22.01.2026<\/p>\n\n\n\n
Ma istun \u00fcksinda Holistika instituudi tuba nr 6 teraapiaruumis. See tuba ei saanud valitud numbri, vaid tulukeste j\u00e4rgi, mis mu aknalaual n\u00fc\u00fcd p\u00f5levad. Suurte akende ja sealt paistvate pilvede, mida ma taevas h\u00f5ljumas n\u00e4en. M\u00e4rkan aknast kaugel lendavat lennukit. <\/a>Lennukit, milles iga reisja kannab oma lugu \u2013 s\u00f5idab ta koju v\u00f5i kodust eemale, on ta \u00f5nnelik v\u00f5i mures \u2013 seda ei reeda miski. <\/a>Ma olen terve elu vaadelnud k\u00f5rgustes lendavaid lennukeid, peatunud ja m\u00f5elnud kuhu nad lendavad ja kes need inimesed seal pardal on. Milliseid tundeid nad endas praegu kannavad<\/a>? <\/p>\n\n\n\n <\/a>Kell hakkab saama seitse \u00f5htul ja maja, mis muidu on lugusid, melu ja rahvast t\u00e4is, on j\u00e4\u00e4nud vaikseks. <\/a><\/p>\n\n\n\n \u201eNeed seinad, mis mind \u00fcmbritsevad teavad nii palju<\/em>,\u201c m\u00f5tlen endamisi ja kuulan m\u00f6\u00f6duvate autode h\u00e4\u00e4li. \u201eK\u00f5ik kiirustavad kuskile.\u201c<\/em> Tool, millel istun, on kandnud nii palju raskust ja vastastool n\u00e4inud nii palju valu ja avastamist. T\u00e4na olen minagi veel valu ja avastaja rollis \u2013 \u00f5ppija. Tuleb p\u00e4ev, mil olen vastas toolil ja minu ees istub keegi, kes alles alustab oma teed. On suur r\u00f5\u00f5m t\u00f5deda, et saan kunagi olla osaleja kellegi avanemisel ja avastamisel \u2013 soovin Sind turvaliselt juhendada iseenda juurde koju, sinna, kuhu ise liikumas olen. Korra arvasin juba, et olen \u201evalmis\u201c ja minul enam \u201etervendamist\u201c vajavaid kohti ei ole, kuni .. kuni ma l\u00e4ksin oma lugudega veel s\u00fcgavamale, et siis taas poris roomata ja vabanemist ja uusi v\u00e4\u00e4rtuslikke taipamisi kogeda. Holistikas ei j\u00e4\u00e4 keegi muutusteta \u2013 selles on \u00f5petaja Marinal \u00f5igus olnud. <\/p>\n\n\n\n T\u00e4nahommikune meditatsioon puudutas mind s\u00fcgavalt ja t\u00f5i esile selle, mida enda eest varajanud olen. \u201eJulguse etaloon,\u201c plaksutas \u00f5petaja ja klass minu r\u00e4nnakut kuulates ja minu pisaraid vaadates. Esimest korda selle terapeudi\u00f5ppe juures lasin endal olla haavatav ja teistel n\u00e4ha seda kihti endast, mis iseendagi eest vahel varjatuks j\u00e4\u00e4b. Ma ei kannata enda avalikku nutmist ega n\u00f5rk ja haavatav olemist, veel v\u00e4hem selle tunnistamist. \u201eMa ei saa seda endale lubada, sest <\/a>kui mina kokku varisen, variseb k\u00f5ik kokku,\u201c \u00fctlesin ma salvr\u00e4tti nuusates ja suuri pisaraid valades. \u201eMis siis juhtub?\u201c k\u00fcsib \u00f5petaja. \u201e<\/a>Ma ei tea,\u201c vastasin sosinal, enda ette vaadates ja m\u00f5ldes: aga t\u00f5esti, mis siis juhtub, kui ma \u00fctlengi, et minu piir on k\u00e4es?<\/em> Kelle arvates ma tegelikult n\u00f5rk ja saamatu olen? <\/em>Mis see on, mis peaks kokku varisema ja millest ma nii kramplikult kinni ja \u00fcleval p\u00fc\u00fcan hoida? <\/em><\/a><\/p>\n\n\n\n \u201eS\u00e4ti end mugavalt toolile, pane silmad kinni ja m\u00e4rka enda hingamist,\u201c alustab \u00f5petaja meditatsiooni. <\/a><\/p>\n\n\n\n <\/a>\u201eMinu s\u00fcdameruum on tume j\u00e4\u00e4kamber. Energia minu s\u00fcdameruumis on nukker ja j\u00e4ine. Minu K\u00f5rgem Mina \u2013 Kuninganna, istub uhkelt oma troonil, vaatab mind pisut t\u00fcdinud ja pahase pilguga. Tema soojast hinge\u00f5hust moodustus aur. K\u00fclm