{"id":1259,"date":"2026-08-07T00:00:33","date_gmt":"2026-08-06T22:00:33","guid":{"rendered":"https:\/\/greteblogi.ee\/?p=1259"},"modified":"2026-08-07T07:48:24","modified_gmt":"2026-08-07T05:48:24","slug":"kes-on-blue-sa-pead-elu-usaldama-nii-palju-et-sa-ei-karda-haiget-saada-osa-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/greteblogi.ee\/?p=1259","title":{"rendered":"Kes on Blue? “Sa pead elu usaldama nii palju, et sa ei karda haiget saada.” Osa 2"},"content":{"rendered":"\n

J\u00e4rg sellele, Kes on Blue \u2013 naine, kes tuli laternaga ja muutis mu elu. <\/em><\/p>\n\n\n\n

Ma lugesin just \u00e4sja \u00fchte instagrami postitust, kus \u00fcks mulle oluline naine kirjutas, et raske on elada endana. Ta kirjeldas seda nii – \u201e.. kus ma sean kahtluse alla k\u00f5ik. Iga valiku. Iga suuna. Iga tunde. Mis on \u00f5ige? Mis on vale? Ja siis \u00fchel hetkel j\u00f5uan ma tagasi koju \u2013 iseenda juurde.\u201c <\/em>Ma lugesin seda ja m\u00f5tlesin, et ma tean seda kohta. Ma olen seal olnud \u2013 igatsuses j\u00f5uda koju. Mu k\u00e4si ei t\u00f5usnud talle kirjutama. Ma ei tormanud p\u00e4\u00e4stma. Ma lugesin seda veel ja m\u00f5tlesin, et ma lasen tal seal olla. Ma ei l\u00e4he enda lugu r\u00e4\u00e4kima v\u00f5i \u00fctlema, et ma tean, mis koht see on. Ma kirjutan sellest sulle, siia, oma salap\u00e4evikusse \u2013 avalikku, aga siiski salajasse. <\/p>\n\n\n\n

Ma tean, mida t\u00e4hendab kahelda K\u00d5IGES \u2013 elus, endas, otsustes, t\u00f6\u00f6s, mehes, igap\u00e4evaelus, valitud kingituses v\u00f5i lilledes, \u00f5htus\u00f6\u00f6gis v\u00f5i uues laudlinas. Kahtlus oli k\u00f5ikjal. Ja nagu sa minu viimasest postitusest lugesid, ei olnud see enam elu, mida ma soovisin elada. T\u00e4naseks ma ei elagi. Ma elan uues maailmas, juba m\u00f5nda aega. Uues elus. Samas reaalsuses koos sinuga, aga t\u00e4iesti teises kohas. Ma ei r\u00e4\u00e4gi sellest palju. Ilmselt oled m\u00e4rganud, et olen pisut taandunud. Ma tean n\u00fc\u00fcd, et on asju mida ei m\u00f5isteta ja ma ei vajagi kellegi m\u00f5istmist. Mulle piisab sellest millesse ma ise usun. Maailm mis on piiranguteta, vaba ja ei kohku selle ees, et t\u00f6\u00f6 saab otsa v\u00f5i m\u00f5ni s\u00f5branna ei leia minuga enam sama keelt. Ma naeratan, ei kontrolli elu, olen t\u00e4nulik sellele mis on ja liigun edasi \u2013 kahtlusteta, kas see mis maha j\u00e4i v\u00f5ib veel kord kahetsuseks saada. <\/p>\n\n\n\n

Sa tead juba, et ma pole siia \u00fcksi tulnud. Minu k\u00f5rval on olnud Naine, kes on mulle k\u00fcmneid kordi k\u00e4e ulatanud ja mind porist v\u00e4lja tirinud \u2013 Blue x Gerli, minu laternaga hinges\u00f5branna, kes on valgustanud elu k\u00f5ige pimedamaid nurki ja toonud lootust sinna, kus kahtlus on v\u00f5imust v\u00f5tnud. See sama millest alguses r\u00e4\u00e4kisin.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Gerli on kannatlik, hinnangutevaba, energeetiliselt v\u00e4ga v\u00f5imekas\u00a0ja v\u00f5imas naine \u2013 sisekosmose disainer.<\/a><\/p>\n\n\n\n

