2025 minu silmade l\u00e4bi. <\/p>\n\n\n\n
<\/a>\u201eOodates minu langust n\u00e4ed sa alati mind t\u00f5usmas<\/em><\/a>.\u201c \u2013 Kiara G. Becker, 2025 <\/em><\/p>\n\n\n\n 2025 andis mulle selget oma olemusega m\u00e4rku, et mind ei saa murda. Mind ei ole t\u00e4naseni m\u00f5jutanud mitte \u00fckski selle aasta elus\u00fcndmus enam nii palju, et see mul jalad alt l\u00f6\u00f6ks. Ma v\u00f5in hetkeks vankuda aga ma seisan edasi. Ma olen enda \u00fcle uhke, sest ainult mina tean, mida minu silmad ja s\u00fcda sellel aastal n\u00e4inud ja tundnud on \u2013 varjatud m\u00e4rkamised ja koju teki alla peidetud tunded. Kasvamine ja lahti murdmine, v\u00f5itlus s\u00fcdame ja m\u00f5istusega ja palju muudki, mis teeb kogu aasta niiv\u00f5rd eriliseks, et ma oleks valmis sellest igat hetke uuesti kogema. Kogeda selleks, et veel sealt \u00f5ppida. \u201eSoovin sulle raskeid kogemusi,\u201c \u00fctles minu s\u00f5branna mulle \u00fchel s\u00fcnnip\u00e4evapeol, sest ta tabas \u00e4ra selle osas, kus toimub minu elus k\u00f5ige suuremad l\u00e4bimurded ja kasvamine \u2013 kogemises, isiklikus kogemises, mis iganes see siis on aga edaspidi sooviks siiski kergemalt eks?\u00a0<\/p>\n\n\n\n Ma tean ja tunnen t\u00e4naseks v\u00e4ga selgelt \u00e4ra kuhu ma kuulun ja kuhu mitte. T\u00e4nu sellele taban ma alati \u00e4ra selle osa elust, mis muutuma hakkab. Muutuseid on sellel aastal olnud rohkem kui oleksin arvanud ja ehk isegi soovinud? Ma ei ole \u00fchegi muutuse taha enam kinni j\u00e4\u00e4nud, jah ma olen saanud haiget aga ma vaatan elu ja selles juhtuvat teadlikuma pilguga. Ma ei j\u00e4\u00e4 ootama, ma l\u00e4hen lihtsalt uue kogemusega edasi ja nii aastat aastasse \u2013 t\u00e4nasesse ja siit edasi. Pean pausi, hingan ja l\u00e4hen edasi. Ainus mis on j\u00e4\u00e4nud samaks on siht. Tee mille valisin juba aastaid tagasi \u2013 kogu sellel teekonnal on see ainus mis pole muutunud.\u00a0Siht!<\/strong> Midagi, mis on nii kindel, et saab minu omaks \u2013 kui elu tahab siis muutustega, kui ei siis just nii nagu ma seda ettekujutanud olen.\u00a0<\/p>\n\n\n\n K\u00fcllap sa enam ei m\u00e4leta aga 2024 aasta kokkuv\u00f5ttes kirjutasin ma j\u00e4rgnevad read: <\/p>\n\n\n\n \u201eSind ei kaastata vestlusesse ega k\u00f5netata. Vaatad enda \u00fcmber inimesi, istud \u00fchises lauas, justkui oled \u00fcks k\u00f5igist aga tegelikult tajud, et mitte kedagi ei huvita Sinu kohaolu?\u201c <\/em>V\u00e4hem kui kaks n\u00e4dalat peale selle kirjutamist mind koondati ja ma vabanesin juba selle aasta algusest kohast kuhu ma ei kuulu \u2013 inimeste keskelt kes pole mulle, laudkonnast kus ma ei leidnud oma kohta. Kas ma \u00fcldse otsisin? Pigem ei, seega ei heida ma midagi ette, k\u00f5ik oli nii nagu pidi, sest ma teadsin juba kaks kuud enne ja tegelikult sinna tagasi minnes, et uuel aastal ma selles kohas enam pole. Sisetunne<\/strong> ja see ei hirmutanud mind kordagi. Ma olin pigem t\u00e4nulik, et mulle anti v\u00f5imalus ja ma sain taaskord selles maailmas olla ja tunda end olulisena \u2013 m\u00e4ssajana. Ma j\u00e4\u00e4n alati seda osa oma elust armastama ja vaatan kaupluses naeratusega mulle s\u00fcdamel\u00e4hedast asutust \u2013 seal oldud aastad andsid mulle nii palju v\u00e4\u00e4rtuslikku, et kuidas ma saaksin tunda teisiti kui ainult siirast t\u00e4nutunnet?