201c <\/em><\/p>\n\n\n\n

Mari vaikis. <\/p>\n\n\n\n

Paljundusmasin vurises, et teraapiast ja kuuest A4 lehest koopiaid teha. <\/p>\n\n\n\n

Mina vaikisin. Ma olin v\u00e4sinud. Masenduses. Igatsuses. Tahtsin sinna aasale tagasi \u2013 Tema juurde!<\/p>\n\n\n\n

\u201eMari, miks ta surema pidi?!\u201c k\u00fcsisin ma pisarsilmi. <\/p>\n\n\n\n

MIKS?\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Ma ei m\u00e4leta peale r\u00e4nnakult tagasi tulles viimast veerandtundi ega seda mida me Mariga siis edasi r\u00e4\u00e4kisime. Ma olin lihtsalt nii kuradi kurb ja vihane \u2013 \u201eMiks kurat Ta surema pidi?! Ma ootasin ilusat elukestvat armastuslugu ja siis ta lihtsalt suri \u00e4ra,\u201c ma olin ahastuses, tundsin veel r\u00e4nnakul kogetud tundeid ja valu ja vajasin esmakordselt selle 3h jooksul salvr\u00e4tte.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

10.07.2025 kell 16:20 – Blue<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Ta tuleb alati siis kui ma oma m\u00f5ttes teda kutsun, polnud erand ka seekord \u2013 tunnid hiljem oli ta kohal ja teadsin, et minuga saab n\u00fc\u00fcd k\u00f5ik korda. Minu tunded saavad lahendatud ja minu heleroheliseks nutetud silmadesse saab taas s\u00e4ra tulla, seda Blue alati teebki \u2013 toob pimedusse valguse, valab k\u00fclma veega \u00fcle, avab t\u00f6\u00f6riistakasti ja leiame lahenduse, mis viib hallid pilved taaskord minema. Ootasin seda hetke, mil madalast sagedusest saab taas see koht, kus ma elada ja hingata suudan. \u00dcle t\u00e4htsustatud tunded ja m\u00f5tted kadusid, pilt muutus selgemaks ja pisarad l\u00f5ppesid. Blue t\u00f5i mulle n\u00e4htavale selle, mida ma ise n\u00e4ha ei osanud ja tegelikult ka ei tahtnud \u2013 olin oma eelmisse ellu ja tunnetesse kinni j\u00e4\u00e4nud, lisaks olin ma ohvrirollis, s\u00fc\u00fcdistav ja tugevalt egotasandil emotsioneerinud. Teemad toodi esile aga lahendust ei tulnud ehk tegelikult j\u00e4i protsess teraapiaruumis l\u00f5petamata ja sellest ka kogu see energia minu \u00fcmber, mis mind endasse imes ja mis t\u00e4iesti v\u00e4ljakannatamatu oli.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

7 minutit ja 42 sekundit Blue h\u00e4\u00e4lt kuuldes ja minu maailm muutus, peale mida olin ma nii v\u00e4sinud, et oleks v\u00f5inud magada hommikuni. Canceldasin k\u00f5ik plaanid ja l\u00e4ksin oma teki sisse, panin pea padjale ja RAHUNESIN, hingasin, olin maailma t\u00e4nulikum inimene \u2013 \u00f5nnelik! J\u00c4LLE MINA! Mis enneolematu tunne oli tulla sellest pimedusest valgusesse, mustast valgesse, m\u00f5ttesegadusest selgusesse on isegi mul keeruline seletada \u2013\u00a0\u00a0see on \u00fcks suurimaid vabastusi, mida ma nende aastate jooksul kogenud olen. Ma oleksin vabanenud nagu kellegi tugevast ja raskest haardest ja sain taas oma tiibu sirutada, hingata ja elada.