*Sisekosmos t\u00e4histab inimese sisemaailma, mis on sama privaatne, l\u00f5putu ja t\u00e4is avastamata potensiaali kui f\u00fc\u00fcsiline kosmos koos t\u00e4htede ja planeetidega.Disainer viitab sellele, et sisemaailm ei ole midagi juhuslikku, vaid seda saab teadlikult ja kaunilt planeerida, \u00fcmberkujundada ja struktueerida. Disainer ei ravi, vaid loob harmooniat ja funktsionaalsust. <\/em><\/p>\n\n\n\n

Ta v\u00f5tab oma seansile vastu need, kes on juba j\u00f5udnud teadlikkuseni, et muutust on vaja, kuid \u00fcle uksepaku kuidagi ei saa. Ma pean silmas seda uksepakku, et sa tahad muutust, aga sa ei tea veel, kuidas. Sa tead, et teisiti on v\u00f5imalik, aga ei oska ise neid vajalikke muutusi luua. Ma olin just seal – uksepaku ees. Ma ei teagi, kui kaua ma seal seisin. Ilmselt aastaid, enne kui Gerli minu ellu abik\u00e4ena j\u00f5udis. See on olnud minu elu k\u00f5ige suurem p\u00f6\u00f6re. Ma ei taha m\u00f5eldagi sellele, milliseks oleksid mu elu ja valikud kujunenud siis, kui Gerli poleks minu ellu tulnud. <\/p>\n\n\n\n

Ma olen p\u00e4rit perest, kus vanemad lahutasid, kui ma olin 13-aastane. Ei, ma ei heida neile ette seda, mis oli. Nad tegid nii, nagu oskasid. Aga minus kasvas selle tulemusena v\u00e4lja suur kontrollivajadus. Hoida kinni k\u00f5igest ja k\u00f5igist. Kontrollida elu, inimesi, olukordi, otsuseid, kellaaegu ja isegi k\u00f5rvalistujana marsruuti, kuhu ja kuidas s\u00f5ita v\u00f5iks. See andis mulle turvatunde. Kui mina kontrollin, siis ei saa asjad viltu minna. Mingi aeg, aastate\u00a0<\/a>jooksul ma tahtsin rahuneda ja soovisin \u00f5ppida usaldama. Ma olin sellest pidevast kontrollivajadusest lihtsalt v\u00e4sinud. Minus polnud enam energiat ega elur\u00f5\u00f5mu ja ma otsustasin, et lasen kontrolli l\u00f5dvemaks. Lubasin usaldusel kasvada ja .. minu pere lagunes. See andis mulle kindla signaali, et kui ma usaldan, saan ma haiget. Kui ma ei kontrolli, v\u00f5in ma midagi olulist endale kaotada.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Lahkuminek oli minu jaoks trag\u00f6\u00f6dia. Ma olin ju alati unistanud sellest, et minu pere elab koos. Elab teisiti. Elab paremini. Vanemad on alati oma lastega \u00fche katuse all. Nii ei l\u00e4inud. Kui minu pere lagunes, tundsin, et olin l\u00e4bi kukkunud. S\u00fc\u00fcdistasin end, et olin kontrolli k\u00e4est lasknud ja l\u00e4bi selle ka kaotanud. Tundsin, et olin alt vedanud nii iseennast kui ka poisse. Ma tahtsin suurest ahastusest aega tagasi keerata. Tollel ajal ma oleks andnud k\u00f5ik, et saada tagasi see mis l\u00e4ks. Ma klammerdusin sellesse lahkuminekusse ega osanud sealt enam v\u00e4ljuda. Ma elasin p\u00e4rast seda minevikus. M\u00e4ngisin oma peas p\u00e4evast p\u00e4eva l\u00e4bi samu vanu olukordi, otsides vastuseid k\u00fcsimusele, kus ja kuidas ma oleksin saanud teisiti teha. Rohkem kontrollida? V\u00e4hem usaldada? Ma ei elanud enam. Ma eksisteerisin. Ma lukustasin ennast, oma s\u00fcdame ja maailma uskumusega, et k\u00f5ik mida ma kontrollin ei saa mulle ebameeldivusi tuua v\u00f5i haiget teha.\u00a0<\/a><\/p>\n\n\n\n

