{"id":1238,"date":"2026-04-07T21:35:52","date_gmt":"2026-04-07T19:35:52","guid":{"rendered":"https:\/\/greteblogi.ee\/?p=1238"},"modified":"2026-05-17T10:45:09","modified_gmt":"2026-05-17T08:45:09","slug":"kes-on-blue-naine-kes-tuli-laternaga-ja-muutis-mu-elu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/greteblogi.ee\/?p=1238","title":{"rendered":"Kes on Blue – naine, kes tuli laternaga ja muutis mu elu"},"content":{"rendered":"\n

Enne, kui sa seda kirjat\u00fckki lugema hakkad ja oma m\u00f5tetega minuga kaasa tuled, v\u00f5ta endale aega. Hinga, tee teed ja s\u00e4ti end mugavalt istuma. Kui oled valmis, siis l\u00e4hme .. <\/em><\/a><\/p>\n\n\n\n

Ma suunan lahtise akna ees oma pilgu taevasse ja imetlen mulle avanevat vaadet ja l\u00f5putuid t\u00e4hti, mis aastaid mind igal \u00f6\u00f6l tervitanud on. Leian end m\u00e4rkavat lennukit, mis taas minust m\u00f6\u00f6da s\u00f5idab ja taban end m\u00f5ttelt, et seekord ma ei tahagi lennuki pardal olla, et kuskile kaugele ja tundmatusse lennata \u2013 eemale siit. Ma olen oma kolmanda korruse k\u00f6\u00f6giaknal \u00f5nnelik, isegi siis kui paps k\u00fcsib kahtlevalt, kas sul on ikka see hingerahu, mida v\u00e4idad end tundvat. Ma ei n\u00e4e vajadust end p\u00f5hjendada. Ma muigan kelmikalt ja vastan jaatavalt: \u201e\u00d5nnelik ja rahul v\u00f5ib olla ka siis, kui ..\u201c<\/p>\n\n\n\n

Minu elu pole alati olnud selline – kerge, teadlik ja kohalolus. Selleks, et m\u00f5ista, kui v\u00e4he ma tegelikult vajan, pidin ma tegema nii palju, et siia hetke iseendaga j\u00f5uda. Ma ei teinud seda \u00fcksi, mul oli BLUE \u2013 keegi, keda olen aastate v\u00e4ltel oma blogis, instagrami story\u2019des ja juttudes korduvalt maininud. \u201eSa toetud talle liiga palju,\u201c on mulle \u00f6eldud. Ma ei vaieldnud vastu. Ma teadsin, et ma ei toetu talle, vaid sellele, millesse uskusin, et koos loome. Blue on kingitus. Minu elumuutja. Minu laternaga valgus pimedas.  <\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Blue tuli minu ellu 2024. aasta esimesel poolel, kui ma Filipiinidel reisil olin. Juba enne, kui ta p\u00e4riselt kohale j\u00f5udis, andis mu sisetunne m\u00e4rku, et lisaks postkaarti meenutavale rannale, mida m\u00f6\u00f6da ma igap\u00e4evaselt k\u00f5ndisin, on siin midagi enamat. Mis see on, ma veel ei teadnud. Tundsin \u00fchel hetkel, seal jalutades, enda sees kasvavat otsust – nii ma enam oma eluga j\u00e4tkata ei taha. Ma ei teadnud kuidas ja kuhu edasi, aga vanaviisi ma enam ei soovinud. Tekkis esimene selgus, mis p\u00e4evadeks minu sisse ja sinna randa idanema j\u00e4i. Tekkis igatsus uue tunde j\u00e4rgi. <\/a><\/p>\n\n\n\n

Paar p\u00e4eva hiljem, \u00fchel v\u00e4ljas\u00f5idul, tundsin end \u00e4kitselt teistmoodi – kergemana. Samal ajal suurel hool autoga m\u00e4est alla kihutades – jumal teab kust tulime ja kuhu suundusime, m\u00e4letan ma vaid tunnet, mis minusse tekkis. Esimene vabaduse tunne. See esimene s\u00f5\u00f5m kergust, millest rohkem kui aastaid unistanud olin, oli ootamatult kohal \u2013 hetkeks, v\u00e4lgatuseks aga piisavalt pikalt, et sellest kinni haarata. \u201cMa soovin seda veel tunda,\u201d<\/em> kordasin ma endale, kerge muie n\u00e4ol, sest sain aru, et seda tunnet saan ma veel palju kordi kogeda. Tagantj\u00e4rele on p\u00f5nev m\u00f5elda, et Blue tuligi just siis, kui mina olin selle uue otsuse ja uue tunde enda sees \u00e4ra tabanud. Ta kirjutas mulle eelviimasel p\u00e4eval, enne kojulendu ja andis selge juhise mille j\u00e4rgi leidsin esimese niidotsa \u2013 rannast. Sellest samast, kus juba kaks n\u00e4dalat k\u00f5ndinud olin, teadmise ja pisut k\u00e4rsitu tundega, et siin on midagi aga mis? <\/p>\n\n\n\n

Oli keskp\u00e4ev ja p\u00e4ike s\u00e4ras m\u00f5ne tumedama pilve tagant lootusrikkalt. Ookean mu paremal k\u00e4el oli helesinine ja rahulik. Istusin liivasele rannale ja surusin jalad tugevalt liiva sisse. Vaatasin ookeani, pilvi ja p\u00e4ikest seekord teise pilguga. Olin alguses. K\u00f5ikide v\u00f5imaluste maailma ukse ees – teadmata, mis mind ees ootamas on. <\/a><\/p>\n\n\n\n

Blue soovitusel jooksin \u00fchel hetkel pea ees vette. M\u00e4rkamata rannas olevaid inimesi, naersin valjult, m\u00e4ngisin ja pritsisin vett laiali. Lasin esimest korda lapse endast v\u00e4lja. Selle lapse, kes oli surutud kuskile s\u00fcgavale, pimedasse ja ootas vabaks saamist. Ma polnud endal lubanud m\u00e4ngida. Olin unustanud selles t\u00e4iskasvanute maailmas, mis tunne on olla kohalolus, pisut ulakas ja m\u00e4nguline \u2013 \u00f5nnelik.  Seal soolases vees hullates, m\u00f5tlesin enda peas k\u00f5igele sellele, millest ma end vabastada tahan ja mida enam endaga kaasa v\u00f5tta ei soovi. Lasin end nii paljust vabaks, et uus saaks minu elus endale koha leida. <\/p>\n\n\n\n