on. \u201eSiin pole keegi ammu olnud,\u201c m\u00f5tlen endamisi. <\/em><\/a><\/p>\n\n\n\n Minu r\u00e4nnaku saatjaks on kaks elevil ja eluj\u00f5ulist lindu \u2013 kollane ja sinine. Linnud on omavahel p\u00f5imunud ja pakuvad mulle r\u00f5\u00f5mu. Ma vaatlen neid ja naeratan. <\/em><\/p>\n\n\n\n Liigun m\u00f6\u00f6da lumist teerada armsa tumepruuni majani, mille katus on kaetud paksu lumevaibaga ja korstnast t\u00f5useb suitsu. Seekord ei pea ma majja sisenema akna kaudu, vaid saan sisse uksest, mis on k\u00fcll kinni k\u00fclmunud, ent mille ma jalaga lahti l\u00f6\u00f6n (see pole esimene kord, kus ma uksi r\u00e4nnakul jalaga lahti pean l\u00f6\u00f6ma). Minu ees avaneb pime eesruum nelja tumepruuni uksega. Sammun kohe uks nr 2 juurde ja j\u00e4\u00e4n ootama millal saan sisenemiseks loa. Tunnen kohe, et selle ukse taga on minu kodu. Iga uks t\u00e4histab \u00fchte arhet\u00fc\u00fcpi \u2013 hoolitsejat, orbu, s\u00f5dalast ja s\u00fc\u00fctut. Ma teadsin juba enne, kui \u00f5petaja \u00fctles, millise arhet\u00fc\u00fcbi toa ees ma seisan. <\/em><\/p>\n\n\n\n Tuba nr 4 \u2013 HOOLITSEJA \u2013 k\u00f5ik on roosa. Toas olevad detailid on m\u00e4ssitud pehmesse heleroosasse suhkruvati laadsesse pehmesse embusesse \u2013 tool, kirjutuslaud, lamp, seinad. K\u00f5ik on turvaliselt kinni m\u00e4hitud. Pikemal vaatlusel hakkab suhkruvatti meenutav embus h\u00e4gunema ja sealt alt ilmub v\u00e4lja minu lapsep\u00f5lve tuba – sama roosa nagu vatt mille sisse k\u00f5ik algselt m\u00e4hitud oli. Ilus, korrap\u00e4rane, puhas. \u201eHoolitseja on siin tublisti korda loonud,\u201c m\u00f5tlen endamisi, vaadates puhast kirjutuslauda ja riiuleid enda ees. V\u00e4ljun toast suurema emotsioonita ja n\u00e4en kuidas tumepruun uks kattub roosa suhruvatti meenutava pehme kihiga. <\/em><\/a><\/p>\n\n\n\n Tuba nr 3 \u2013 ORB \u2013 k\u00f5ik on j\u00e4\u00e4s. Sama tuba mis enne oli heleroosa ja vati sees, on kaetud mitmek\u00fcmnesentimeetrise j\u00e4\u00e4kihiga \u2013 maast laeni, iga v\u00e4iksemgi detail on j\u00e4\u00e4s. K\u00fclm on. Mu hinge\u00f5hust kerkib n\u00e4htavale aur. Vaatlen seda ruumi ja m\u00f5istan, et siin pole keegi ammu vaatamas k\u00e4inud. Esialgu ma ei m\u00e4rkagi, kuid siis n\u00e4en, et voodinurgas istub k\u00fclmast kange, sinine ja j\u00e4\u00e4s v\u00e4ikene laps \u2013 orb. Ta ei karju, ta ei nuta, ta ei palu abi. Ta hingab vaevum\u00e4rgatavalt ja on loobunud lootmast ja ootamast, et keegi tuleb. Kuna ta l\u00f5petas appikarjed, mida ei ole kuuldud? Kuna ta l\u00f5petas ootamise? Kuna teda viimati m\u00e4rgati? Minu silmadesse valguvad pisarad. \u201eMa tahan sind kaitsta,\u201c \u00fctlen ma vaikselt aga ma ei l\u00e4hene talle. Ma vaatlen seda v\u00e4ikest inimest, kes hoiab oma k\u00e4ekesi peos ja lihtsalt on \u2013 h\u00fcljatud ja \u00fcksinduses, turvatunde tundmisest loobunud. Ma lahkun toast ja tumepruun uks kattub paksu j\u00e4\u00e4kihiga veel enne, kui j\u00f5uan selle sulgeda. <\/em><\/a><\/p>\n\n\n\n Tuba nr 2 \u2013 S\u00d5DALANE \u2013 selle ukse taga seistes tunnen end kohe turvaliselt ja koduselt. Erinevalt teistest ustest on see uks kohe tumedamat v\u00e4rvi, mida kaunistavad suured, vanaaegsed m\u00f5\u00f5gad. Ruumi sisenedes astusin oma praegusesse koju \u2013 sellisesse, millisena ma ta kooli tulles maha j\u00e4tsin. Kodu on turvaline, puhas, valgetes ja hallides toonides. Minu kodu. S\u00f5dalase