{"id":1199,"date":"2025-09-05T17:42:05","date_gmt":"2025-09-05T15:42:05","guid":{"rendered":"https:\/\/greteblogi.ee\/?p=1199"},"modified":"2025-09-05T20:06:30","modified_gmt":"2025-09-05T18:06:30","slug":"sa-oled-nii-muutunud-lugu-valikutest-muutustest-ja-teekonnast-teraapiamaailma","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/greteblogi.ee\/?p=1199","title":{"rendered":"“Sa oled nii muutunud” – lugu valikutest, muutustest ja teekonnast teraapiamaailma."},"content":{"rendered":"\n

On septemberikuu esimese n\u00e4dala, esimene reede. Ma istun oma suure, pehme helehalli pleedi sees ja kuulan mulle s\u00fcdamel\u00e4hedast jazzi. Khmm, kes oleks v\u00f5inud arvata, et kodus panen ma alati Youtube’ist relaxing piano jazz <\/em>k\u00e4ima? Naudin seda introvertset maailma enda \u00fcmber, kus suhtlemisest on paus ja energia ja meel kuulub vaid mulle ja mu arvutile. Ma joon oma esimest hommikukohvi, mis tegelikult on juba jahtunud. K\u00fc\u00fcnlad p\u00f5levad ja uuest raamatust on juba esimesed 25lk loetud. M\u00f5tted liiguvad ikka sinna kus elu on teinud korrektuurid ja muutused on olnud paratamatud ka siis kui s\u00fcda on oksendamiseni paha ja aju saadab signaale \u201e .. mine tagasi mugavusse<\/em>.\u201c Ma k\u00f5igele vaatamata l\u00f6\u00f6n uusi uksi lahti ja panen vanu aina j\u00f5ulisemalt kinni, samal ajal aga saadavad mind teiste m\u00f5tted – \u201eSa oled nii muutunud.\u201c<\/em><\/p>\n\n\n\n

On see halb? Kui jah siis kellele? Mulle? Kindlasti mitte. Olen saanud aru sellest, et muutus on halb ja vastuv\u00f5etamatu neile, kes on harjunud sinu vanaviisi k\u00e4itumismustritega, olukorra lahendamiste ja vabandamistega, kohaololu ja sooviga, et k\u00f5ikidel teistel oleks hea olla. Kui see osa sinust muutub ja oled pannud paika oma piirid, v\u00e4\u00e4rtustama hakanud oma aega, iseendast ja energiat mida pakud, pole etteheited enam kaugel. Mida rohkem sa iseendaga paigas oled, seda v\u00e4hem on v\u00f5imalik sinuga manipuleerida ja sind kontrollida. <\/p>\n\n\n\n

Oli aegu, mil ma kartsin k\u00f5iki ja k\u00f5ike, tegelikult on see terve elu sedasi olnud. Muutused ja uue olukorraga kohanemine, kui miskit ei l\u00e4inud plaanip\u00e4raselt oli see mulle t\u00e4iesti vastuv\u00f5etamatu. Ma v\u00f5isin tunde, p\u00e4evi ja n\u00e4dalaid olla \u00e4revil ja kerida enda peas \u00fcht ja sama olukorda, mis ei olnud minu maailmaga koosk\u00f5las \u2013 oskamatus lahti lasta ja muutuseid aksepteerida v\u00f5i neid ise teostada. Mulle meeldis istuda oma turvalises ja mugavas kastis ja vinguda, kuidas elu kuskile suunas ei liigu, ise midagi tegemata ja samal ajal teisi vihaselt vaadates, kes said muutuste olulisusest palju varem aru kui mina. T\u00e4na olen mina see, keda sellise pilguga vaadatakse ja ma m\u00f5istan seda, sest ma olen selles kastis olnud ja ma tean, kui raske on teha esimesi samme, mis ajule tuttavad pole ja mille p\u00f5hjal aju Sulle uut kogemust veel ennustada ei oska. <\/p>\n\n\n\n