\u201eSa pead elu usaldama nii palju, et sa ei karda haiget saada,\u201c<\/strong> \u00fctles mulle Gerli \u00fchel meie \u00f5htusel vestlusel ja see tundus mulle v\u00f5imatu. Kuidas ma ei kontrolli? Mis k\u00f5ik veel juhtuda v\u00f5ib, kui ma ei kontrolli enam midagi ja lihtsalt usaldan elu? See tundus vastuv\u00f5etamatu. K\u00e4ttesaamatu. <\/p>\n\n\n\n

Minu uskumused olid minus s\u00fcgavalt juurdunud. Meil kulus mitu pikka seanssi ja praktikaid, enne kui hakkasin tasapisi aru saama sellest, mida Gerli mulle tegelikult n\u00e4idata tahtis.<\/p>\n\n\n\n

Me ei alustanud kontrollivajaduse murdmisest ega lahtilaskmisest. Vastupidi. Me alustasime sellest, kuhu ma oma t\u00e4helepanu ja energia suunan. Gerli \u00f5petas mulle praktikate k\u00e4igus, et sinna kuhu liigub m\u00f5te, liigub ka energia. Sealt algas muutus. Taipamisest v\u00f5i \u00f5igemini k\u00fcsimusest: \u201eMillele ma tahan oma v\u00e4\u00e4rtuslikku energiat anda? Kas minevik, hirm ja kontroll on t\u00f5esti v\u00e4\u00e4rt seda, et kogu minu energia on pidevalt kinni milleski, mis ei lase mul p\u00e4riselt elada? Ta ei \u00f6elnud mulle lihtsalt: \u201eLase lahti,\u201c Ta suunas mind m\u00e4rkama, millest ma tegelikult kramplikult kinni hoian. Kuidas see m\u00f5jutab minu elu, minu valikuid ja suhteid. Millised piirangud ma endale sellega loon, millisesse rolli end surun ja kelle ellu end (tagasi) pressida tahan. Ja ma hakkasin saama aru k\u00f5igest sellest, millest ma varem ei saanud. Ma hakkasin m\u00e4rkama ja tundma erinevust elades siin ja praegu ja elust minevikus. Ma \u00f5ppisin t\u00e4nu Gerlile m\u00e4rkama endas energeetilist muutus vastavalt sellele kus kohas ma parasjagu oma m\u00f5tetega olin. Kas olin siin v\u00f5i kolasin kuskil minevikus. <\/p>\n\n\n\n