<\/p>\n\n\n\n \u201eMilline on elu siis kui mul pole enam t\u00f6\u00f6d,\u201c kirjutasin ma kaheksandal jaanuaril oma m\u00e4rkmikusse. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval sai see k\u00fcsimus reaalses maailmas v\u00f5imaluse leida vastuseid. Ma ei m\u00f5elnud kordagi, et miks mina vaid mu esimene m\u00f5te oli, no palun vaadake mind, sest mul l\u00e4heb n\u00fc\u00fcdsest veel paremini. Tsiteerides mu s\u00f5branna abikaasat siis \u201e .. teisi ei tea aga Kiara saab hakkama.\u201c<\/em>Saangi. Ma pole ohver ega soovinud olla kordagi ohvrirollis \u2013 ma tegelikult ju v\u00f5itsin \u2013 vabaduse ja v\u00f5imaluse tulla raamidest v\u00e4lja. T\u00e4histasin seda, mille puhul enamik oleks paanikasse sattunud \u2013 t\u00f6\u00f6tuks j\u00e4\u00e4mist keerulisel ajal. Jah, ma tunnistan ma olin hetkeks hirmul aga vaatamata olukorrale lubasin ma endale, et ma ei l\u00e4he enam kunagi oma elus sinna kus ma kohe alguses tunnen, et see pole mulle. Ka see realiseerus ja peale 40 CV saatmist ei ole tulnud mulle peale \u201eT\u00e4nan kandideerimast aga ..\u201c \u00fchtegi teist vastust. M\u00f5istsin, et tegelikult iga saadetud CV\u2019ga ma teadsin, et see pole mulle kuhu ma end taas sokutada p\u00fc\u00fcdsin \u2013 endale vastuoluliselt ja harjumusp\u00e4raselt k\u00e4ituda oli ikka veel alateadlikult mu harjumuses. T\u00e4naseks ei tea ma, milliseks saab olema minu sissetulekuallikas, kust see tuleb ja mis on see asi, kus ma tunnen, et vot SEE<\/strong>! Okei, ma ju tegelikult tean mis see<\/strong> on, aga ma tunnen, et aeg pole selleks veel \u00f5ige. \u201eK\u00f5ik omal ajal, \u00e4ra kiirusta,\u201c<\/em> kuulen ma enda sisemist h\u00e4\u00e4lt mulle sosistamas. See ongi usalduses olemine \u2013 usalduses k\u00f5iksusega, et k\u00f5ik laheneb mulle k\u00f5ige positiivsemal viisil, l\u00f5petada rahmeldamine ja muretsemine. Olla selles, mis elu annab \u2013 olla vaba, teadmisega, et j\u00e4relikult on hetkel k\u00f5ik nii nagu peab olema \u2013 s\u00f5dimata olukorraga elan enda s\u00f5nade j\u00e4rgi \u201e.. ma ei suru end kohta, kuhu ma ei kuulu\u201c, <\/em>samas teadmatuses, kuidas edasi. Kas sa suudaks nii? Elu usaldust on \u00f5petanud mulle Blue \u2013 tuues rahu ja teadlikuse. Minu elu suurim kingitus ja teejuht, minu valgus pimeduses. Minu j\u00e4rgmine blogipostitus saab olema just p\u00fchendusega talle, et kogu maailm kuuleks kes on Blue, l\u00e4bi minu silmade. <\/p>\n\n\n\n \u201eKui t\u00e4na on h\u00e4sti pole homsel vahet,\u201c olen ma korduvalt \u00f6elnud ja t\u00e4na