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Olen selle v\u00e4ljakannatamatu raskustunde ja augus veedetud \u00f6\u00f6p\u00e4eva eest tegelikult niii t\u00e4nulik, sest just l\u00e4bi selle ma m\u00f5istan kuidas meil on eriline oskus viia end ise oma m\u00f5tetega s\u00fcgavale p\u00f5hja, m\u00f5tlemata mida me enda sisemaailma tegelikult lubame ja millele j\u00f5udu anname. Ilma Blue abita oleksin ma sellises seisundis olnud n\u00e4dalaid ja \u00fctlen ausalt \u2013 see olekski maapeale p\u00f5rgu olnud. <\/p>\n\n\n\n

Mina t\u00e4na, 22.07.2025 <\/strong><\/p>\n\n\n\n

T\u00e4na, praegu, siin \u00f5htul oma pleedi sees neid viimaseid ridu kirjutades tunnen, et hirmust, h\u00e4bist, minevikust hoolimata olen ma siiski valmis. Valmis p\u00e4riselt uuesti armastama, \u00fchel p\u00e4eval, kui tuleb see mees kes valib minu nii nagu mina valin igal j\u00e4rgneval hommikul tema. Sellest saab uus lugu, uuel tasandil, uus peat\u00fckk mille l\u00f5pp ei ole otsustatud ega kirja pandud. Kas on \u00fcldse oluline teada l\u00f5ppu ja kui palju me tegelikult seda teades kogemata j\u00e4taksime?\u00a0See on miski, mis v\u00f5tab kokku k\u00f5ik selle, mille nimel ma aastaid t\u00f6\u00f6d olen teinud, teen siiani ja teen ka edaspidi, et aina enam lahustada neid minevikum\u00e4lestusi mis aegajalt ikka ja j\u00e4lle endast m\u00e4rku annavad ja viivad vanasse kuid tuttavasse tundesse, sinna, kus ma enam ammu ei ole ega ela.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Olen kohas kus mustast saab vaikselt v\u00e4rviline ja heleroosa, kus pimedusest saab p\u00e4ikesepaiste, kus k\u00fclmast kuningannast saab taas \u00f5nnelik ja naerusuine t\u00fctarlapselik armastaja, kus \u201ema saan k\u00f5igega hakkama\u201c saab \u201ema vajan sinu abi\u201c, kus lukustatud s\u00fcda saab avatuks \u2013 maailm, kus on tagasi naer, p\u00e4ikesepaiste ja r\u00f5\u00f5m \u2013 just nii nagu kord seal aasal oma valget linas\u00e4rki kandva mehe k\u00f5rval. Tahan seda lugu seal, kus v\u00f5iksin s\u00fcdamest naerda ja sellele naerule vastatakse sama siiralt kui olid tunded nende kahe noore vahel, kes kord kunagi kuskil just selle \u00fchise aga elukestva m\u00e4lestuse l\u00f5id.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

15 minutit peale teraapiat:  08.07.2025 – 16:15 – Minu pea oli m\u00f5tteid t\u00e4is ja samas oli see nii t\u00fchi. Istusin taksosse, p\u00fc\u00fcdsin hoida pisaraid tagasi ja vaatasin aknast v\u00e4lja, lootuses, et taksojuht minuga vestlema ei soovi hakata. See viie kilomeetrine taksos\u00f5it kesklinna tundus mulle esmakordselt nii pikk ja raske. Ma ei tahtnud seal olla, tegelikult ei teadnud ma \u00fcldse kus ma olla tahaksin, \u201cma poleks pidanud sinna minema,\u201c m\u00f5tlesin endamisi \u2013 \u201etahan olla mina enne teraapiat,\u201c\u00a0samal ajal seda m\u00f5tet m\u00f5eldes langes kontrollimatu pisar mu silmist p\u00f5sele.\u00a0Emotsioon mu sees kisendas ja ma olin rahutu, \u00f5nnetu, kurb ja pettunud.