\u00dcks k\u00f5ige v\u00f5imsamaid praktikaid oli siis, kus katkestasime energeetilise seotuse minevikus koos oldud inimestega. On kirjeldamatu tunne, kui Gerli juhendatud praktika k\u00e4igus hakkasin tundma kuidas kogu energia ja v\u00e4gi, mis ma aastate v\u00e4ltel laiali olin jaotanud, hakkas minusse tagasi tulema. Ma puhkesin nutma, kui taipasin kui v\u00f5imas ja ilus minu energia on. Mis tunne oli seda m\u00e4rgata ja kogeda. Kui v\u00e4ikseks muutus k\u00f5ik see, kuhu enne enda energiat valimatult andnud olin \u2013 lootuses omada kontrolli, saada armastust v\u00f5i hoida kinni millestki, mis polegi minu jaoks. Ma kasvasin suureks. Avardusin sisemiselt selle sama praktika k\u00e4igus. Minu selgus kasvas. Minu sisemine kindlus muutus tugevamaks. Gerli juhendatud energiat\u00f6\u00f6 muutis mind vastupidavaks, kindlameelseks ja \u00fcmbritsev ei m\u00f5jutanud mind enam <\/a>endisel viisil. Alles siis sain aru, et mul polegi enam vajadust k\u00f5ike kontrollida. <\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ik, mida ma vajasin oli mul koguaeg olemas aga ma otsisin seda\u00a0miskit<\/em> alati v\u00e4ljast. Teistest inimestest. Gerli t\u00f5i selle n\u00e4htavalt. Tegelikkuses ma tardusin ja olin v\u00f5ib-olla isegi pahane, sest ma m\u00f5istin, kui palju aastaid ma olin mitte\u00a0n\u00e4inud<\/em>. Mitte olnud teadlik sellest, et k\u00f5ik algab minust endast. Otsusest. Energiast. Teadlikkusest.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Selle k\u00f5ige m\u00f5istmine ei t\u00e4hendanud seda, et ma j\u00e4rgmisel hommikul uue inimene \u00e4rkasin. Kuigi, ma ei valeta, kui \u00fctlen, et tunne minu sees oli peale igat seanssi teine. Vaiksem<\/em>. Kas vaiksem on \u00f5ige s\u00f5na? \u00c4kki on. M\u00f5tlen just seda, et mu karjuv meel oli vaigistunud. Ma sain  rahmeldamise asemel vaadelda. Tormamise asemel peatuda ja hetkeks kulmu kortsuda, et ..<\/p>\n\n\n\n

Kodus oma mullis olla, oli t\u00e4itsa m\u00f5nus. P\u00e4ris t\u00f6\u00f6 aga algas alles siis, kui pidin neid teadmisi, mis saanud olin, kasutama oma igap\u00e4evaelus. Hetkedes, kus vana mina tahtis kontrollida, reageerida, kinni hoida v\u00f5i j\u00e4lle kellegi teise sisse vaadata ja m\u00f5elda: mis kurat seal toimub?<\/p>\n\n\n\n

Kui ma peaks praegu \u00fche n\u00e4ite tooma siis on mul seda v\u00e4ga keeruline v\u00e4lja valida. Kui lugesid minu eelmist lugu, siis m\u00e4letad ehk ka minu \u201elasteaia m\u00e4ngimise\u201c eksamit. T\u00e4na saangi aru, et just sellistes olukordades hakkaski kogu meie tehtud t\u00f6\u00f6 p\u00e4riselt n\u00e4htavaks tulems. Seal, kus keegi vajutas t\u00e4pselt \u00f5igele nupule ja vana mina oleks hetkega lahingusse l\u00e4inud. <\/p>\n\n\n\n

Muutus ei toimunud \u00fche suure eksami v\u00f5i olukorraga. See toimus v\u00e4ikestes igap\u00e4evastes hetkedes. Hakkasin m\u00e4rkama ja eristama, kuidas ma reageerin n\u00fc\u00fcd ja kuidas ma oleks varasemalt seda teinud. Reakstsiooni ja reageerimise vahele tekkis vaba ruum. Ruum, kus sai peatuda ja hingata, vaadelda ja otsustada millele anda oma energiat ja kas \u00fcldse.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Mida rohkem ma enne reageerimist peatusin, seda rohkem hakkasin ma iseennast kuulama. Mitte oma hirmu. Mitte vana mustrit, kuigi sinna tagasi kolistamine oleks olnud \u00fcks k\u00f5ige lihtsamaid ja samas \u00f5nnetumaid viise. Mitte, et ma seda ei teinud \u2013 ikka tegin. Gerli vastas sellele alati leebelt: \u201e Sa ei kuulanud ennast, vaid langesid vanasse mustrisse, aga j\u00e4rgmine kord saad teha paremini.\u201c Nii ma \u00f5ppisingi olukordi \u00fcmber hindama l\u00e4bi enda reaktsioonide. Ei \u00f5ppinud usaldama teisi, nagu ma ennist kirjutasin, vaid \u00f5ppisin usaldama ennast. Mida rohkem ma ennast kuulasin, seda v\u00e4hem oli mul vaja kontrollida k\u00f5ike seda, mis toimus minust v\u00e4ljaspool. Usaldus, mis oli tundunud mulle k\u00e4ttesaamatu, hakkas tekkima pausides, kus mul tekkis aeg ja ruum <\/em>vaadelda.  Sealt algas rahunemine, tasakaal, vaikus ja oskus vaadelda. P\u00f6\u00f6rdepunkt k\u00f5igele eelnevale. <\/p>\n\n\n\n