ongi h\u00e4sti. H\u00e4sti saab olla ka siis kui sa ei tea, mis homne toob, kui sa ei tea mis saab, kas saab ja kuidas saab aga sa tead, et saab. Kuidagi ikka saab! See on usaldus, kontrolli omamata \u2013 oskus olla juhirollis ka siis kui ei tea mis suunas liikuda v\u00f5i keerata \u2013 manusena on kaasas vaid sisetunne, ei midagi muud. <\/p>\n\n\n\n Kui ma aastat alustasin siis minu \u00fcheks olulisemaks eesm\u00e4rgiks olid minu l\u00e4hedased suhted ja nende hoidmine<\/strong><\/p>\n\n\n\n Keegi tuleb ja keegi l\u00e4heb \u2013 see on eluseadus. \u201eSuhted muutuvad, sina liigud uuele tasandile ja k\u00f5ik ei tule sinuga kaasa,\u201c \u00fctles mulle Blue. Selgitades mulle rahulikult ja selgelt olukorda miks pikaajalised suhted muutuvad \u00fckshetk kaugemaks. Inimene kellega varem jagasid vabalt oma maailma ja energiat hakkab tekitama ebamugavust, p\u00f5rkumisi, arusamaatusi ja k\u00fcsimusi. Kas kuulata enda sisetunnet v\u00f5i p\u00fc\u00fcda p\u00e4\u00e4sta s\u00f5prust, mis kord nii oluline ja igavene tundus? Tegin m\u00f5lemat ja l\u00e4ksin siis ikkagi temata edasi. Seda ei saa pidada loobumiseks, kui olen p\u00fc\u00fcdnud selgitada oma sisemaailma ja tundeid. Mingi hetk tuleb m\u00f5ista, et kui vastuv\u00f5tjal puudub veel oskus uut maailma n\u00e4ha on minu \u00fclesanne selles etapis l\u00f5ppenud. Ma m\u00f5istsin seda, et olen m\u00f5istmatu ja s\u00f5nad on siis \u00fcleliigsed \u2013 aeg toob vastused, kui selleks oldakse valmis. Ma l\u00e4htusin enda tundest ja energiast ja tegin ruumi sellele, mis minu ellu t\u00e4naseks paremini sobib. Sobib k\u00fcsimusteta. Sobib tingimusteta. Sobib siiralt. Suhted saavad ja peaksidki olema kerged ja mina valisin kerguse \u2013 valisin selle tunde, kus olen aksepteeritud, panustamine energia ja ajaga on v\u00f5rdne ja lihtne. K\u00fcsimuste ja etteheideteta. Ma olen sel aastal panustanud maksimaalselt oma suhete hoidmisele ja olen olnud kohaolus inimestega kellega parasjagu aega veedan. Olen pidanud maha mitmeid ilusaid, valusaid ja s\u00fcgavaid vestluseid, avanud ennast ja lubanud neil avada end, lastes l\u00e4bi selle \u00fcksteist vastuv\u00f5tta sellistena nagu me oleme \u2013 oma maailmaga, mida alati ei peagi m\u00f5istma aga siira sooviga hoida seda, mis jagatud ja teisele oluline on. Ma lubasin, et ma veedan sel aastal oma l\u00e4hedastega rohkem kvaliteetaega ja l\u00e4bi selle olen t\u00e4naseks kasvatanud tugevad suhted enda \u00fcmber. Tugeva suhte aluseks on rasked vestlused, kui need \u00fcletada \u2013 teineteist m\u00f5istes \u2013 saab koos edasi minna.<\/strong>\u00a0Mu s\u00fcda kuulub Teile.