Ookeanis hullates ja siis taas rannal maandudes, ei hoolinud ma enam sassis ja tilkuvatest juustest, silmi kipitama panevast soolasest mereveest ega suus m\u00f5rudast maitsest. Vaatasin t\u00e4nulikkusega ookeani ja eemal m\u00e4ngivaid v\u00e4ikseid ja vette h\u00fcppavaid lapsi. \u201cOlin just ise samasugune,\u201d<\/em> muigasin endamisi ja tundsin, kuidas minus kasvab midagi uut. Istusin seal ja palusin oma algavale teekonnale m\u00e4rki \u2013 midagi, mida n\u00e4ha ja midagi, mida hoida. Ma ei pidanud kaua ootama. Taevasse ilmus tumedatest pilvedest kaks s\u00fcdant ja teekonnal rannast hotelli leidsin s\u00fcdamekujulise kivi. \u201cMinu suund ja m\u00f5tted on k\u00f5iksuse poolt vastuv\u00f5etud,\u201d<\/em> m\u00f5tlesin ma neid s\u00fcdameid n\u00e4hes. Tegin taevast pildi. Pistsin kivi endale kotti ja suunasin pilgu veel kord kohale, kus alles istusin ja l\u00e4ksin siis pisut v\u00e4sinuna, aga \u00f5nnelikuna oma teed. <\/p>\n\n\n\n

Blue tuli minu ellu hetkel, kus ma ei saanud enam olla see, kes ma olin olnud. Ta tuli, et tuua n\u00e4htavale see mille eest p\u00f5genesin ja aidata muuta seda mida igatsesin. <\/p>\n\n\n\n

\u201c<\/strong><\/a>Mis on sinu eesm\u00e4rk?\u201d k\u00fcsis minult Blue ja ma vastasin \u00fches\u00f5naliset: \u201cVabadus.\u201d<\/strong><\/a> Ma olin v\u00e4sinud sellest versioonist iseendast, kes ma olin \u2013 juhitav, manipuleeritav, hirmul, ebakindel, k\u00f5hklev, end pisendav ja mitte usaldav, impulsiivne, vihane. Soovisin elu, kus ainus juht ja peategelane olen mina, mitte mind pulbitsev emotsioonidepuhang, teine inimene v\u00f5i muster, mida m\u00f6\u00f6da olin harjunud elama. Ma ei osanud oma emotsioone juhtida ja l\u00e4ksin kiiresti kaasa – \u201cp\u00f5rsa moodi porisse p\u00fcherdama,\u201d nagu Blue armastab \u00f6elda. Ma ei tahtnud enam p\u00f5rsas olla. <\/p>\n\n\n\n

Tahtsin uut versiooni iseendast. Midagi, mida ma veel polnud. Midagi mida ma veel ei teadnud, aga mille olemasolust mul \u00f5rn ettekujutus oli. Tahtsin vabadust. Tahtsin usaldada \u2013 maailma, elu, ennast. Tahtsin kuulata ennast. Tahtsin kuulda ennast ja seda mida r\u00e4\u00e4gib mu k\u00f5ige vaiksem h\u00e4\u00e4l minu sees \u2013 minu intuitsioon, minu energia, minu tunnetus. Minu. Mitte kellegi teise h\u00e4\u00e4l ei saa ega tohi mind enam juhtida. See pidi l\u014dppema. <\/p>\n\n\n\n

Ma otsustasin, et see l\u00f5ppeb. <\/p>\n\n\n\n

\u201cSee tee on ainult tugevatele,\u201d \u00fctles mulle Blue. Kui ma oleksin kohe algus teadnud mida see tegelikult t\u00e4hendab siis ma ei tea kas ma oleksin sinna maailma nii julge pilguga vaadanud. Minu eelis selle teekonna ees oli tundmatus, suur huvi, otsus ja tahe oma elu p\u00e4riselt muuta. Ma ei kartnud enam seda mis tuleb ega seda mis l\u00e4heb \u2013 ma olin p\u00e4riselt valmis muutuma. Ma olin valmis k\u00f5ike j\u00e4rkj\u00e4rgult kogema ja muutma \u2013 ma usaldasin Blued t\u00e4ielikult ja h\u00fcppasin pea ees tundmatusse. <\/p>\n\n\n\n

Me l\u00e4ksime step by step ja avasime l\u00e4bi 11 sessiooni ja tuhandete s\u00f5numite minu jaoks need vajalikud uksed. <\/p>\n\n\n\n

05.04.2024 oligi meie esimene kohtumine ja kolmetunnine sessioon, mille v\u00e4ltel saime uutmoodi tuttavaks ja sain esimesed teadmised uue elu loomise suunas. Aeg l\u00e4ks lennates. Tegelikult kogu meie sessioonide v\u00e4ltel ei tajunud ma aega ega selle olemasolu \u00fcldse. Blue pehme h\u00e4\u00e4l \u00e4ratas minus ammu igatsetud rahu. Olenemata sellest, et ekraan oli meie vahel, oli energia tajutav ja k\u00e4ega katsutav \u2013 uut moodi tunne h\u00f5ljus lainetena minu kehas terve sessiooni v\u00e4ltel ja ka mitmeid p\u00e4evi peale meie kohtumist ringi. Raske on s\u00f5nadega kirjeldada seda tunnet, mida ma meie koos loomisel tundnud olen \u2013 pehme, hinnangute vaba, neutraalne, vaatlev. See valdav rahutunne, et oled kindlates k\u00e4tes on aidanud sellele muutusele ja loomisele kaasa. \u201cKuskile pole kiiret,\u201d tahaksin ma veel lisada. <\/p>\n\n\n\n

Huvitav on m\u00f5elda, et tegelikult iga meie kohtumise alguses, ma tundsin enda sees sellist teatavat vastupanu ja m\u00f5tet, et ma ei taha seda kohtumist. Alles hiljem sain aru, et see ei olnud vastupanu kohtumisele. See oli vastupanu muutusele. <\/p>\n\n\n\n