Kas ma olen t\u00e4na t\u00e4iesti teine inimene? Jah ja samas ei. Minus on endiselt olemas see Naine, kes oskab kontrollida, \u00e4rritunult vastata, m\u00f5tlematult reageerida ja \u00fcle m\u00f5elda. Ma kutsun teda Greteks. Aga selle erinevusega, et ma ei halvusta teda. Vastupidi – ma m\u00e4rkan teda, hoian teda ja ma armastan teda rohkem kui iial enne, sellisena nagu ta on. Kiara on teadlikum. Annab ruumi ja aega vaadelda. On tasakaalukam. Uuesti s\u00fcndinu. Samade silmade, aga uue vaatega. Ta k\u00f5nnib Gretega k\u00e4sik\u00e4es, vahel teda korrale kutsudes ja juhtides sinna, kus meil m\u00f5lemal on koos hea olla.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Grete ei kadunud Kiara s\u00fcndides kuhugi. Kiara s\u00fcndis k\u00f5igest sellest, mida Grete pidi l\u00e4bi elama. Kiara on t\u00f5estus, et vabana on v\u00f5imalik elada<\/strong>. Elada nii, et kontroll ei juhi. Usaldus on uus DNA ja teadlikkus on peatee mida m\u00f6\u00f6da liikuda. <\/p>\n\n\n\n

Muutused v\u00f5ivad olla vaid on \u00fche otsuse taga. Grete otsus oli Gerliga teekonnale minna ja see oli \u00fcks julgemaid, mida ma elus teinud olen. <\/p>\n\n\n\n

Kes on Blue x Gerli?<\/strong> Jah, minu loos on ta sisekosmose disainer aga minu elus on veel tuhat s\u00f5na ja m\u00f5tet, mida tahaksin temast edasi anda. Taevat\u00e4ht. Seda s\u00f5na \u201etaevat\u00e4ht\u201c kirjutades tekkis mul m\u00f5te, et v\u00f5ib-olla just Gerli t\u00f5ttu imetlen ma \u00f6\u00f6siti aknast t\u00e4hti juba ammu hoopis teise tundega. Taevat\u00e4hed on andnud mulle alati lootust ja inspiratsiooni, nii nagu tema on seda teinud. <\/em>Valgus. P\u00f6\u00f6rdepunkt \u2013 uue ja vana eristaja. Minu sisemaailma sisekujundaja. Sulle juba tuttav termin, laternaga Naine,<\/em> kes ei \u00fctle kuhu minna, vaid n\u00e4itab piisavalt valgust, et \u00f5piksid ise n\u00e4gema. <\/p>\n\n\n\n

Gerlist saad rohkem kuulata Ajuloputus podcastis: Ajuloputus #32 – N\u00f5idade p\u00f5letamine ja rapsi\u00f5li-mehed ja Ajuloputus #59 – Kuidas end praegu aidata<\/p>\n\n\n\n