\u00a0\u201eAhhh finally, kaubamaja parkla,\u201c r\u00f5\u00f5mustasin enda sees, viskasin taksojuhile viieka ja kiirustasin autost v\u00e4lja ja jooksin otsemaid sinna, kus tean, et minu maailm on hinnangutevaba ja k\u00fcsisin pisarsilmi oma parimalt s\u00f5bralt \u201eMiks mu eluarmastus surema pidi?\u201c\u00a0 2 p\u00e4eva peale teraapiat:  10.07.2025\u00a0\u00a0kell 10 \u2013\u00a0Sel \u00f6\u00f6l ma ei maganud, olin oma m\u00f5ttes, \u00fcksinda, kuulasin vihma ja vaatasin oma magamistoa aknast tuules liikuvaid kasepuid, mis iga tunniga aina enam n\u00e4htavale tulid. P\u00fc\u00fcdsin m\u00f5ista, mis minu maailmas n\u00fc\u00fcd p\u00e4riselt toimumas on. Minu sisemine h\u00e4\u00e4l kisendas ja olin rahutu, sest tunne minu sees oli uus ja t\u00e4iesti v\u00e4ljakannatamatu. Olin kuskil s\u00fcgavamal, kui iial enne. Ma teadsin rohkem kui pidin ja tundsin rohkem, kui mulle vaja oli ..\u00a0Hommikuks ma m\u00f5istsin, et ma ei saa enam \u00fcksinda hakkama.\u00a0\u201eMa vajan sind Blue,\u201c\u00a0kordasin enda m\u00f5ttes, sest tunne, milles ma elasin oli \u00fcks hullemaid, kus ma viimase kolme aasta jooksul olnud olin. Osaliselt ma teadsin, miks see nii oli.. aga ma vajasin vabadust, ma vajasin ennast tagasi, vastasel juhul oleksin end soovinud taas l\u00f5hki rebida ja selle tunde enda seest v\u00e4lja v\u00f5tta nagu siis, kui ma kolm aastat tagasi \u00fcksi j\u00e4in.\u00a0 10.07.2025  kell 11, 5h enne Bluega vestlust, p\u00e4eviku sissekanne:  Ma vahel vihkan seda, mis teekonda ma p\u00e4ris tervenemise suunas tegema olen pean. Vihkan tunda tundeid, seda, et mind on v\u00f5imalik haavata ja seda, et minus need vanad tunded \/ mustrid \/ olukorrad nii selge pildina \u00fcles tuuakse \u2013 tunnen veel enam kuidas tahaks k\u00f5ik perse saata, distantseeruda, oma urus olla ja oma n\u00e4gu mitte v\u00e4lja n\u00e4idata \u2013 n\u00e4gu, mis reedab rohkem, sest kui h\u00e4\u00e4lt ei ole on silmad ja pilk ikka need, mis valjemalt karjuvad kui s\u00f5nad, mis minu hinge j\u00e4\u00e4vad.  Viimane kuu on \u00fcles toonud veel tugevamalt seda, et mind ei murdnud minu viimane suhe vaid ma olin viimasesse suhtesse minnes juba katki ja haavatud, tervenemata ja alustasin valukohast uue suhte ja pere loomist \u2013 illusiooni, mille ehitasin n\u00f5rgale vundamendile ja mis j\u00e4rkj\u00e4rgult purunes kuni viimase hoobini, mis v\u00f5ttis kokku ka k\u00f5ik minu eelnevad suhted \u2013 seet\u014dttu oli ka minu lagunemine sedav\u00f5rd maksimaalne ja usk toimivasse suhtesse ja armastusse polnud enam v\u00f5imalik. T\u00e4na tahaks \u00f6elda, et pole siiani .. aga see n\u00e4itab alles minu s\u00fcdameteekonna algust (?) seda viimast ja k\u00f5ige raskemat (?) Vahel m\u00f5tlen k\u00f5ikide enda suhete peale ja mul tekib siiras k\u00fcsimus, kas keegi on \u00fcldse kunagi minu endistest kaaslastest m\u00f5elnud tagantj\u00e4rgi sellele, mida v\u00f5is \u00fcks naine tunda, kes annab siiralt oma s\u00fcdame, kes veel usub armastusse ja sellesse, et suhteks piisab, kui selles on kaks inimest aga seda siirust murtakse ja usk l\u00f5hutakse?  