\u00a0<\/p>\n\n\n\n On suur r\u00f5\u00f5m tunda ja \u00f6elda, et nii nagu ka eelmisel aastal on ka sel aastal suhted vanematega muutunud veelgi l\u00e4hedasemaks. Keerulised ajad toovad \u00fcmberhindamise ja hinnanguteks ei j\u00e4\u00e4 enam lihtsalt aega. Hakkad n\u00e4gema uut pilti ja elu ja kooslemine saab uue t\u00e4henduse. Kui kevadel vastasin k\u00f5nele, kus \u00f6eldi, et mu papsi elluj\u00e4\u00e4misv\u00f5imalus on umbes 20% olin ma tardunud. Pisarad voolasid tundideviisi mu silmist alla, nagu l\u00f5putust kaevust, mis t\u00fchjaks ei saa. See oli miski milleks ma valmis ei olnud. \u201eKas mu paps saab veel lennukiga lennata?\u201c \u201eKas ta saab veel ookeanis ujuda ja rannas t\u00e4hti vaadata?\u201c \u201eKas me saame veel koos maailma avastada v\u014di n\u00e4en ma veel teda enda k\u00f6\u00f6gis mu vastas istumas?\u201c k\u00fcsisin ma endalt kevadel. \u201eMinu reisimiste ja v\u00f5ibolla ka eluga on n\u00fc\u00fcd l\u00f5pp,\u201c teatas ta ise aga mina uskusin, et see pole l\u00f5pp. Ta on ju minu paps \u2013 minu moodi \u2013 v\u00f5itleja ja t\u00e4naseks meditsiinilineime, kes taastus suurimast kopsukahjustusest, mida arstid seni n\u00e4inud on. Selle aasta novembrikuus lendasime kahekesi Sri Lankale \u2013 avastasime maailma, vaatasime r\u00f5dult ookeani ja naersime nii nagu oleksin soovinud naerda siis kui olin laps. Ta ujus taas ookeanis \u2013 elas ja hingas, oli omamoodi aga ikkagi minu paps \u2013 elus. Armastan oma papsi naeru ja oma ema kes on aastatega muutunud soojemaks, pehmemaks, rohkem avatuks ja siiramaks. Isegi kui nad m\u00f5lemad \u00fctlevad, et ah me oleme liiga vanad, et muutuda, n\u00e4en mina ikka seda ilus mis neil endil enda puhul m\u00e4rkamata j\u00e4\u00e4b. Las see j\u00e4\u00e4dagi nii \u2013 minu silmadesse ja tundesse, kus vaatan neid imetluse ja naeratusega. <\/p>\n\n\n\n Head suhted \u2013 see ongi \u00f5nn! <\/p>\n\n\n\n Teine oluline punkt minu aastas oli Holistika ja kool. <\/strong><\/p>\n\n\n\n Ootasin ja harisin end kannatlikult kuid, et anda siis juulikuus sisse Holistika Instituuti paberid, et alustada s\u00fcgisel terapeudi \u00f5ppega. \u201eMul pole varianti B, ma pean sinna saama,\u201c \u00fctlesin ma oma bestile ja nii ka l\u00e4ks. Ma sain sisse ja siht on saanud t\u00e4istuuridel oma alguse. Ma valetan, kui ma \u00fctlen, et see on kerge ja ma t\u00e4naseks m\u00f5istan miks sisseastumine on tehtud nii mitme etapiliseks ja n\u00f5uab palju p\u00fchendumist, et sa \u00fcldse valituks saaksid. See pole kerge tee mille ma valinud olen, ma sain sellest esimestel koolip\u00e4evadel juba aru, kui ma seal maas matil lamasin ja minateadvusega tutvust tegin. See pole enam tilulilu, mediteerimine ja oma sisemaailmaga kohtumine nagu ma naiivselt arvasin \u2013 see on p\u00e4ris asi. Ma ei karda \u00f6elda, et ma olen pisut hirmul v\u00f5i ehk enda suhtes pisut skeptiline. Minu sees on m\u00f5tted, et issand kas ma ikka saan hakkama v\u00f5i olen ma ehk liiga suure ampsu v\u00f5tnud ja ennast \u00fclehinnanud? \u201eAh?!\u201c \u201eMis see veel on?\u201c \u201eOot mida see t\u00e4hendab?\u201c \u201eKurat, millest nad k\u00f5ik r\u00e4\u00e4givad?\u201c \u201eOot mida?