kodu. Kodus ringi uurides tunnen, et midagi on siit puudu aga ei suuda kohe m\u00f5ista mis ja lahkusin toast. Uks j\u00e4\u00e4b samaks \u2013 mustaks ja m\u00f5\u00f5kadega. M\u00f5tlesin endamisi, kui huvitav: see uks ei sulandunud ruumiga, ei muutunud koduseks ega v\u00f5tnud \u00fcle valgeid ja halle toone. <\/em><\/a><\/p>\n\n\n\n Tuba nr 1 \u2013 S\u00dc\u00dcTU \u2013 ust avades avaneb mu ette suur tugeva tumerohelise varre ja roosade imekauniste \u00f5itega lill. S\u00fc\u00fctu on kodus. Ta istub rahumeeli lille sees ja tunneb end seal turvaliselt ja h\u00e4sti, vaatab uudishimulikult ringi ja k\u00f5lgutab muretult jalgu. Ta ei hooli l\u00f5pmatust meenutavast mustast \u00fcmbrusest. Ta on muretu ja rahulik. Lahkun toast ning ust sulgedes ilmuvad pruunile uksele suured roosad erinevate suurustega lilled. <\/em><\/p>\n\n\n\n \u201eTunneta n\u00fc\u00fcd, millisesse tuppa sa sooviksid minna tagasi, et seal siis soovi korral midagi muuta,\u201c \u00fctles \u00f5petaja. Minu esimene valik langeb taas toa nr kaks peale. \u201eTahaksin sinna elu sisse viia,\u201c m\u00f5tlen ma, kuid samal hetkel tajun, et orb vajab mind hetkel rohkem kui s\u00f5dalane. Suundun orvu tuppa ja p\u00fc\u00fcan oma k\u00e4tega j\u00e4\u00e4d sulatada \u2013 see ei \u00f5nnestu. Kiht on liiga paks. Proovin j\u00e4\u00e4d raiuda, ent m\u00f5istan, et see on v\u00f5imatu. Viimaks teen toa keskele suure l\u00f5kke. M\u00e4rkan, kuidas leegist tulenev kollane kuma t\u00e4idab ruumi. J\u00e4\u00e4 hakkab sulama nagu kevadine lumi. Orb liigub l\u00f5kke ette ja sirutab k\u00e4ed soojuse poole, mulle peaaegu m\u00e4rkamatult naeratades. Ma lahkun toast. Enne j\u00e4\u00e4s olnud pruun uks annab m\u00e4rku, et protsess on k\u00e4ima pandud \u2013 uksel olev j\u00e4\u00e4 sulab ja p\u00f5lema j\u00e4\u00e4nud l\u00f5ke kumab l\u00e4bi selle ukse. <\/em><\/p>\n\n\n\n Oma K\u00f5rgema Mina – Kuninganna – juurde tagasi j\u00f5udes m\u00e4rkan, et minu s\u00fcdameruumi on tekkinud kamin. Kaminas praksuvad kuldse leegiga puud ja kogu ruumi t\u00e4idab kuldne kuma, mis toob v\u00e4rvi Kuninganna p\u00f5skedele. \u201eJ\u00e4\u00e4aeg saab l\u00e4bi,\u201c<\/strong> \u00fctleb ta vaikselt, mulle otsa vaatamata ja silmitseb kaminat, mis s\u00fcdameruumi soojust toob. <\/a><\/em><\/p>\n\n\n\n 23.01.2026<\/a><\/p>\n\n\n\n Istun taas tuba nr 6 ja vaatan aknast v\u00e4lja. Kuskil lendab uus lennuk ja pilved liiguvad omasoodu, ainult neile endile teadaoleval suunal. K\u00f5ik oleks justkui sama nagu eile, ainult et mina, kes klienditoolil istub ja aknast v\u00e4lja vaatab on t\u00e4na kuidagi teistmoodi. Minu sees on n\u00fc\u00fcd leek, mis tasapisi kiht kihi haaval, j\u00e4\u00e4d sulatab. Orb on m\u00e4rgatud. S\u00f5dalane on rahunenud.<\/a><\/p>\n\n\n\n T\u00e4na oma piiridega tutvust tehes m\u00f5istsin l\u00f5puks iseennast – nende olemust, kohti, kus need h\u00e4gustuvad ja seda mida tunneb inimene, kellele minu ei<\/em> muutub \u00f5ige pea v\u00f5ib-ollaks <\/em>ja sealt edasi jahiks<\/em>. <\/a>Iga kord, kui \u00fctlen endale ei, n\u00f5rgeneb mu eneseaustus ja autoriteet. Ma annan selgelt m\u00e4rku, et olen painutatav \u2013 inimene, kelle piire v\u00f5ib ja saab nihutada ning kelle eest v\u00f5ib otsuseid teha<\/a>. <\/a><\/a>Ma m\u00f5istsin, miks ma olen olnud painutatav. Minu sees on olnud lootus, et mind ehk armastatakse siis<\/a>, h\u00fclgamise asemel. <\/p>\n\n\n\n