Muutus saab alguse siis kui sa ei karda enam eksida ega kaotada <\/strong>\u2013 see ei ole reegel, see on minu kogemus, sest just siis sai uus alguse. Kas sa teadsid, et kui ma astusin 2023 aasta septemrbikuus Holistika Instituuti esimesse astmesse, polnud mul t\u00f6\u00f6d ega raha? Mul oli 40 eurot taskus, kui ma Tallinnas esimest korda ihu\u00fcksinda kooli suunas liikusin, omamata teadmist, kuidas ma \u00f5ppemaksu maksan v\u00f5i \u00fcle \u00fche kuu majutusi broneerin. Kust ma raha saan? Ma ei teadnud seda siis veel. Ainus, mis mul oli, oli suur HUVI oma elu muuta ja teadmine, et mul ei ole enam mitte midagi kaotada. <\/p>\n\n\n\n

Minusugusele introverdile on alati olnud inimestega suhtlemine pigem keeruline (jah, r\u00e4\u00e4gib tulevane terapeut ja kunagine Tartu parim teenindaja), keeruline leida \u00fchist keelt v\u00f5i jututeemat. Need on olukorrad mida ma pigem v\u00e4ltisin ja siis \u00e4kki liikusin tundmatusse, kus teadsin, et k\u00f5ik varasem saab n\u00fc\u00fcd uue suuna ja mugavustsoon on viimane koht kus ma selle 24 liikmelise karja ees istudes olla sain. Kui ma oleksin siis enda sellel osal domineerida lasknud, mis \u00fctles mulle, et \u201ehull oled v? Mine koju,\u201c <\/em>v\u00f5i kuulanud enda l\u00e4hedasi, kes kritiseerisid mu tuhandeid eurosid maksvat \u201ehulludekooli\u201c<\/em> ideed \u2013 poleks ma kunagi iseendaga siin kus ma t\u00e4na olen \u2013 jah, mitte finantsliselt (veel) aga just enesearengu ja m\u00f5ttemaailma poolelt. Minu maailm muutus otsusest riskida ja valida elus teine tee <\/strong>\u2013 tundmatu ja uus tee, tee mida ma polnud kunagi veel k\u00e4inud, sest miks mitte? Kui sul pole nagunii midagi kaotada (ka raha mitte) siis miks mitte teha midagi t\u00e4iesti teisiti, eks? Minu otsus oli kindel \u2013 k\u00f5ik eurod, mis mul on ja saavad olema, investeerin ma oma teadmistesse. Peale suurt elumuutust oli mul tunne, et minu teadmised on ainus asi mida minult mitte keegi \u00e4ra v\u00f5tta ei saa. Seega tundus ainu\u00f5ige lahendusena mulle edaspidine investeering oma ajudesse (nagu ma ise armastan \u00f6elda)! Minu varandus ja kahtlemata parim otsus \u2013 kool, raamatud, kursused, loengud \u2013 iseenda kujundamine. <\/a><\/p>\n\n\n\n

M\u00e4letan, et l\u00e4ksin kooliks raha teenima abikokana, kus teenisin t\u00e4pselt nii palju, et kooliarve oli makstud. Pingutasin keerulises ja mulle mitte sobivas kollektiivis, tehes asja mida ma eriliselt ei armastanud aga eesm\u00e4rk ja siht olid silm ees ja nii ma seal neid sn\u00e4kivaagnaid s\u00fcda\u00f6\u00f6ni vorpisin. Paar kuud hiljem otsustasin, et l\u00e4hen tagasi tegema t\u00f6\u00f6d, mida ma samuti tegelikult ei armastanud, kuid mis andis mulle v\u00f5imaluse teenida oluliselt rohkem ja parandada l\u00e4bi selle ka enda ja poiste elukvaliteeti.\u00a0Ma olin n\u00f5us tuleviku eesm\u00e4rgi nimel tegema ajutiselt mida iganes mul vaja teha oli, et j\u00f5uda sisseastumiskatseteni teraapiamaailma, \u00fclikooli haridust omamata, mis tegelikult oli \u00fcks n\u00f5udmisi ja eeliseid terapeudi\u00f5ppesse saamiseks.