Mida tunneb naine, kellele \u00fctleb mees, et \u201eaa kuule ma l\u00e4hen paariks p\u00e4evaks Soome t\u00f6\u00f6le,\u201c aitad oma kallil kaasal veel asjugi pakkida, saadab ta suudluste saatel teele ja tegelikult s\u00f5idab ta oma pakitud kotiga mitte laevaga Soome vaid Sinust 7 km eemale, j\u00e4\u00e4b samma linna aga l\u00e4heb oma s\u00f5bra naise juurde? Mida tunneb naine, kes n\u00e4eb, et tema mehe korteraknal s\u00fc\u00fctab v\u00f5\u00f5ras blond naine parasjagu sigretti? Mida tunneb naine, kellele \u00f6eldakse, et \u201eaa ei, ta ei t\u00e4henda mulle tegelikult midagi,\u201c aga sa saad aru, et see mitme n\u00e4dalane suhtlus t\u00e4hendab tegelikult juba rohkem, kui v\u00e4lja n\u00e4idatakse? Mida tunneb naine, kellele \u00f6eldakse \u00fchisel peol, et sa v\u00f5id n\u00fc\u00fcd koju minna ja sa hiljem kuuled, et tegelikult ta pettis sind sel \u00f5htul ja saatis su lihtsalt jalust \u00e4ra? Mida tunneb naine, kes on peale seda k\u00f5ike andnud uuesti oma s\u00fcdame ja finaaliks on \u201ema pole sind kunagi p\u00e4riselt armastanud.\u201c ?? Las ma \u00fctlen sulle – see naine karjubki peale seda k\u00f5ike viha ja m\u00f5istmatust enda seest v\u00e4lja, sest ta ei saa enam p\u00e4riselt ka aru, kes ta on ja mis temal ja tema s\u00fcdamel viga on, et seda siiralt vastu ei v\u00f5eta, ei armastata, ei valita, ei hoita. See naine sulgebki oma s\u00fcdame ja maailma! Tal on h\u00e4bi, et ta on usaldanud ja uskunud. Tal on h\u00e4bi, et ta on iseendaga lasknud sedasi k\u00e4ituda, soovides ei midagi muud kui lihtsalt armastust. Ta v\u00f5tab omaks uue arhet\u00fc\u00fcbi, keeldudes olemast enam see r\u00f5\u00f5mus, avatud, usaldav, armastav ja naerusuine roosa kleidiga t\u00fctarlaps ja valib selle, keda murda ei saa \u2013 kuninganna! K\u00fclm kuninganna \u2013 keegi, kes ei luba enam endale n\u00f5rkust, keegi kes on k\u00e4ttesaamatu – mina, see naine olen mina. Teraapia ja r\u00e4nnak: 08.07.2025  Tuttav ruum, tool, laud, voodi, Mari ja suurest aknast paistavad vaid liikuvad pilved \u2013 ilm on sama pilvine kui viimane kord, mil ma pisarsilmi seal toolil keras istusin ja vandusin kindlameelselt, et MUL EI OLE KEDAGI VAJA!!!\u00a0V\u00f5tsin oma tuttaval toolil istet ja tundsin esmakordselt, et .. Ma v\u00f5tan pleedi kaissu, varasemast kogemusest haarasin hunniku salvr\u00e4tte pihku ja tulistan endast v\u00e4lja: \u201cMari, kas sa m\u00e4letad, mis ma aasta tagasi \u00fctlesin? Noh seda, et mul ei ole kedagi vaja aga vot, n\u00fc\u00fcd ma tunnen, et mul vist ikkagi on vaja, aga ma ei julge armastada?\u201c\u00a0 \u201eMiks \u00fcldse inimesed armastust vajavad?