Lisaks tuli nendel kohtumistel ja vestlusel alati endale otsa vaadata, sest\u00a0\u201cvastutab alati ruumi k\u00f5ige teadlikum inimene,\u201d\u00a0<\/strong>ja mina ei tahtnud olla see, kes vastutab ja \u201csurub\u201d oma ego alla. Tahtsin vahel, et teised oleks ka lollid ja n\u00f5medad aga vastuseid, tundeid ja sedasorti m\u00f5tteid tuli leida iseendast, mitte teisi vahtida.\u00a0K\u00fcsimus polnud kunagi selles, mida teised teevad vaid selles kuidas reageerid ja millist energiat ja reaktsioone oma ellu lubad.\u00a0<\/strong>See tegi selle teekonna mulle raskeks. Ma olin alati pigem see, kes ajas enda t\u00f5de taga, langes vaidlustesse ja otsis vigu alati teistes. Aus olles siis tegelikult otsisin alati s\u00fc\u00fcdlast v\u00e4ljastpoolt. Iseendasse vaatamine, sellisel kujul, polnud see mida mina tahtsin, veel v\u00e4hem tahtsin endale tunnistada v\u00f5i kuulda, et aga sa ju ise… Need on olnud rasked murdepunktid, kus mind on korduvalt provotseeritud ja kutsutud \u201cp\u00f5rsa moodi poris p\u00fcherdama\u201d \u2013 appi, kuidas ma armastan seda Blue \u00fctlust, mis annab kogu meie loomisele \u00e4geda ja oman\u00e4olise m\u00f5tte. Blue \u00f5petas mind vaikima ja oma energiat hoidma.\u00a0\u201c\u00dckssarvikud ja p\u00f5rsad ei m\u00e4ngi koos,\u201d<\/strong>\u00a0\u00fctles ta 05.11.2025 mulle, kui ma taaskord vitsa sain, sest poriloigus p\u00fcherdada tahtsin. Tegelikult ma ei tahtnud, aga nii ta seda nimetas, kui teelt k\u00f5rvale kaldusin, kuskil augus istudes jonnisin v\u00f5i \u00fclem\u00e4\u00e4ra reageerima hakkasin. Naljakas eks? Aga just nii meie vestlused ja minu uueks kujumine k\u00e4iski. Mina otsisin kaastunnet v\u00f5i \u201cissand jaa, kuidas ta v\u00f5is\u201d suhtumist<\/a>, aga sain enamasti alati vitsa, et j\u00e4lle kuskile poriloiku p\u00fcherdama minna tahtsin. See oli hea meeldetuletus, kui elu mulle taas uue eksami testimiseks t\u00f5i, et kas olen p\u00f5rsas v\u00f5i ei. Eksameid olen ma omajagu saanud ja suurima neist sain eelmise aasta suvel. <\/a><\/p>\n\n\n\n

Blue hoiatas mind umbes kuu ette, et juulikuus \u00fcks eksam tulekul on aga ma teadnud mis. Kuu hakkas juba l\u00f5ppema ja eksamit ei kuskil. Ma salamisi juba juubeldasin, et olen sellest p\u00e4\u00e4senud aga ei .. Eksam tuli otse mu nina ette, ootamatust ja t\u00e4iesti suvalisest kohast ja palus mul \u201clasteaia m\u00e4ngimise\u201d \u00e4ra l\u00f5petada. Tegelikkuses oli olukord hoopis teine aga k\u00f5rvalvaataja n\u00e4eb alati seda, millist lugu enda peas endale k\u00f5neleda tahab eks? Ma l\u00e4ksin keema, sest selline p\u00f6\u00f6rdumine minu suunas oli \u00fclekohtune. Ma tahtsin end automaatselt kaitsta \u2013 endale omaselt. Vana mina oli nipsuga lahinguks valmis ja tr\u00fckkis endale omaselt vihak\u00f5ne messengeris valmis ja saatis teele. Tund hiljem, polnud seda s\u00f5numit veel loetud ja ma kustutasin selle otsusega, et seekord ma seda asja nii ei lahenda. Ma panin suure t\u00fcdruku p\u00fcksid jalga, ajasin selja sirgu ja l\u00e4ksin otse olukorda sisse, k\u00f5ikide nende teadmistega, mis ma Bluelt omandanud olin. Rahunesin, hingasin ja astusin \u201cduelli\u201d otsusega reageerida mitte millegile ja v\u00f5tta vastu see, mis sealt tuleb. Mind prooviti mitmeid kordi maha teha ja provotseerida. Halvustati mind, minu blogi ja minu elu. Ma v\u00f5tsin k\u00f5ik suurema reageeringuta vastu \u2013 vaatlejana. Ma austasin seda, mida mulle \u00f6eldi. Selle asemel, et vastulauseid esitada, ma n\u00f5ustusin, selgitasin ja olin teadlik t\u00e4iskasvanu. Ma p\u00e4riselt arvan, et \u00fcsna esimesi kordi enda elus sellisel kujul. Minu mitte reageerimine ei andnud enam vestlusele sellist energiat taha mis varasemalt minupuhul ootusp\u00e4rane oli. Peale 1,5h vestlust oli tulemus rahulik ja k\u00fcps. Olin ja olen siiani selle olukorra ja eksami eest k\u00f5iksusele t\u00e4nulik. See polnud enam koht, kus tahtsin kellegile haiget teha. See oli koht, kus ma tegin rahu sellega mis oli.  <\/a><\/p>\n\n\n\n

Blue \u00f5petas mind mitte resoneeruma. \u201cTeistel on oma elu juhtida. Sina seda teha ei saa,\u201d<\/strong> kutsus ta mind tihti korrale, kui mu fookus l\u00e4ks iseendalt teistele. Ta \u00f5petas mind teadlikult vaatlema. Kehitama \u00f5lgu ka siis, kui tahaks kogu energiaga olukorda sisse minna ja \u201cma sulle veel n\u00e4itan\u201d m\u00f5ttega kellegile tagasi teha. See oli nii minulik. Ta \u00f5petas mind olema v\u00e4\u00e4rikas – naine, kes ei l\u00e4he k\u00f5igega kaasa, vaid vaikib ka siis, kui \u00f6elda oleks palju. \u201cK\u00f5ik ei n\u00e4e veel samu asju,\u201d <\/strong>\u00fctles ta mulle. Olenemata olukorrast hakkasin ma reageerimise asemel vaikima. Neutraalselt vaatlema. K\u00f5ike endale omast muuta ei ole olnud kerge \u00fclesanne. Pean endale siiani vahel meelde tuletama, et kas tahan olla p\u00f5rsas poris v\u00f5i j\u00e4\u00e4n \u00fckssarvikuks? <\/a><\/p>\n\n\n\n