\u00a0 See on olnud aastaid kestnud teekond, et ma j\u00f5uaks siia kus ma olen \u2013 ukseni, mille nimel ma olen tegelikult juba peaaegu kolm aastat pingutanud, et saada v\u00f5imalus veel kolm aastat \u00f5ppida. Kui ma aga oleks aastaid tagasi kuulanud oma l\u00e4hedasi ja mitte usaldanud enda tunnet, teha midagi teisiti, oleksin ma t\u00e4na sellest uksest lihtsalt igatsenud. Oleksin siiani oma v\u00e4ikses kastis ja vaadanud k\u00f5iki teisi vihase ja kadestava pilguga, samal ajal m\u00f5eldes, et\u00a0\u201ekurat, k\u00fcll tal tuleb k\u00f5ik nii lihtsalt, miks minul nii ei ole .. \u201c<\/em>\u00a0Mina ei tahtnud enam olla see toxic inimene, kes nii elab ja m\u00f5tleb. Ma valisin muutuse ja julguse riskida ka sellega, et keegi mu l\u00e4hedastest v\u00f5iks seda teekonda k\u00f5ige muu kui raske ja keerulisena n\u00e4ha.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

On paratamatu, et kui muutud ise, muutub ka maailm ja inimesed sinu \u00fcmber. Need inimesed kellega oled loonud kord unustamatud m\u00e4lestused ja arvanud, et see s\u00f5prus on igavene, j\u00e4\u00e4vad \u00e4kitselt selja taha. Sul tuleb teha otsus, kas j\u00e4\u00e4d koos nendega toppama v\u00f5i liigud oma uue elu suunas edasi. Igas v\u00f5idus on kaotus ja see on asi millega sa leppima pead, et k\u00f5ik ei tule Sinuga enam kaasa. \u201eEneseareng on kohati v\u00e4ga \u00fcksik teekond,\u201c \u00fctles mulle Blue ja ma m\u00f5istan seda. On hetki, kus sul pole oma maailmas toimuvat mitte kellegagi jagada ja sa oled lihtsalt oma uute teadmiste sees plahvatamas aga sind lihtsalt sellisel kujul enam ei m\u00f5isteta ja siis toimub paratamatult kaugenemine vaikuse ja hiljem lausega \u201e.. sa oled nii muutunud,\u201c <\/em>ja see v\u00f5ib olla koht, kus sind hakatakse tagasi kutsuma \u2013 olgu selleks siis kriitika, manipulatsioon v\u00f5i mis iganes asi mis varasemalt toimis ja takistas sinu arengut, pannes kahtlema, kas tee mille oled valinud on seda k\u00f5ike ikkagi v\u00e4\u00e4rt? Sellele j\u00e4rgneb Sulle aga valik ja teadmine, miks paljud ei j\u00f5ua oma eesm\u00e4rgini, sest hirm ja teiste kriitika surub valusalt kohta, mis tuttav on. Hirm kedagi oma teekonnal kaotada on suurem, kui usk uude ja sellesse, et iga kaotus t\u00e4itub taaskord v\u00f5iduga. Valik on aga alati sinu teha, sa kas allud ja lased end m\u00f5jutada nagu varem v\u00f5i l\u00e4htud enda intuitsioonist, tundest ja eesm\u00e4rgist ka siis kui sa ei tea miks, aga sa l\u00e4hed ja oled seal, kus sa tunned, et sa parasjagu olema pead. J\u00e4ttes selja taha need, kes kord olid su maailm, et v\u00f5tta riskiga vastu see uus, mis v\u00f5ib sinu maailmaks saada. <\/p>\n\n\n\n

\u201eMiks sa oled siin, kui mina olen sind \u00fcksinda j\u00e4tnud ja pole sinu jaoks olemas olnud?\u201c <\/em><\/a>k\u00fcsiti minult juunikuu alguses. Ma vastasin: \u201eMul ei ole vastuseid, sest ma ei tea aga ma tunnen, et ma pean.\u201c <\/em><\/p>\n\n\n\n