\u201c \u201eMa ei tea tegelikult \u00fcldse, kus see armastuse teema n\u00fc\u00fcd nii \u00fcles on tulnud,\u201c seletasin ma hoogsalt, samal ajal k\u00e4tega kaasa vehkides.  \u201eMul on ju tegelikult \u00fcksinda v\u00e4ga hea olla ja ma olen t\u00f5siselt seda osa enda elus nautinud, kus ma saan elada ja hingata iseendale.\u201c  \u201eMa ei viitsi armastada, sest minu jaoks = armastus valu, piinlikus, h\u00e4bi, hirm jne.\u201c \u201eMa tunnen, et kui ma armastust vajan, siis olen ma n\u00f5rk ja ma pole saanud seda endale lubada, mina ja n\u00f5rk, haavatav ja \u00f5rn, kujutad sa seda endale ette v?\u201c mis peale v\u00f5isin Mari n\u00e4ost vaid v\u00e4ikse muige v\u00e4lja lugeda aga ma j\u00e4tkasin ..  \u201eSamas tunnen, et ma v\u00e4ga tahan uut suhet, sellist kus ma saan olla naine naine ja ollagi vahelduseks k\u00fclmale kuningannale see \u00f5rn t\u00fctarlaps, kes on m\u00e4nguline ja r\u00f5\u00f5mus.\u201c \u201eSiis ma tunnen j\u00e4llegi, et see on k\u00f5ik nii kuradi haige v\u00e4rk ikka.\u201c  \u201eAga \u00e4kki see pole ikka haige v\u00e4rk v\u00f5i on see normaalne hoopis?\u201c  \u201eMis siis saab, kui ma saan uuesti haiget ja kukun samma kohta iseendaga, kuhu 3 aastat tagasi ja ma pean k\u00f5ike otsast peale alustama, ma ei viitsiks seda.\u201c See pole v\u00f5imalik enam, vastas mulle Mari ja kuulas edasi minu k\u00fcsimusi ja m\u00f5tteid mida ma \u00fchek\u00f5nena pidasin, vastuseid ootamata.  \u201eMa tegelikult ikkagi .. ah ma ei viitsi.\u201c\u00a0 \u201eSamas ma tunnen, et ma tegelikult ikkagi tahaksin ja viitsiksin armastada.\u201c  \u201e\u00c4kki ta \u00fctleb mulle suhte keskel sama, mida mu viimane kaaslane, \u00e4kki ta ei hakka mind armastama ja siis ma armastan j\u00e4lle rohkem ja olen oma tunnetega \u00fcksinda?\u201c  \u201eMina ei viitsi enam kedagi rohkem armastada.”  \u201e\u00dches\u00f5naga sitt v\u00e4rk see armastuse v\u00e4rk.\u201c  L\u00f5puks ma vaikisin, j\u00f5in klaasi vett ja panin kuivad salvr\u00e4tid lauale tagasi. Olin end t\u00fchjaks tulistanud ja hingasin kergendunult. Mari pani oma m\u00e4rkmiku k\u00f5rvale, asetas k\u00e4e oma l\u00f5uale ja lihtsalt naeratas ja vaatas mind. \u201eSa oled nii palju muutunud v\u00f5rreldes sellega, kes sa aasta tagasi olid. Sul on teine energia, sa s\u00e4rad ja sa oled niiii \u00e4ge ja v\u00f5imas naine, kas sa saad sellest ise aru?\u201c Selle k\u00fcsimuse peale ma ei m\u00f5elnud vaid vastasin, et \u201eJah, ma tean seda. Ma olen p\u00f5rgust l\u00e4bi tulnud muutes enda elus k\u00f5ike. Lihtsalt see kuradi armastuse v\u00e4rk on n\u00fc\u00fcd \u00fcles tulnud, millele ma kindla EI\u2019ga siit ruumist aasta tagasi lahkusin ja siin ma olen .. ,\u201c see on v\u00e4ga suur ja ilus samm, kiitis Mari mind takka. R\u00e4nnak eelmisse ellu.  Eesm\u00e4rk: kogeda armastust ilma hirmutundeta, ilma h\u00e4bita, ilma kahtlusteta.  \u201e .. ma ei julge sinna \u00fcksinda minna. Tee minu s\u00fcdameruumi oli seekord hirmu\u00e4ratavalt pimedasse ja k\u00e4\u00e4nulisse koopasse – l\u00f5pmatus kuhu sisse astuda ei tahtnud ja silmis hakkas juba enne kuskile j\u00f5udmist pisaraid voolama. Mu s\u00fcdames oli hirm, kui ma seal koopa ees \u00fcksinda seisin ja ma tundsin, et mul pole v\u00f5imalik siit edasi minna \u2013 ohtlik, pime, k\u00e4\u00e4nuline, lukustatud ja valus.   \u201eKutsu endale keegi appi, saatjaks,\u201c \u00fctles Mari\u00a0\u00a0.. ja \u00e4kitselt oligi minu k\u00f5rval \u00fcks tumedap\u00e4ine ja valget s\u00e4rki kandev\u00a0\u00a0noormees, kes lihtsalt ei teinud midagi muud kui seisis mu k\u00f5rval ja juhatas mind l\u00e4bi pimeda koopa ukseni. Uks oli mulle juba tuttav, ma olen selle ukse ees ennegi seisnud. Ukse ees oli suur, vanaaegne ja n\u00e4iliselt lukustatud roostetanud lukk. Lukul olid kaunid detailid ja ma imetlesin seda, samal ajal m\u00f5eldes kui kaunis v\u00f5ib \u00fcks s\u00fcdamelukk olla \u2013 minu s\u00fcdame ideaalne ja samas hirmu\u00e4ratavalt massiivne lukk.\u00a0M\u00f5istsin, et luku avamiseks ei pea enam midagi l\u00f5hkuma, ei pea kasutama j\u00f5udu \u2013 v\u00f5tit selle avamiseks pole enam vaja \u2013 see oli avatud, kuid n\u00e4iliselt siiski ammusest ajast kinni, unustusse j\u00e4\u00e4nud –\u00a0\u00a0uks ja teekond kuhu keegi pole saanud ega julgenud ammu tulla \u2013 tegelikult pole v\u00f5imalustki antud.\u00a0 Avasin luku. Uks l\u00e4ks kerge k\u00e4\u00e4ksatusega lahti ja hetkega seisin tumepruuni seina vastas \u2013 mis asetses pimedas koopas. Katsusin k\u00e4ega \u00f5rnalt ja ettevaatlikult seina mille ees seisin. Panin oma k\u00f5rva vaikselt sinna vastu, hingasin vaevu m\u00e4rgatavalt, kuuletusin ja kuulsin siirast ja otse s\u00fcdamest tulevat naeru. Naer l\u00e4ks aina valjemaks ja ma soovisin teada, kes need seal on, kuniks avanes mu tumedale seinale auk, millest ma sain n\u00e4ha meid – ennast ja oma meest. Minu mees. Minu armastus. Minu naeruallikas. Minu .., oeh minu k\u00f5ik oli seal rohelisel heinamaal – valget linast s\u00e4rki kandev, helepruunide p\u00fckste, tumeda pea ja paljajalu, mu k\u00e4est hoidev ja minuga jooksev, kilkav ja naerev mees. Minu esimene armastus. Ta hoidis mu pihast kinni ja keerutas mind \u00f5hus, minu valge kleit tuules lehvimas ja helepruunid laines juuksed mu n\u00e4gu katmas. See seal oli puhas. See seal oli p\u00e4ris. \u00d5rn. \u00d5nnelik. Mure- ja hirmuvaba. Julge. \u00d5ige. See seal oli k\u00f5ik.\u00a0Me kukkusime aasal joostes pehme heina sisse, ta kallistas mind ja l\u00fckkas \u00f5rnalt minu juukseid mu n\u00e4o eest eemalt \u2013 ma naersin. Ma naersin koguaeg. Ma usaldasin. Ma uskusin. Ma armastasin. Armastasin seda meest seal enda vastas, nii nagu hirmu ega h\u00e4bi poleks maailmas olemas \u2013 oleme vaid meie ja meie tunded. Ma panin oma pea oma kallima \u00f5lale, v\u00f5tsin tema k\u00e4est ja hakkasime m\u00f6\u00f6da teerada k\u00f5ndima – p\u00e4ikesepaiste, linnud, liblikaid ja suurim armastusetunne meid saatmas.