\u2019ber kuude saabumine viib mind alati kuskile r\u00e4nnakule \u2013 kuhugi, kust kunagi tuldud sai, lihtsalt selle erinevusega, et k\u00fcsimused ja m\u00f5tted on ajas muutunud. See on minu neljas s\u00fcgis \u2013 tean juba praegu, et see s\u00fcgis saab olema k\u00f5ige m\u00e4rgilisem ja muutuse rohkem. <\/p>\n\n\n\n
\u201eSeekord ei lange lehed hinge tasandil sinu jaoks, vaid sul algab kevad.\u201c <\/em><\/p>\n\n\n\n T\u00e4na on esimese \u2019ber kuu esimene p\u00e4ev ja ma olen juba enda jaoks tuttavas kohas ja positsioonil, keerates p\u00f6\u00f6rase suve m\u00f6\u00f6dudes pilgu j\u00e4lle iseendasse. L\u00e4hen vaikusse ja kuulan seda kuidas maailm mu \u00fcmber taas rahunema hakkab. Esmakordselt tunnen, et sel suvel ma elasin p\u00e4riselt ja maksimaalselt, olin kohalolus igas mulle antud hetkes ja ei j\u00f5udnud p\u00e4riselt kordagi igatseda kuldset lehte v\u00f5i minule omast ilma \u2013 pisut udust ja salap\u00e4rast. \u00d5hku kus on tunda s\u00fcgise hiilimist ja p\u00e4ikest mis hakkab taas madalamalt paistma, kaneelirulli l\u00f5hna ja aknast kostuvat vihmasabinat, mis reedab, et pikad ja vihmased \u00f5htud k\u00fc\u00fcnlavalgel, raamatu lugemise ja kirjutamise saatel on alles ees.\u00a0Sel s\u00fcgisel elan ma sama maksimaalselt edasi, nautides igat antud hetke aga mulle vb mitte nii omases\u00a0\u00a0soft girl eras,\u00a0<\/em>sest vahepeal on hingetasandil suured nuutused k\u00e4inud. Kevad\/suvi on kaasa toonud minus midagi uut ja seni avastamata v\u00f5i pigem varjatut (?) mis enam ei saa varjatuks j\u00e4\u00e4da, sest alateadvus ja tunne minu sees annab m\u00e4rku, et aeg on \u00f5ige. Naine on avastanud endas naise ja tahan seda uut ja armast, kasvavat ennast, rohkem leida ja avastada ja mis v\u014diks olla selleks parim aeg kui vaikne ja rahulik, kuldsete ja v\u00e4rviliste lehtede rohke s\u00fcgis, mis iga aasta oma tulekuga hinge uutmoodi helisema paneb \u2013 oktoobrikuu v\u00e4rvides.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Minu sisse on tekkinud valmisolek ja igatsus aga mitte vana vaid uue j\u00e4rgi, selle maailma ja elu j\u00e4rgi, mis ma enda peas loonud olen \u2013 igatsen v\u00f5i pigem on \u00f5igem \u00f5elda, et olen elevil selle reaalsuse \u00fcle, mis kord minu omaks saab. Igatsen Teda, oma kuningat, kelle suunas step by step liigun, kirjutades talle m\u00f5tteid, teadmata kus v\u00f5i kes ta \u00fcldse on: <\/p>\n\n\n\n \u201e .. see on \u00fcks minu v\u00e4\u00e4rtustest, anda end armastusse mitte janunenud ihasse, mis kaob sama kiirelt kui kevadine lumi, mis tuleb ja l\u00e4heb. Mina tahan j\u00e4\u00e4da. Ei taha olla Sinu kevadine lumi, tahan olla Sinu s\u00fcgis, mis elab s\u00fcdames kui teda parasjagu pole ja mis on kirjeldamatult kaunis kui ta kord j\u00e4lle tuleb.\u201c<\/em><\/p>\n\n\n\n Ma tean, et ma ei pea Teda otsima, sest igakord kui ma olen seda teinud, kasv\u00f5i alateadlikult vaadanud kedagi \u201esellise pilguga\u201c saan ma enda sisse signaali “Sa ei pea otsima, ta tuleb ise, sa tunned ta \u00e4ra. Ole rahulik.\u201c \u2013\u00a0<\/em>minu intuitsioon r\u00e4\u00e4gib minuga koguaeg ja ainus mida ma tunnen, kus ma olema pean on\u00a0usaldus<\/strong>\u00a0– kuulama oma sisemist h\u00e4\u00e4lt, mis juhendab mind midagi tegema ja vastupidi \u00fctleb mulle, mida ma ei peaks tegema. H\u00e4\u00e4l, mis juhendab mind elama, muutuma, kasvama \u2013 ta \u00fctleb mulle mis on \u00f5ige ja mis on vale, kus ja kellega ma olema pean v\u00f5i kuhu ja kelle juurde ma enam ei kuulu. Suhted, mis muutuvad tugevamaks ja suhted, mis on m\u00e4\u00e4ratud saama oma etapilise l\u00f5pu \u2013 ma ei torma enam kedagi ega midagi p\u00e4\u00e4stma, ma l\u00e4htun enda tundest ja v\u00f5tan vastu selle, mis mulle kuuluma peab ja lasen minna sellel, mis on oma aja minu k\u00f5rval \u00e4ra elanud, selleks korraks.