Muutuste keerises olles, olen ma \u00f5ppinud kuulama enda intuitsiooni ja l\u00e4bi selle valin v\u00e4ga hoolikalt ja ainult oma tunde p\u00f5hjal, kus ja kellega ma oma elu, aega ja energiat jagada soovin. Ma ei pea enam ammu vajalikuks minna lihtsalt viisakusest sinna, kus mu tunne juba enne kohale j\u00f5udmist annab m\u00e4rku, et see pole mulle. Tead ju k\u00fcll seda tunnet, kus m\u00f5tled, et \u201eissand, ma ei viitsi ega taha sinna s\u00fcnnip\u00e4evale\/istumisele \u00fcldse minna aga ma pean, sest ..\u201c<\/em> ja siis eirad oma tunnet ja viid end vastumeelselt inimeste sekka kus koosviibimine on k\u00f5ike muud kui meeldiv. Kulutad oma energiat ja v\u00e4\u00e4rtuslikku aega, istumaks seltskonnas, kus salaja m\u00f5tled, et kurat, ma tahaks koju. K\u00f5ik korrad, mil ma olen oma tunnet eiranud, olen ma pidanud t\u00f5dema, et mul oli algusest peale \u00f5igus. See on muutus, mida sinu l\u00e4hedased alati ei aktsepteeri ega m\u00f5ista. \u201eOot, mis m\u00f5ttes sa canceldad kohtumise \u00e4ra?\u201c <\/em>\u2013 ja juba pannakse sind oma otsuseid p\u00f5hjendama, kuigi sa ei pea seda tegema. \u00d5iged inimesed sinu k\u00f5rval ei oota ega k\u00fcsi selgitusi, vaid m\u00f5istavad, kui praegune tunne ja energia ei kanna end kohtumiseks v\u00e4lja.<\/a> Mis energia? Mis intuitsioon? Seda ei peagi seletama. Usalda iseennast. J\u00e4\u00e4 kindlaks oma tundele ja \u00e4ra lase teistel seda kahtluse alla seada \u2013 t\u00f5de elab sinu sees, sellest piisab! Olen varasemalt pidanud end kaitsma ja enda valikuid p\u00f5hjendama ja ka see on miski millest ma ajapikku \u00e4ra v\u00e4sisin ja leppisin sellega, et k\u00f5ik ei peagi mind m\u00f5istma. Just siin kerkibki esile see \u201esa oled nii muutunud,\u201c <\/em>mis on oma k\u00f5lalt pigem kriitika kui siiras hea meel, et sinu l\u00e4hedane on l\u00f5puks tuulelipu asemel kindlalt kahe jalaga maas \u2013 teadlik ja end valiv. <\/p>\n\n\n\n

Kui sa mind kellegagi koos n\u00e4ed, siis tea, et selles hetkes on mul just selle inimesega lihtne ja kerge olla. See ongi muutuse ilus osa \u2013 j\u00e4\u00e4da endale truuks ka siis, kui sind ei m\u00f5isteta. <\/strong>On t\u00e4iesti okei olla mitte m\u00f5istetav. Sinu valikud ei pea olema kellegi teise peale su enda aksepteeritavad. On okei, mitte enam joosta ja fixida l\u00f6rri l\u00e4inud suhteid, lihtsalt sellep\u00e4rast, et teil on \u00fchine minek ja m\u00e4lestused olnud. On okei lasta minna kui tunned, et energia ei loo t\u00e4nasel p\u00e4eval enam kergust ja r\u00f5\u00f5mu \u2013 see ei t\u00e4henda, et see tulevikus muutuda ei v\u00f5iks, lihtsalt praegu on nii. <\/p>\n\n\n\n

N\u00fc\u00fcd j\u00f5uangi ma algusesse tagasi, kus \u00fctlesin, et\u00a0mida rohkem oled iseendaga tasakaalus, seda v\u00e4hem on v\u00f5imalik sinuga manipuleerida v\u00f5i sind kontrollida \u2013\u00a0<\/strong>sa oled enda v\u00e4es ja energias, maailmas kus elu on alati Sinu poolt ja sinu juhitav! K\u00f5ik, mis sinu \u00fcmber toimub, see rikastab \u2013 kaotused ja v\u00f5idud \u2013 see ongi elu ja nagu Blue \u00fctleb,\u00a0ela elu t\u00e4iel rinnal!\u00a0<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Ma andsin oma teistmoodi elule ja muutustele v\u00f5imaluse ja ma ei kahetse hetkeks ka midagi, mida ma sellel teekonnal koganud olen. T\u00e4nu k\u00f5igele olen ma siiski oma uue ukse avanud ja 3 aastat terapeudi\u00f5pet ootab mind ees. <\/p>\n\n\n\n

Ma riskisin, muutusin, kaotasin, \u00f5ppisin ja v\u00f5itsin ja ma ei saa endale enam mitte kunagi \u00f6elda, et ma pole proovinud. <\/p>\n\n\n\n