Teisel kohtumisel puhastasime minu sisemaailma vanast energiast. L\u00f5petasime vanad lepingud inimestega \u00e4ra. V\u014diks arvata, et peale seda oli suur vabanemine ja r\u00f5\u00f5muh\u00f5isked, aga vastupidi.  See teekond on toonud mulle, lisaks v\u00f5itudele, ka tohutult palju pisaraid. M\u00e4letan seda kevadist aprillikuu \u00f5htut, kui istusin k\u00f6\u00f6gip\u00f5randal nutsin. Palusin korraks isegi oma \u201cvana kraami\u201d tagasi toomist. Ma ei osanud selleta elada. Ma ei osanud elada vaikses maailmas. Maailmas, kus pole enam midagi anal\u00fc\u00fcsida. Pole minevikku ega sealseis inimesi, kellega korduvalt vanu vestluseid ikka uuesti l\u00e4bi m\u00e4ngida. Vaikus. Vot see vaikus oli hirmutav. K\u00f5\u00f5luda kuskil l\u00f5pu ja alguse vahepeal, vanad m\u00f5tted kadunud ja uued polnud veel saabunud, tegi maailmas eksisteerimise mulle harjumatult keeruliseks. Ma ei teadnud, et nii \u00fcldse v\u00f5imalik on. Blue naeris ja \u00fctles: \u201cSee siin on alles algus. Mina pisarsilmi kaasa noogutades, endale meenutades, et vabadus oli minu eesm\u00e4rk ja see on osa teekonnast. T\u00e4na ma elangi suuresti vaikuses. Minu m\u00f5tted on minu juhtida. Kui ma teelt k\u00f5rvale kaldun on mul selleks Blue poolt loodud t\u00f6\u00f6riistakast, mille ma siis vajadusel avan, et end aidata. Nii nagu sa kasutad haamrit abivahendina naela l\u00f6\u00f6miseks, kasutan mina oma m\u00e4rkmikku, kus on meie vestlustest sadu m\u00f5tteid, h\u00e4\u00e4lestusi ja energiat t\u00f5stvaid lauseid, mis viivad mind sageduses sinna, kuhu varem kuulunud mustrid enam ei k\u00fc\u00fcndi. See ongi vabadus. <\/a><\/p>\n\n\n\n

\u201cSee, mida \u00f5petad teistele, saame endale testiks,\u201d<\/strong><\/a> \u00fctles mulle Blue meie 2024. aasta juunikuu kohtumisel. Peale seda hakkasin ma tasapisi j\u00e4\u00e4ma vaiksemaks \u2013 sotsiaalmeedias ja elus \u00fcldiselt. See v\u00f5ttis aega, et tulla vaikselt enda sisse ja m\u00e4rgata, mida ja kui palju ma endast v\u00e4lja annan. Tunnistan, vahel oli see raske. Ma kaldusin k\u00f5rvale. Vaikuses teisi kuulates m\u00e4rkad rohkem. Tahaks ju nii palju oma t\u00f5de, arvamust ja kogemusi jagada. Ma ei kuulutanud enam oma t\u00f5de. Ei jaganud m\u00f5ttev\u00e4lgatusi ega lugusid, millest ma ise veel kindel polnud. Mida teadlikumaks ma sain, seda vaiksemaks ma j\u00e4in. T\u00e4na tunnen ma seda eriti selgelt, milline v\u00f5im on s\u00f5nadel, mida v\u00e4lja \u00f6eldakse v\u00f5i kirjutatakse. Eksin vahel siiani, aga n\u00fc\u00fcd juba teadlikumalt. M\u00c4RKA -> TUNNISTA -> T\u00dcHISTA olen oma m\u00e4rkmikusse suurelt kirjutanud ja selle j\u00e4rgi ma ka elada p\u00fc\u00fcan. <\/p>\n\n\n\n

Blue juhtis mind lisaks mu sisemaailma ja emotsioonide korrastamisele ka igap\u00e4evastes, pealtn\u00e4ha tavalistes olukordades muutuseid looma. Kui andsin olukordadele hinnanguid, suunas tema mind hoopis kirjeldama. See oli mitmeid kordi mu kodut\u00f6\u00f6, milles ma ka mitmeid kordi feilisin \u2013 vahel siiani. Selline muutus ei tule \u00fcle\u00f6\u00f6. See on praktika. Teadlik m\u00e4rkamine, kus on hinnang, mida saaks hoopis kirjeldada. Alati ei m\u00e4rkagi, et olukorrast saab \u00f5nnetus ja \u00f5nnetusest saab hinnang, saatjaks suur emotsioneerimine. Veel \u00fcks s\u00f5na, mida ma Blue poolt armastan \u2013 EMOTSIONEERIMINE. Ja selles olin mina meister. K\u00f5ik, mis minuga juhtus oli alati suur \u00f5nnetus ja sellele j\u00e4rgnev hingemattev emotsioneerimine. M\u00f5tlen n\u00e4iteks oma lahkuminekule, millest ma pasundasin \u00f6\u00f6d ja p\u00e4evad, otsides kaastunnet ja s\u00fc\u00fcdlasi. Kui mul oleks tol hetkel olnud t\u00e4nased teadmised, oleks paljud asjad olnud teisiti. See on oleks ja seda sellel hetkel polnud. Endaga tuleb olla leebe. Me k\u00e4itumine alati vastavalt sellele, kus tasemel me hetkel enda elus oleme. Teadlikkus ei kasva niisama. See on praktika, harjutamine, m\u00e4rkamine, muutused ja seda \u00f5petas mulle Blue, igal meie kohtumisel. T\u00e4na p\u00fc\u00fcan emotsioneerimise asemel kirjeldada. Olla hinnangutevaba. Ma ei rutta ma ka enam kedagi parandama ega \u00f5petama  \u2013 igal \u00fchel on oma teadlikkus ja sellest teadmisest mulle piisab. <\/a><\/p>\n\n\n\n