\u00a0 Liikusime ajast edasi, minu pea oli endiselt oma mehe \u00f5lal aga midagi oli muutunud \u2013 naeru ei olnud, see oli asendunud kurbuse ja vaikusega. Maailm meie \u00fcmber oleks justkui unne vajunud. Linnud ja liblikad olid l\u00e4inud oma teed. P\u00e4ike oli pilve taga ja elevus oli kadunud. K\u00f5ik tundus kuidagi hall ja vaikne.  Armastust ei olnud. Mis juhtus?! Miks ma enam \u00f5nnelik ei ole?  Seisin oma tumedates toonides, vanaaegse kodu k\u00f6\u00f6gis ja vaatasin v\u00e4iksest pruunide raamidega aknast v\u00e4lja. Olin t\u00f5sine, igatsev ja \u00fcksk\u00f5ikne. Ma polnud enam ammu naernud ja mu silmad oli klaasistunud ja kurvad. Mees, kes istus massiivse pruuni laua taga oli vaikiv, pettunud, t\u00f5sine, kurb \u2013 me ei suhelnud omavahel enam ammu. Ma ei m\u00f5istnud, mis meiega juhtus? Ometi ei p\u00f6\u00f6ranud ma ome mehele pilku, et teda k\u00f5netada v\u00f5i tema tuju kuidagi t\u00f5sta \u2013 me olime kauged –  v\u00f5\u00f5rad, kes jagasid sama k\u00f6\u00f6ki aga mitte elu, milles elasime.  Minu sees oli tohutu suur ja v\u00e4ljakannatamatu kaotusvalu, mis varjutas minu elu ja meest, kes vaikides mu k\u00f5rval istus. Kas ma kaotasin lapse? Kelle ma kaotasin? Keda ma igatsesin? Kuniks m\u00f5istsin, et vaikiv mees meie k\u00f6\u00f6gis ei ole enam see mees, kes mind kunagi seal rohelisel p\u00e4iksepaistelisel aasal \u00f5hku t\u00f5stis ja alles siis ma sain aru \u2013 ma igatsesin oma eluarmastust, meest, kes suri v\u00e4ga noorelt ja kellega koos surin ka mina \u2013 suri minu naer, minu r\u00f5\u00f5m, minu maailmav\u00e4rvid, minu elevus, minu armastus, minu elu. Ta lihtsalt suri \u00e4ra.  Ma veetsin terve oma \u00fclej\u00e4\u00e4nud elu aknal ja vaatasin j\u00e4\u00e4gitult seda \u00fcht ainust m\u00e4lestust, kus ma kord oma armastatud mehega aasal k\u00e4sik\u00e4es jooksin. Sulgesin silmad ja kuulasin naeru, mis oli vaikinud aga mu p\u00e4he s\u00f6\u00f6binud, tundsin p\u00e4ikesepaistet enda n\u00e4os ja tema k\u00e4si enda kehal mind hoidmas –  ma elasin aga tahtsin surra. Ootasin pikkisilmi surma, et minna Tema…<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[],"class_list":["post-1187","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-motted"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1187","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1187"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1187\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1256,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1187\/revisions\/1256"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1187"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1187"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1187"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}