x Kiara<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

On septemberikuu esimese n\u00e4dala, esimene reede. Ma istun oma suure, pehme helehalli pleedi sees ja kuulan mulle s\u00fcdamel\u00e4hedast jazzi. Khmm, kes oleks v\u00f5inud arvata, et kodus panen ma alati Youtube’ist relaxing piano jazz k\u00e4ima? Naudin seda introvertset maailma enda \u00fcmber, kus suhtlemisest on paus ja energia ja meel kuulub vaid mulle ja mu arvutile. Ma joon oma esimest hommikukohvi, mis tegelikult on juba jahtunud. K\u00fc\u00fcnlad p\u00f5levad ja uuest raamatust on juba esimesed 25lk loetud. M\u00f5tted liiguvad ikka sinna kus elu on teinud korrektuurid ja muutused on olnud paratamatud ka siis kui s\u00fcda on oksendamiseni paha ja aju saadab signaale \u201e .. mine tagasi mugavusse.\u201c Ma k\u00f5igele vaatamata l\u00f6\u00f6n uusi uksi lahti ja panen vanu aina j\u00f5ulisemalt kinni, samal ajal aga saadavad mind teiste m\u00f5tted – \u201eSa oled nii muutunud.\u201c On see halb? Kui jah siis kellele? Mulle? Kindlasti mitte. Olen saanud aru sellest, et muutus on halb ja vastuv\u00f5etamatu neile, kes on harjunud sinu vanaviisi k\u00e4itumismustritega, olukorra lahendamiste ja vabandamistega, kohaololu ja sooviga, et k\u00f5ikidel teistel oleks hea olla. Kui see osa sinust muutub ja oled pannud paika oma piirid, v\u00e4\u00e4rtustama hakanud oma aega, iseendast ja energiat mida pakud, pole etteheited enam kaugel. Mida rohkem sa iseendaga paigas oled, seda v\u00e4hem on v\u00f5imalik sinuga manipuleerida ja sind kontrollida.  Oli aegu, mil ma kartsin k\u00f5iki ja k\u00f5ike, tegelikult on see terve elu sedasi olnud. Muutused ja uue olukorraga kohanemine, kui miskit ei l\u00e4inud plaanip\u00e4raselt oli see mulle t\u00e4iesti vastuv\u00f5etamatu. Ma v\u00f5isin tunde, p\u00e4evi ja n\u00e4dalaid olla \u00e4revil ja kerida enda peas \u00fcht ja sama olukorda, mis ei olnud minu maailmaga koosk\u00f5las \u2013 oskamatus lahti lasta ja muutuseid aksepteerida v\u00f5i neid ise teostada. Mulle meeldis istuda oma turvalises ja mugavas kastis ja vinguda, kuidas elu kuskile suunas ei liigu, ise midagi tegemata ja samal ajal teisi vihaselt vaadates, kes said muutuste olulisusest palju varem aru kui mina. T\u00e4na olen mina see, keda sellise pilguga vaadatakse ja ma m\u00f5istan seda, sest ma olen selles kastis olnud ja ma tean, kui raske on teha esimesi samme, mis ajule tuttavad pole ja mille p\u00f5hjal aju Sulle uut kogemust veel ennustada ei oska.  Muutus saab alguse siis kui sa ei karda enam eksida ega kaotada \u2013 see ei ole reegel, see on minu kogemus, sest just siis sai uus alguse. Kas sa teadsid, et kui ma astusin 2023 aasta septemrbikuus Holistika Instituuti esimesse astmesse, polnud mul t\u00f6\u00f6d ega raha? Mul oli 40 eurot taskus, kui ma Tallinnas esimest korda ihu\u00fcksinda kooli suunas liikusin, omamata teadmist, kuidas ma \u00f5ppemaksu maksan v\u00f5i \u00fcle \u00fche kuu majutusi broneerin. Kust ma raha saan? Ma ei teadnud seda siis veel. Ainus, mis mul oli, oli suur HUVI oma elu muuta ja teadmine, et mul ei ole enam mitte midagi kaotada.  