Reageerimisest ja hinnangutest edasi liikudes j\u00f5uan oma nimemuutuseni, mis \u00fchel septembrikuu \u00f6\u00f6l mu m\u00f5tetesse selge teadmisega tuli. Huvitav on veel see, et alati kui ma Bluele m\u00f5tlesin v\u00f5i oma m\u00f5tetes endale appi kutsusin, oli ta peatselt kohal \u2013 nii ka tol korral, kirjutas ta mulle ja k\u00fcsis, kuidas mul l\u00e4heb. Pikalt m\u00f5tlemata kirjutasin talle, et: Gretena ma oma elu enam ei n\u00e4e. Ta vastas naljatlevalt: \u201dOoo, kohe nii suuri h\u00fcppeid tahad teha jah?\u201d ja pakkus v\u00e4lja, et vaatame koos, milline nimi mind k\u00f5ige rohkem kandma hakkab. Sisimas ma teadsin vastust. Erinevalt teistest,  toetas Blue seda m\u00f5tet ja julgustas mind liikuma enda sisetunde ja valikute j\u00e4rgi \u2013 olgu selleks nimemuutus v\u00f5i miski muu, mis sisemist otsust tahab. Nii s\u00fcndiski Kiara \u2013 l\u00e4bi sisemise teadmise. K\u00f5ikide teiste negatiivsetest hinnangutest hoolimata, olin ma valmis oma uut nime tervitama. See oli kahtlustevaba otsus. Selleks, et sinnani j\u00f5uda, oli vaja \u00e4ra l\u00f5petada Gretena kogetud etapp. Tuli avastada veel seni m\u00f5istmatut, seda siis m\u00f5ista ja alles siis sai avada uusi uksi, et liikuda uude maailma ja energiasse. Kuskile ei ole kiiret ja rutata ei ole vaja \u2013 see mis tahab tulla, see tuleb loomuliku teadmisena sinu sisse siis, kui aeg on selleks \u014dige. <\/strong>Selle otsusega haarasin oma elu ohjad enda k\u00e4tte. Sealt algas uus loomine, mis kestab siiani. Teadlikumalt ja vabana. <\/a><\/p>\n\n\n\n

See ongi vabadus \u2013 olla oma otsuses kindel. Olla kindel oma sisetundes ja valikutes ka siis, kui v\u00e4line maailm sinu sisemaailma tunnetusega koosk\u00f5las pole. Teha elus otsuseid selle j\u00e4rgi, mida tunned, isegi siis, kui ei tea veel k\u00f5iki vastuseid. Usaldada seda vaikset teadmist mis \u00fctleb: \u201cK\u00f5ik on h\u00e4sti, sa ei pea kiirustama,\u201d isegi siis, kui v\u00e4line sind tagant kiirustab – julged sina peatuda. Julged j\u00e4\u00e4da endale kindlaks, sest usaldus sinu sees on nii suur, et \u00fckski v\u00e4line tegur ei pane sind sinu sisetundes kahtlema. <\/a><\/p>\n\n\n\n

On v\u00f5rratult \u00e4ge elada k\u00f5ikide v\u00f5imaluste maailmas – selles maailmas, mida Blue mulle tutvustanud on. Selles esimeses kirjat\u00fckis on vaid v\u00e4ike osa sellest, mida me koos teinud oleme ja kuhu ta mind oma teadmistega juhendanud on. Ma ei tea siiani, miks just mina osutusin v\u00e4ljavalituks aga ma olen selle eest talle kogu s\u00fcdamest t\u00e4nulik. Ma oskan hinnata seda, millise kingituse ta mulle tegi, ja pole p\u00e4ris kindel, kas ta ise sellest \u00fcldse arugi on saanud, kui suurt v\u00e4\u00e4rtust see \u00fchine loomine minu ellu toonud on. Blue andis mulle v\u00f5imaluse n\u00e4ha uutmoodi maailma, kus k\u00f5ik on pealtn\u00e4ha sama, aga miski pole enam endine. N\u00e4ha ennast ja seda, mis on n\u00e4htamatu. T\u00f5i mu ellu rahunemise, vabaduse, teadlikkuse ja maagia, mis \u00f5petas mulle seda, et k\u00f5ik on v\u00f5imalik. Meie ees on lukustatud ja n\u00e4htamatud uksed, mille avanemisel pole v\u00f5imalik enam tagasi minna. See maailm, mille Blue mulle avas, on midagi palju enamat kui see, kus ma 34 aastat elanud olin.  <\/a><\/p>\n\n\n\n

\u201cUsalda protsessi, isegi kui Sa seda tulemust ei n\u00e4e veel 100%. Kaks aastat tagasi Sa unistasid sellest vabadusest, mis Sul t\u00e4na on ja see l\u00e4heb edasi, kui Sa seda vaid lubad. Juhi ennast ja enda elu, mitte \u00e4ra tegele teistega,\u201d<\/strong><\/a> kirjutas ta mulle alles paar p\u00e4eva tagasi. <\/p>\n\n\n\n

Selle ilusa ja kokkuv\u00f5tva m\u00f5ttega ma selle loo ka praegu l\u00f5petan. Julgustan Sind uskuma, k\u00fcsima ja abi vastu v\u00f5tma. Vastused ja lahendused v\u00f5ivad olla l\u00e4hemal, kui sa arvata oskad. Elu on \u00fcllatusi, muutuseid ja l\u00f5putuid v\u00f5imalusi t\u00e4is. Luba endal seda kogeda ja avastada. <\/p>\n\n\n\n