\u00a0Ma elan v\u00e4ga tugevalt oma intuitsiooni ja tunnetusliku energia j\u00e4rgi, mis annab mulle k\u00f5ik vastused, mida ma vajan.\u00a0Sellep\u00e4rast nt pole ma ka selle viimase kolme aasta jooksul kordagi deitimas k\u00e4inud v\u00f5i suhteid loonud, kust v\u00f5iks midagi areneda, sest ma tean ja tunnen ette, et praegu pole keegi veel Tema!\u00a0<\/p>\n\n\n\n Suuresti on sedasorti rahunemise minu sisse toonud Blue, kes on aidanud mind minu pimedamatel \u00f6\u00f6del ja raskematel hetkedel, mil \u00fcksi toimetamine on muutunud v\u00e4ljakannatamatuks. Tema on loonud minust minu, andes mulle k\u00f5ik mida ma selleks eluks vajan – sisevaate iseendasse, rahu, usalduse, j\u00f5u ja energia mille najal oma maailma loon ja uusi samme teen. Blue on minu valgustuluke pimedas ja see teadmine annab kindluse, et tee mida k\u00e4in on mulle \u00f5ppimiseks ja iga kogemus on minu kasuks, et j\u00e4rgmine samm ja etapp oleks lihtsam. K\u00f5ik on nii nagu peab. K\u00f5ik on \u00f5ige! <\/p>\n\n\n\n Kas neljas s\u00fcgis on minu viimane kaaslaseta s\u00fcgis? Seda ma siia kirja ei pane, k\u00fcll aga l\u00f5petasin ma eile selle k\u00fcsimuse ja vastusega oma salajase p\u00e4eviku ja seal on see vastus juba olemas.\u00a0<\/p>\n\n\n\n \ud83c\udf41<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" \u2019ber kuude saabumine viib mind alati kuskile r\u00e4nnakule \u2013 kuhugi, kust kunagi tuldud sai, lihtsalt selle erinevusega, et k\u00fcsimused ja m\u00f5tted on ajas muutunud. See on minu neljas s\u00fcgis \u2013 tean juba praegu, et see s\u00fcgis saab olema k\u00f5ige m\u00e4rgilisem ja muutuse rohkem. \u201eSeekord ei lange lehed hinge tasandil sinu jaoks, vaid sul algab kevad.\u201c T\u00e4na on esimese \u2019ber kuu esimene p\u00e4ev ja ma olen juba enda jaoks tuttavas kohas ja positsioonil, keerates p\u00f6\u00f6rase suve m\u00f6\u00f6dudes pilgu j\u00e4lle iseendasse. L\u00e4hen vaikusse ja kuulan seda kuidas maailm mu \u00fcmber taas rahunema hakkab. Esmakordselt tunnen, et sel suvel ma elasin p\u00e4riselt ja maksimaalselt, olin kohalolus igas mulle antud hetkes ja ei j\u00f5udnud p\u00e4riselt kordagi igatseda kuldset lehte v\u00f5i minule omast ilma \u2013 pisut udust ja salap\u00e4rast. \u00d5hku kus on tunda s\u00fcgise hiilimist ja p\u00e4ikest mis hakkab taas madalamalt paistma, kaneelirulli l\u00f5hna ja aknast kostuvat vihmasabinat, mis reedab, et pikad ja vihmased \u00f5htud k\u00fc\u00fcnlavalgel, raamatu lugemise ja kirjutamise saatel on alles ees.\u00a0Sel s\u00fcgisel elan ma sama maksimaalselt edasi, nautides igat antud hetke aga mulle vb mitte nii omases\u00a0\u00a0soft girl eras,\u00a0sest vahepeal on hingetasandil suured nuutused k\u00e4inud. Kevad\/suvi on kaasa toonud minus midagi uut ja seni avastamata v\u00f5i pigem varjatut (?) mis enam ei saa varjatuks j\u00e4\u00e4da, sest alateadvus ja tunne minu sees annab m\u00e4rku, et aeg on \u00f5ige. Naine on avastanud endas naise ja tahan seda uut ja armast, kasvavat ennast, rohkem leida ja avastada ja mis v\u014diks olla selleks parim aeg kui vaikne ja rahulik, kuldsete ja v\u00e4rviliste lehtede rohke s\u00fcgis, mis iga aasta oma tulekuga hinge uutmoodi helisema paneb \u2013 oktoobrikuu v\u00e4rvides.