Minusugusele introverdile on alati olnud inimestega suhtlemine pigem keeruline (jah, r\u00e4\u00e4gib tulevane terapeut ja kunagine Tartu parim teenindaja), keeruline leida \u00fchist keelt v\u00f5i jututeemat. Need on olukorrad mida ma pigem v\u00e4ltisin ja siis \u00e4kki liikusin tundmatusse, kus teadsin, et k\u00f5ik varasem saab n\u00fc\u00fcd uue suuna ja mugavustsoon on viimane koht kus ma selle 24 liikmelise karja ees istudes olla sain. Kui ma oleksin siis enda sellel osal domineerida lasknud, mis \u00fctles mulle, et \u201ehull oled v? Mine koju,\u201c v\u00f5i kuulanud enda l\u00e4hedasi, kes kritiseerisid mu tuhandeid eurosid maksvat \u201ehulludekooli\u201c ideed \u2013 poleks ma kunagi iseendaga siin kus ma t\u00e4na olen \u2013 jah, mitte finantsliselt (veel) aga just enesearengu ja m\u00f5ttemaailma poolelt. Minu maailm muutus otsusest riskida ja valida elus teine tee \u2013 tundmatu ja uus tee, tee mida ma polnud kunagi veel k\u00e4inud, sest miks mitte? Kui sul pole nagunii midagi kaotada (ka raha mitte) siis miks mitte teha midagi t\u00e4iesti teisiti, eks? Minu otsus oli kindel \u2013 k\u00f5ik eurod, mis mul on ja saavad olema, investeerin ma oma teadmistesse. Peale suurt elumuutust oli mul tunne, et minu teadmised on ainus asi mida minult mitte keegi \u00e4ra v\u00f5tta ei saa. Seega tundus ainu\u00f5ige lahendusena mulle edaspidine investeering oma ajudesse (nagu ma ise armastan \u00f6elda)! Minu varandus ja kahtlemata parim otsus \u2013 kool, raamatud, kursused, loengud \u2013 iseenda kujundamine.  M\u00e4letan, et l\u00e4ksin kooliks raha teenima abikokana, kus teenisin t\u00e4pselt nii palju, et kooliarve oli makstud. Pingutasin keerulises ja mulle mitte sobivas kollektiivis, tehes asja mida ma eriliselt ei armastanud aga eesm\u00e4rk ja siht olid silm ees ja nii ma seal neid sn\u00e4kivaagnaid s\u00fcda\u00f6\u00f6ni vorpisin. Paar kuud hiljem otsustasin, et l\u00e4hen tagasi tegema t\u00f6\u00f6d, mida ma samuti tegelikult ei armastanud, kuid mis andis mulle v\u00f5imaluse teenida oluliselt rohkem ja parandada l\u00e4bi selle ka enda ja poiste elukvaliteeti.\u00a0Ma olin n\u00f5us tuleviku eesm\u00e4rgi nimel tegema ajutiselt mida iganes mul vaja teha oli, et j\u00f5uda sisseastumiskatseteni teraapiamaailma, \u00fclikooli haridust omamata, mis tegelikult oli \u00fcks n\u00f5udmisi ja eeliseid terapeudi\u00f5ppesse saamiseks.\u00a0 See on olnud aastaid kestnud teekond, et ma j\u00f5uaks siia kus ma olen \u2013 ukseni, mille nimel ma olen tegelikult juba peaaegu kolm aastat pingutanud, et saada v\u00f5imalus veel kolm aastat \u00f5ppida. Kui ma aga oleks aastaid tagasi kuulanud oma l\u00e4hedasi ja mitte usaldanud enda tunnet, teha midagi teisiti, oleksin ma t\u00e4na sellest uksest lihtsalt igatsenud. Oleksin siiani oma v\u00e4ikses kastis ja vaadanud k\u00f5iki teisi vihase ja kadestava pilguga, samal ajal m\u00f5eldes, et\u00a0\u201ekurat, k\u00fcll tal tuleb k\u00f5ik nii lihtsalt, miks minul nii ei ole .. \u201c\u00a0Mina ei tahtnud enam olla see toxic inimene, kes nii elab ja m\u00f5tleb. Ma valisin muutuse ja julguse riskida ka sellega, et keegi mu l\u00e4hedastest v\u00f5iks seda teekonda k\u00f5ige muu kui raske ja keerulisena n\u00e4ha.