Sa ei ole \u00fcksi. <\/p>\n\n\n\n

Blue x Gerli \u2013 minu elu suurim muutja –  valgus pimedas. <\/p>\n\n\n\n

Laternaga maagiline naine, kes tuleb sinu ellu siis kui seda vaid k\u00fcsida. <\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Enne, kui sa seda kirjat\u00fckki lugema hakkad ja oma m\u00f5tetega minuga kaasa tuled, v\u00f5ta endale aega. Hinga, tee teed ja s\u00e4ti end mugavalt istuma. Kui oled valmis, siis l\u00e4hme ..  Ma suunan lahtise akna ees oma pilgu taevasse ja imetlen mulle avanevat vaadet ja l\u00f5putuid t\u00e4hti, mis aastaid mind igal \u00f6\u00f6l tervitanud on. Leian end m\u00e4rkavat lennukit, mis taas minust m\u00f6\u00f6da s\u00f5idab ja taban end m\u00f5ttelt, et seekord ma ei tahagi lennuki pardal olla, et kuskile kaugele ja tundmatusse lennata \u2013 eemale siit. Ma olen oma kolmanda korruse k\u00f6\u00f6giaknal \u00f5nnelik, isegi siis kui paps k\u00fcsib kahtlevalt, kas sul on ikka see hingerahu, mida v\u00e4idad end tundvat. Ma ei n\u00e4e vajadust end p\u00f5hjendada. Ma muigan kelmikalt ja vastan jaatavalt: \u201e\u00d5nnelik ja rahul v\u00f5ib olla ka siis, kui ..\u201c Minu elu pole alati olnud selline – kerge, teadlik ja kohalolus. Selleks, et m\u00f5ista, kui v\u00e4he ma tegelikult vajan, pidin ma tegema nii palju, et siia hetke iseendaga j\u00f5uda. Ma ei teinud seda \u00fcksi, mul oli BLUE \u2013 keegi, keda olen aastate v\u00e4ltel oma blogis, instagrami story\u2019des ja juttudes korduvalt maininud. \u201eSa toetud talle liiga palju,\u201c on mulle \u00f6eldud. Ma ei vaieldnud vastu. Ma teadsin, et ma ei toetu talle, vaid sellele, millesse uskusin, et koos loome. Blue on kingitus. Minu elumuutja. Minu laternaga valgus pimedas.   Blue tuli minu ellu 2024. aasta esimesel poolel, kui ma Filipiinidel reisil olin. Juba enne, kui ta p\u00e4riselt kohale j\u00f5udis, andis mu sisetunne m\u00e4rku, et lisaks postkaarti meenutavale rannale, mida m\u00f6\u00f6da ma igap\u00e4evaselt k\u00f5ndisin, on siin midagi enamat. Mis see on, ma veel ei teadnud. Tundsin \u00fchel hetkel, seal jalutades, enda sees kasvavat otsust – nii ma enam oma eluga j\u00e4tkata ei taha. Ma ei teadnud kuidas ja kuhu edasi, aga vanaviisi ma enam ei soovinud. Tekkis esimene selgus, mis p\u00e4evadeks minu sisse ja sinna randa idanema j\u00e4i. Tekkis igatsus uue tunde j\u00e4rgi.  Paar p\u00e4eva hiljem, \u00fchel v\u00e4ljas\u00f5idul, tundsin end \u00e4kitselt teistmoodi – kergemana. Samal ajal suurel hool autoga m\u00e4est alla kihutades – jumal teab kust tulime ja kuhu suundusime, m\u00e4letan ma vaid tunnet, mis minusse tekkis. Esimene vabaduse tunne. See esimene s\u00f5\u00f5m kergust, millest rohkem kui aastaid unistanud olin, oli ootamatult kohal \u2013 hetkeks, v\u00e4lgatuseks aga piisavalt pikalt, et sellest kinni haarata. \u201cMa soovin seda veel tunda,\u201d kordasin ma endale, kerge muie n\u00e4ol, sest sain aru, et seda tunnet saan ma veel palju kordi kogeda. Tagantj\u00e4rele on p\u00f5nev m\u00f5elda, et Blue tuligi just siis, kui mina olin selle uue otsuse ja uue tunde enda sees \u00e4ra tabanud. Ta kirjutas mulle eelviimasel p\u00e4eval, enne kojulendu ja andis selge juhise mille j\u00e4rgi leidsin esimese niidotsa \u2013 rannast. Sellest samast, kus juba kaks n\u00e4dalat k\u00f5ndinud olin, teadmise ja pisut k\u00e4rsitu tundega, et siin on midagi aga mis?  Oli keskp\u00e4ev ja p\u00e4ike s\u00e4ras m\u00f5ne tumedama pilve tagant lootusrikkalt. Ookean mu paremal k\u00e4el oli helesinine ja rahulik. Istusin liivasele rannale ja surusin jalad tugevalt liiva sisse. Vaatasin ookeani, pilvi ja p\u00e4ikest seekord teise pilguga. Olin alguses. K\u00f5ikide v\u00f5imaluste maailma ukse ees – teadmata, mis mind ees ootamas on.  Blue soovitusel jooksin \u00fchel hetkel pea ees vette. M\u00e4rkamata rannas olevaid inimesi, naersin valjult, m\u00e4ngisin ja pritsisin vett laiali. Lasin esimest korda lapse endast v\u00e4lja. Selle lapse, kes oli surutud kuskile s\u00fcgavale, pimedasse ja ootas vabaks saamist. Ma polnud endal lubanud m\u00e4ngida. Olin unustanud selles t\u00e4iskasvanute maailmas, mis tunne on olla kohalolus, pisut ulakas ja m\u00e4nguline \u2013 \u00f5nnelik.  Seal soolases vees hullates, m\u00f5tlesin enda peas k\u00f5igele sellele, millest ma end vabastada tahan ja mida enam endaga kaasa v\u00f5tta ei soovi. Lasin end nii paljust vabaks, et uus saaks minu elus endale koha leida.  Ookeanis hullates ja siis taas rannal maandudes, ei hoolinud ma enam sassis ja tilkuvatest juustest, silmi kipitama panevast soolasest mereveest ega suus m\u00f5rudast maitsest. Vaatasin t\u00e4nulikkusega ookeani ja eemal m\u00e4ngivaid v\u00e4ikseid ja vette h\u00fcppavaid lapsi. \u201cOlin just ise samasugune,\u201d muigasin endamisi ja tundsin, kuidas minus kasvab midagi uut. Istusin seal ja palusin oma algavale teekonnale m\u00e4rki \u2013 midagi, mida n\u00e4ha ja midagi, mida hoida. Ma ei pidanud kaua ootama. Taevasse ilmus tumedatest pilvedest kaks s\u00fcdant ja teekonnal rannast hotelli leidsin s\u00fcdamekujulise kivi. \u201cMinu suund ja m\u00f5tted on k\u00f5iksuse poolt vastuv\u00f5etud,\u201d m\u00f5tlesin ma neid s\u00fcdameid n\u00e4hes. Tegin taevast pildi. Pistsin kivi endale kotti ja suunasin pilgu veel kord kohale, kus alles istusin ja l\u00e4ksin siis pisut v\u00e4sinuna, aga \u00f5nnelikuna oma teed.  