\u201c<\/em>olen ma seal nina kripsutades m\u00f5elnud ja tundnud end mitte nii v\u00e4ga targa inimesena. Tahtsin p\u00f5geneda ja \u00fchel laup\u00e4eva\u00f5htul ma juba oma kohvriga Tallinna bussijaamas istusingi \u2013 mulle aitab, ma l\u00e4hen koju! 20 minutit hiljem olin ma oma kohvriga hotellis tagasi, sest Blue ilmub v\u00e4lja alati siis kui ma teda k\u00f5ige rohkem vajan ja selgitas mulle minu p\u00f5genemise tagamaid. \u201eKoolitrauma ja hirm j\u00e4\u00e4da lolliks,\u201c ja just see tunne mind valdaski \u2013 hirm, hirm olla ja n\u00e4ida loll. Lihtsam tundus lasta jalga, koju teki alla \u2013 turvalisse keskkonda. V\u00f5itlus iseendaga, muutes mustrit, l\u00e4ksin ma targa n\u00e4oga p\u00fchap\u00e4evahommikul kooli tagasi ja kuulasin midagi arusaamata kaheksatunnise loengu \u00e4ra \u2013 teadmisega, et rohkem ma ei p\u00f5gene! K\u00f5hklen, tunnen end rumalana aga teen ja l\u00e4hen ikka.<\/strong>Kas minu hirm on minu sihist tugevam? EI. Koolist saab minu suurim enese\u00fcletus ja ma teen absoluutselt k\u00f5ik, et ma v\u00e4ljuksin sealt diplomi ja parima v\u00f5imaliku terapeudina, et alustada seda elu mille suunas ma aastaid liikunud olen. <\/p>\n\n\n\n Minu siht ei ole ainult mulle vaid ka minu poistele, kes kasvavad ja vajavad teadlikku vanemat aina rohkem. Nende maailm muutub, mina koos nendega, luues neile turvalise keskkonna, kus ausad vestlused, naer ja usaldus saavad olema esikohal. Mul on mu v\u00e4iksed motivaatorid, kellele ma tahan olla eeskujuks sellega, et k\u00f5ik on v\u00f5imalik, k\u00f5ik on lahendatav ja n\u00e4idata, et sinna kuhu oli sissep\u00e4\u00e4s on alati ka v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s. Hirmud on \u00fcletamiseks, mitte takistuseks. <\/p>\n\n\n\n K\u00f5ige selle sisse on mahtunud veel \u00fcks p\u00f6\u00f6rane suvi, mis andis v\u00f5imaluse elada maksimaalses kohalolus. Hetkedes, hilis\u00f6\u00f6des ja varajastes hommikutundides, kus t\u00f5usev p\u00e4ike kardina tagant andis m\u00e4rku, et uus p\u00e4ev on alanud, teadmata mis see \u00f5htuks tuua v\u00f5ib.\u00a0Ootamatult leidsin end kohast, kust ei aimanud, et v\u00f5iksid end kunagi leida. T\u00e4nu sellele leidsin endas selle osa, mis aastaid peidus oli olnud \u2013 naise. Sellise, keda ei julgenud avada ega n\u00e4ha, oli see h\u00e4bist, hirmust v\u00f5i millestki muust oli see n\u00fc\u00fcd laotatud laiali, salajaselt avalik ja siinsamas seismas. Olemas, hingamas ja kogemas teadmisega, et see mis \u00e4ratas –\u00a0\u00a0m\u00f6\u00f6dub<\/strong>. Minu tatoveering minu paremal k\u00e4el \u201eka see m\u00f6\u00f6dub\u201c ei ole juhuslik. See on lugu, mis tuli, oli ja l\u00e4ks \u2013 avas, n\u00e4itas ja andis – midagi mis saab oma koha, seal kuhu ta kuulub \u2013 minu raamatusse. Midagi, mida ma tahan m\u00e4letada. Midagi mis andis, \u00f5petas ja kasvatas mind rohkem kui keegi kunagi m\u00f5ista saaks \u2013 ajutine aga j\u00e4rgmiseks eluetapiks \u00fcks olulisemaid kogemusi.\u00a0<\/p>\n\n\n\n