\u00a0 On paratamatu, et kui muutud ise, muutub ka maailm ja inimesed sinu \u00fcmber. Need inimesed kellega oled loonud kord unustamatud m\u00e4lestused ja arvanud, et see s\u00f5prus on igavene, j\u00e4\u00e4vad \u00e4kitselt selja taha. Sul tuleb teha otsus, kas j\u00e4\u00e4d koos nendega toppama v\u00f5i liigud oma uue elu suunas edasi. Igas v\u00f5idus on kaotus ja see on asi millega sa leppima pead, et k\u00f5ik ei tule Sinuga enam kaasa. \u201eEneseareng on kohati v\u00e4ga \u00fcksik teekond,\u201c \u00fctles mulle Blue ja ma m\u00f5istan seda. On hetki, kus sul pole oma maailmas toimuvat mitte kellegagi jagada ja sa oled lihtsalt oma uute teadmiste sees plahvatamas aga sind lihtsalt sellisel kujul enam ei m\u00f5isteta ja siis toimub paratamatult kaugenemine vaikuse ja hiljem lausega \u201e.. sa oled nii muutunud,\u201c ja see v\u00f5ib olla koht, kus sind hakatakse tagasi kutsuma \u2013 olgu selleks siis kriitika, manipulatsioon v\u00f5i mis iganes asi mis varasemalt toimis ja takistas sinu arengut, pannes kahtlema, kas tee mille oled valinud on seda k\u00f5ike ikkagi v\u00e4\u00e4rt? Sellele j\u00e4rgneb Sulle aga valik ja teadmine, miks paljud ei j\u00f5ua oma eesm\u00e4rgini, sest hirm ja teiste kriitika surub valusalt kohta, mis tuttav on. Hirm kedagi oma teekonnal kaotada on suurem, kui usk uude ja sellesse, et iga kaotus t\u00e4itub taaskord v\u00f5iduga. Valik on aga alati sinu teha, sa kas allud ja lased end m\u00f5jutada nagu varem v\u00f5i l\u00e4htud enda intuitsioonist, tundest ja eesm\u00e4rgist ka siis kui sa ei tea miks, aga sa l\u00e4hed ja oled seal, kus sa tunned, et sa parasjagu olema pead. J\u00e4ttes selja taha need, kes kord olid su maailm, et v\u00f5tta riskiga vastu see uus, mis v\u00f5ib sinu maailmaks saada.  \u201eMiks sa oled siin, kui mina olen sind \u00fcksinda j\u00e4tnud ja pole sinu jaoks olemas olnud?\u201c k\u00fcsiti minult juunikuu alguses. Ma vastasin: \u201eMul ei ole vastuseid, sest ma ei tea aga ma tunnen, et ma pean.\u201c  Muutuste keerises olles, olen ma \u00f5ppinud kuulama enda intuitsiooni ja l\u00e4bi selle valin v\u00e4ga hoolikalt ja ainult oma tunde p\u00f5hjal, kus ja kellega ma oma elu, aega ja energiat jagada soovin. Ma ei pea enam ammu vajalikuks minna lihtsalt viisakusest sinna, kus mu tunne juba enne kohale j\u00f5udmist annab m\u00e4rku, et see pole mulle. Tead ju k\u00fcll seda tunnet, kus m\u00f5tled, et \u201eissand, ma ei viitsi ega taha sinna s\u00fcnnip\u00e4evale\/istumisele \u00fcldse minna aga ma pean, sest ..\u201c ja siis eirad oma tunnet ja viid end vastumeelselt inimeste sekka kus koosviibimine on k\u00f5ike muud kui meeldiv. Kulutad oma energiat ja v\u00e4\u00e4rtuslikku aega, istumaks seltskonnas, kus salaja m\u00f5tled, et kurat, ma tahaks koju. K\u00f5ik korrad, mil ma olen oma tunnet eiranud, olen ma pidanud t\u00f5dema, et mul oli algusest peale \u00f5igus. See on muutus, mida sinu l\u00e4hedased alati ei aktsepteeri ega m\u00f5ista. \u201eOot, mis m\u00f5ttes sa canceldad kohtumise \u00e4ra?