Blue tuli minu ellu hetkel, kus ma ei saanud enam olla see, kes ma olin olnud. Ta tuli, et tuua n\u00e4htavale see mille eest p\u00f5genesin ja aidata muuta seda mida igatsesin.  \u201cMis on sinu eesm\u00e4rk?\u201d k\u00fcsis minult Blue ja ma vastasin \u00fches\u00f5naliset: \u201cVabadus.\u201d Ma olin v\u00e4sinud sellest versioonist iseendast, kes ma olin \u2013 juhitav, manipuleeritav, hirmul, ebakindel, k\u00f5hklev, end pisendav ja mitte usaldav, impulsiivne, vihane. Soovisin elu, kus ainus juht ja peategelane olen mina, mitte mind pulbitsev emotsioonidepuhang, teine inimene v\u00f5i muster, mida m\u00f6\u00f6da olin harjunud elama. Ma ei osanud oma emotsioone juhtida ja l\u00e4ksin kiiresti kaasa – \u201cp\u00f5rsa moodi porisse p\u00fcherdama,\u201d nagu Blue armastab \u00f6elda. Ma ei tahtnud enam p\u00f5rsas olla.  Tahtsin uut versiooni iseendast. Midagi, mida ma veel polnud. Midagi mida ma veel ei teadnud, aga mille olemasolust mul \u00f5rn ettekujutus oli. Tahtsin vabadust. Tahtsin usaldada \u2013 maailma, elu, ennast. Tahtsin kuulata ennast. Tahtsin kuulda ennast ja seda mida r\u00e4\u00e4gib mu k\u00f5ige vaiksem h\u00e4\u00e4l minu sees \u2013 minu intuitsioon, minu energia, minu tunnetus. Minu. Mitte kellegi teise h\u00e4\u00e4l ei saa ega tohi mind enam juhtida. See pidi l\u014dppema.  Ma otsustasin, et see l\u00f5ppeb.  \u201cSee tee on ainult tugevatele,\u201d \u00fctles mulle Blue. Kui ma oleksin kohe algus teadnud mida see tegelikult t\u00e4hendab siis ma ei tea kas ma oleksin sinna maailma nii julge pilguga vaadanud. Minu eelis selle teekonna ees oli tundmatus, suur huvi, otsus ja tahe oma elu p\u00e4riselt muuta. Ma ei kartnud enam seda mis tuleb ega seda mis l\u00e4heb \u2013 ma olin p\u00e4riselt valmis muutuma. Ma olin valmis k\u00f5ike j\u00e4rkj\u00e4rgult kogema ja muutma \u2013 ma usaldasin Blued t\u00e4ielikult ja h\u00fcppasin pea ees tundmatusse.  Me l\u00e4ksime step by step ja avasime l\u00e4bi 11 sessiooni ja tuhandete s\u00f5numite minu jaoks need vajalikud uksed.  05.04.2024 oligi meie esimene kohtumine ja kolmetunnine sessioon, mille v\u00e4ltel saime uutmoodi tuttavaks ja sain esimesed teadmised uue elu loomise suunas. Aeg l\u00e4ks lennates. Tegelikult kogu meie sessioonide v\u00e4ltel ei tajunud ma aega ega selle olemasolu \u00fcldse. Blue pehme h\u00e4\u00e4l \u00e4ratas minus ammu igatsetud rahu. Olenemata sellest, et ekraan oli meie vahel, oli energia tajutav ja k\u00e4ega katsutav \u2013 uut moodi tunne h\u00f5ljus lainetena minu kehas terve sessiooni v\u00e4ltel ja ka mitmeid p\u00e4evi peale meie kohtumist ringi. Raske on s\u00f5nadega kirjeldada seda tunnet, mida ma meie koos loomisel tundnud olen \u2013 pehme, hinnangute vaba, neutraalne, vaatlev. See valdav rahutunne, et oled kindlates k\u00e4tes on aidanud sellele muutusele ja loomisele kaasa. \u201cKuskile pole kiiret,\u201d tahaksin ma veel lisada.  Huvitav on m\u00f5elda, et tegelikult iga meie kohtumise alguses, ma tundsin enda sees sellist teatavat vastupanu ja m\u00f5tet, et ma ei taha seda kohtumist. Alles hiljem sain aru, et see ei olnud vastupanu kohtumisele. See oli vastupanu muutusele.  Lisaks tuli nendel kohtumistel ja vestlusel alati endale otsa vaadata, sest\u00a0\u201cvastutab alati ruumi k\u00f5ige teadlikum inimene,\u201d\u00a0ja mina ei tahtnud olla see, kes vastutab ja \u201csurub\u201d oma ego alla. Tahtsin vahel, et teised oleks ka lollid ja n\u00f5medad aga vastuseid, tundeid ja sedasorti m\u00f5tteid tuli leida iseendast, mitte teisi vahtida.\u00a0K\u00fcsimus polnud kunagi selles, mida teised teevad vaid selles kuidas reageerid ja millist energiat ja reaktsioone oma ellu lubad.\u00a0See tegi selle teekonna mulle raskeks. Ma olin alati pigem see, kes ajas enda t\u00f5de taga, langes vaidlustesse ja otsis vigu alati teistes. Aus olles siis tegelikult otsisin alati s\u00fc\u00fcdlast v\u00e4ljastpoolt. Iseendasse vaatamine, sellisel kujul, polnud see mida mina tahtsin, veel v\u00e4hem tahtsin endale tunnistada v\u00f5i kuulda, et aga sa ju ise… Need on olnud rasked murdepunktid, kus mind on korduvalt provotseeritud ja kutsutud \u201cp\u00f5rsa moodi poris p\u00fcherdama\u201d \u2013 appi, kuidas ma armastan seda Blue \u00fctlust, mis annab kogu meie loomisele \u00e4geda ja oman\u00e4olise m\u00f5tte. Blue \u00f5petas mind vaikima ja oma energiat hoidma.