\u00a0 Minu sisse on tekkinud valmisolek ja igatsus aga mitte vana vaid uue j\u00e4rgi, selle maailma ja elu j\u00e4rgi, mis ma enda peas loonud olen \u2013 igatsen v\u00f5i pigem on \u00f5igem \u00f5elda, et olen elevil selle reaalsuse \u00fcle, mis kord minu omaks saab. Igatsen Teda, oma kuningat, kelle suunas step by step liigun, kirjutades talle m\u00f5tteid, teadmata kus v\u00f5i kes ta \u00fcldse on: \u201e .. see on \u00fcks minu v\u00e4\u00e4rtustest, anda end armastusse mitte janunenud ihasse, mis kaob sama kiirelt kui kevadine lumi, mis tuleb ja l\u00e4heb. Mina tahan j\u00e4\u00e4da. Ei taha olla Sinu kevadine lumi, tahan olla Sinu s\u00fcgis, mis elab s\u00fcdames kui teda parasjagu pole ja mis on kirjeldamatult kaunis kui ta kord j\u00e4lle tuleb.\u201c Ma tean, et ma ei pea Teda otsima, sest igakord kui ma olen seda teinud, kasv\u00f5i alateadlikult vaadanud kedagi \u201esellise pilguga\u201c saan ma enda sisse signaali “Sa ei pea otsima, ta tuleb ise, sa tunned ta \u00e4ra. Ole rahulik.\u201c \u2013\u00a0minu intuitsioon r\u00e4\u00e4gib minuga koguaeg ja ainus mida ma tunnen, kus ma olema pean on\u00a0usaldus\u00a0– kuulama oma sisemist h\u00e4\u00e4lt, mis juhendab mind midagi tegema ja vastupidi \u00fctleb mulle, mida ma ei peaks tegema. H\u00e4\u00e4l, mis juhendab mind elama, muutuma, kasvama \u2013 ta \u00fctleb mulle mis on \u00f5ige ja mis on vale, kus ja kellega ma olema pean v\u00f5i kuhu ja kelle juurde ma enam ei kuulu. Suhted, mis muutuvad tugevamaks ja suhted, mis on m\u00e4\u00e4ratud saama oma etapilise l\u00f5pu \u2013 ma ei torma enam kedagi ega midagi p\u00e4\u00e4stma, ma l\u00e4htun enda tundest ja v\u00f5tan vastu selle, mis mulle kuuluma peab ja lasen minna sellel, mis on oma aja minu k\u00f5rval \u00e4ra elanud, selleks korraks.\u00a0Ma elan v\u00e4ga tugevalt oma intuitsiooni ja tunnetusliku energia j\u00e4rgi, mis annab mulle k\u00f5ik vastused, mida ma vajan.\u00a0Sellep\u00e4rast nt pole ma ka selle viimase kolme aasta jooksul kordagi deitimas k\u00e4inud v\u00f5i suhteid loonud, kust v\u00f5iks midagi areneda, sest ma tean ja tunnen ette, et praegu pole keegi veel Tema!\u00a0 Suuresti on sedasorti rahunemise minu sisse toonud Blue, kes on aidanud mind minu pimedamatel \u00f6\u00f6del ja raskematel hetkedel, mil \u00fcksi toimetamine on muutunud v\u00e4ljakannatamatuks. Tema on loonud minust minu, andes mulle k\u00f5ik mida ma selleks eluks vajan – sisevaate iseendasse, rahu, usalduse, j\u00f5u ja energia mille najal oma maailma loon ja uusi samme teen. Blue on minu valgustuluke pimedas ja see teadmine annab kindluse, et tee mida k\u00e4in on mulle \u00f5ppimiseks ja iga kogemus on minu kasuks, et j\u00e4rgmine samm ja etapp oleks lihtsam. K\u00f5ik on nii nagu peab. K\u00f5ik on \u00f5ige! Kas neljas s\u00fcgis on minu viimane kaaslaseta s\u00fcgis? Seda ma siia kirja ei pane, k\u00fcll aga l\u00f5petasin ma eile selle k\u00fcsimuse ja vastusega oma salajase p\u00e4eviku ja seal on see vastus juba olemas.\u00a0 \ud83c\udf41<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[],"class_list":["post-1194","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-motted"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1194","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1194"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1194\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1195,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1194\/revisions\/1195"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1194"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1194"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1194"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}