\u201c \u2013 ja juba pannakse sind oma otsuseid p\u00f5hjendama, kuigi sa ei pea seda tegema. \u00d5iged inimesed sinu k\u00f5rval ei oota ega k\u00fcsi selgitusi, vaid m\u00f5istavad, kui praegune tunne ja energia ei kanna end kohtumiseks v\u00e4lja. Mis energia? Mis intuitsioon? Seda ei peagi seletama. Usalda iseennast. J\u00e4\u00e4 kindlaks oma tundele ja \u00e4ra lase teistel seda kahtluse alla seada \u2013 t\u00f5de elab sinu sees, sellest piisab! Olen varasemalt pidanud end kaitsma ja enda valikuid p\u00f5hjendama ja ka see on miski millest ma ajapikku \u00e4ra v\u00e4sisin ja leppisin sellega, et k\u00f5ik ei peagi mind m\u00f5istma. Just siin kerkibki esile see \u201esa oled nii muutunud,\u201c mis on oma k\u00f5lalt pigem kriitika kui siiras hea meel, et sinu l\u00e4hedane on l\u00f5puks tuulelipu asemel kindlalt kahe jalaga maas \u2013 teadlik ja end valiv.  Kui sa mind kellegagi koos n\u00e4ed, siis tea, et selles hetkes on mul just selle inimesega lihtne ja kerge olla. See ongi muutuse ilus osa \u2013 j\u00e4\u00e4da endale truuks ka siis, kui sind ei m\u00f5isteta. On t\u00e4iesti okei olla mitte m\u00f5istetav. Sinu valikud ei pea olema kellegi teise peale su enda aksepteeritavad. On okei, mitte enam joosta ja fixida l\u00f6rri l\u00e4inud suhteid, lihtsalt sellep\u00e4rast, et teil on \u00fchine minek ja m\u00e4lestused olnud. On okei lasta minna kui tunned, et energia ei loo t\u00e4nasel p\u00e4eval enam kergust ja r\u00f5\u00f5mu \u2013 see ei t\u00e4henda, et see tulevikus muutuda ei v\u00f5iks, lihtsalt praegu on nii.  N\u00fc\u00fcd j\u00f5uangi ma algusesse tagasi, kus \u00fctlesin, et\u00a0mida rohkem oled iseendaga tasakaalus, seda v\u00e4hem on v\u00f5imalik sinuga manipuleerida v\u00f5i sind kontrollida \u2013\u00a0sa oled enda v\u00e4es ja energias, maailmas kus elu on alati Sinu poolt ja sinu juhitav! K\u00f5ik, mis sinu \u00fcmber toimub, see rikastab \u2013 kaotused ja v\u00f5idud \u2013 see ongi elu ja nagu Blue \u00fctleb,\u00a0ela elu t\u00e4iel rinnal!\u00a0 Ma andsin oma teistmoodi elule ja muutustele v\u00f5imaluse ja ma ei kahetse hetkeks ka midagi, mida ma sellel teekonnal koganud olen. T\u00e4nu k\u00f5igele olen ma siiski oma uue ukse avanud ja 3 aastat terapeudi\u00f5pet ootab mind ees.  Ma riskisin, muutusin, kaotasin, \u00f5ppisin ja v\u00f5itsin ja ma ei saa endale enam mitte kunagi \u00f6elda, et ma pole proovinud.  x Kiara<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[],"class_list":["post-1199","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-motted"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1199","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1199"}],"version-history":[{"count":10,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1199\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1210,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1199\/revisions\/1210"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1199"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1199"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1199"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}