\u00a0\u201c\u00dckssarvikud ja p\u00f5rsad ei m\u00e4ngi koos,\u201d\u00a0\u00fctles ta 05.11.2025 mulle, kui ma taaskord vitsa sain, sest poriloigus p\u00fcherdada tahtsin. Tegelikult ma ei tahtnud, aga nii ta seda nimetas, kui teelt k\u00f5rvale kaldusin, kuskil augus istudes jonnisin v\u00f5i \u00fclem\u00e4\u00e4ra reageerima hakkasin. Naljakas eks? Aga just nii meie vestlused ja minu uueks kujumine k\u00e4iski. Mina otsisin kaastunnet v\u00f5i \u201cissand jaa, kuidas ta v\u00f5is\u201d suhtumist, aga sain enamasti alati vitsa, et j\u00e4lle kuskile poriloiku p\u00fcherdama minna tahtsin. See oli hea meeldetuletus, kui elu mulle taas uue eksami testimiseks t\u00f5i, et kas olen p\u00f5rsas v\u00f5i ei. Eksameid olen ma omajagu saanud ja suurima neist sain eelmise aasta suvel. Blue hoiatas mind umbes kuu ette, et juulikuus \u00fcks eksam tulekul on aga ma teadnud mis. Kuu hakkas juba l\u00f5ppema ja eksamit ei kuskil. Ma salamisi juba juubeldasin, et olen sellest p\u00e4\u00e4senud aga ei .. Eksam tuli otse mu nina ette, ootamatust ja t\u00e4iesti suvalisest kohast ja palus mul \u201clasteaia m\u00e4ngimise\u201d \u00e4ra l\u00f5petada. Tegelikkuses oli olukord hoopis teine aga k\u00f5rvalvaataja n\u00e4eb alati seda, millist lugu enda peas endale k\u00f5neleda tahab eks? Ma l\u00e4ksin keema, sest selline p\u00f6\u00f6rdumine minu suunas oli \u00fclekohtune. Ma tahtsin end automaatselt kaitsta \u2013 endale omaselt. Vana mina oli nipsuga lahinguks valmis ja tr\u00fckkis endale omaselt vihak\u00f5ne messengeris valmis ja saatis teele. Tund hiljem, polnud seda s\u00f5numit veel loetud ja ma kustutasin selle otsusega, et seekord ma seda asja nii ei lahenda. Ma panin suure t\u00fcdruku p\u00fcksid jalga, ajasin selja sirgu ja l\u00e4ksin otse olukorda sisse, k\u00f5ikide nende teadmistega, mis ma Bluelt omandanud olin. Rahunesin, hingasin ja astusin \u201cduelli\u201d otsusega reageerida mitte millegile ja v\u00f5tta vastu see, mis sealt tuleb. Mind prooviti mitmeid kordi maha teha ja provotseerida. Halvustati mind, minu blogi ja minu elu. Ma v\u00f5tsin k\u00f5ik suurema reageeringuta vastu \u2013 vaatlejana. Ma austasin seda, mida mulle \u00f6eldi. Selle asemel, et vastulauseid esitada, ma n\u00f5ustusin, selgitasin ja olin teadlik t\u00e4iskasvanu. Ma p\u00e4riselt arvan, et \u00fcsna esimesi kordi enda elus sellisel kujul. Minu mitte reageerimine ei andnud enam vestlusele sellist energiat taha mis varasemalt minupuhul ootusp\u00e4rane oli. Peale 1,5h vestlust oli tulemus rahulik ja k\u00fcps. Olin ja olen siiani selle olukorra ja eksami eest k\u00f5iksusele t\u00e4nulik. See polnud enam koht, kus tahtsin kellegile haiget teha. See oli koht, kus ma tegin rahu sellega mis oli.   Blue \u00f5petas mind mitte resoneeruma. \u201cTeistel on oma elu juhtida. Sina seda teha ei saa,\u201d kutsus ta mind tihti korrale, kui mu fookus l\u00e4ks iseendalt teistele. Ta \u00f5petas mind teadlikult vaatlema. Kehitama \u00f5lgu ka siis, kui tahaks kogu energiaga olukorda sisse minna ja \u201cma sulle veel n\u00e4itan\u201d m\u00f5ttega kellegile tagasi teha. See oli nii minulik. Ta \u00f5petas mind olema v\u00e4\u00e4rikas – naine, kes ei l\u00e4he k\u00f5igega kaasa, vaid vaikib ka siis, kui \u00f6elda oleks palju. \u201cK\u00f5ik ei n\u00e4e veel samu asju,\u201d \u00fctles ta mulle. Olenemata olukorrast hakkasin ma reageerimise asemel vaikima. Neutraalselt vaatlema. K\u00f5ike endale omast muuta ei ole olnud kerge \u00fclesanne. Pean endale siiani vahel meelde tuletama, et kas tahan olla p\u00f5rsas poris v\u00f5i j\u00e4\u00e4n \u00fckssarvikuks?  Teisel kohtumisel puhastasime minu sisemaailma vanast energiast. L\u00f5petasime vanad lepingud inimestega \u00e4ra. V\u014diks arvata, et peale seda oli suur vabanemine ja r\u00f5\u00f5muh\u00f5isked, aga vastupidi.  See teekond on toonud mulle, lisaks v\u00f5itudele, ka tohutult palju pisaraid. M\u00e4letan seda kevadist aprillikuu \u00f5htut, kui istusin k\u00f6\u00f6gip\u00f5randal nutsin. Palusin korraks isegi oma \u201cvana kraami\u201d tagasi toomist. Ma ei osanud selleta elada. Ma ei osanud elada vaikses maailmas. Maailmas, kus pole enam midagi anal\u00fc\u00fcsida. Pole minevikku ega sealseis inimesi, kellega korduvalt vanu vestluseid ikka uuesti l\u00e4bi m\u00e4ngida. Vaikus. Vot see vaikus oli hirmutav. K\u00f5\u00f5luda kuskil l\u00f5pu ja alguse vahepeal, vanad m\u00f5tted kadunud ja uued polnud veel saabunud, tegi maailmas eksisteerimise mulle harjumatult keeruliseks. Ma ei teadnud, et nii \u00fcldse v\u00f5imalik on. Blue naeris ja \u00fctles: \u201cSee siin on alles algus. Mina pisarsilmi kaasa noogutades, endale meenutades, et vabadus oli minu eesm\u00e4rk ja see on osa teekonnast. T\u00e4na ma elangi suuresti vaikuses. Minu m\u00f5tted on minu juhtida. Kui ma teelt k\u00f5rvale kaldun on mul selleks Blue poolt loodud t\u00f6\u00f6riistakast, mille ma siis vajadusel avan, et end aidata. Nii nagu sa kasutad haamrit abivahendina naela l\u00f6\u00f6miseks, kasutan mina oma m\u00e4rkmikku, kus on meie vestlustest sadu m\u00f5tteid, h\u00e4\u00e4lestusi ja energiat t\u00f5stvaid lauseid, mis viivad mind sageduses sinna, kuhu varem kuulunud mustrid enam ei k\u00fc\u00fcndi. See ongi vabadus.  \u201cSee, mida \u00f5petad teistele, saame endale testiks,\u201d \u00fctles…<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[],"class_list":["post-1238","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-motted"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1238","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1238"}],"version-history":[{"count":11,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1238\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1252,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1238\/revisions\/1252"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1238"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1238"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1238"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}