Instagram: _Blue369_  ja gerliterasmaaolle <\/p>\n\n\n\n

Ahjaa, kas m\u00e4letad mu sinist m\u00e4rkmikku ehk t\u00f6\u00f6riistakasti? Ma ei valeta, kui \u00fctlen, et seal on sadu Gerlilt saadud m\u00f5tteid, mida ma sinuga veel oma lemmik kuudel jagada tahan, kui kuldne s\u00fcgis on taas kohal, k\u00fc\u00fcnlad p\u00f5levad ja ma oma maagilisse maailma sisenen. Aga praegu valin ma \u00fche m\u00f5tte, lihtsalt siia l\u00f5ppu, sulle m\u00f5tteaineks: <\/p>\n\n\n\n

\u201e.. saadki end \u00fcletada. Elus nii peabki \u2013 tegema asju, mis natuke hirmsad. Siis on areng suurim.\u201c <\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

J\u00e4rg sellele, Kes on Blue \u2013 naine, kes tuli laternaga ja muutis mu elu.  Ma lugesin just \u00e4sja \u00fchte instagrami postitust, kus \u00fcks mulle oluline naine kirjutas, et raske on elada endana. Ta kirjeldas seda nii – \u201e.. kus ma sean kahtluse alla k\u00f5ik. Iga valiku. Iga suuna. Iga tunde. Mis on \u00f5ige? Mis on vale? Ja siis \u00fchel hetkel j\u00f5uan ma tagasi koju \u2013 iseenda juurde.\u201c Ma lugesin seda ja m\u00f5tlesin, et ma tean seda kohta. Ma olen seal olnud \u2013 igatsuses j\u00f5uda koju. Mu k\u00e4si ei t\u00f5usnud talle kirjutama. Ma ei tormanud p\u00e4\u00e4stma. Ma lugesin seda veel ja m\u00f5tlesin, et ma lasen tal seal olla. Ma ei l\u00e4he enda lugu r\u00e4\u00e4kima v\u00f5i \u00fctlema, et ma tean, mis koht see on. Ma kirjutan sellest sulle, siia, oma salap\u00e4evikusse \u2013 avalikku, aga siiski salajasse.  Ma tean, mida t\u00e4hendab kahelda K\u00d5IGES \u2013 elus, endas, otsustes, t\u00f6\u00f6s, mehes, igap\u00e4evaelus, valitud kingituses v\u00f5i lilledes, \u00f5htus\u00f6\u00f6gis v\u00f5i uues laudlinas. Kahtlus oli k\u00f5ikjal. Ja nagu sa minu viimasest postitusest lugesid, ei olnud see enam elu, mida ma soovisin elada. T\u00e4naseks ma ei elagi. Ma elan uues maailmas, juba m\u00f5nda aega. Uues elus. Samas reaalsuses koos sinuga, aga t\u00e4iesti teises kohas. Ma ei r\u00e4\u00e4gi sellest palju. Ilmselt oled m\u00e4rganud, et olen pisut taandunud. Ma tean n\u00fc\u00fcd, et on asju mida ei m\u00f5isteta ja ma ei vajagi kellegi m\u00f5istmist. Mulle piisab sellest millesse ma ise usun. Maailm mis on piiranguteta, vaba ja ei kohku selle ees, et t\u00f6\u00f6 saab otsa v\u00f5i m\u00f5ni s\u00f5branna ei leia minuga enam sama keelt. Ma naeratan, ei kontrolli elu, olen t\u00e4nulik sellele mis on ja liigun edasi \u2013 kahtlusteta, kas see mis maha j\u00e4i v\u00f5ib veel kord kahetsuseks saada.  Sa tead juba, et ma pole siia \u00fcksi tulnud. Minu k\u00f5rval on olnud Naine, kes on mulle k\u00fcmneid kordi k\u00e4e ulatanud ja mind porist v\u00e4lja tirinud \u2013 Blue x Gerli, minu laternaga hinges\u00f5branna, kes on valgustanud elu k\u00f5ige pimedamaid nurki ja toonud lootust sinna, kus kahtlus on v\u00f5imust v\u00f5tnud. See sama millest alguses r\u00e4\u00e4kisin.\u00a0 Gerli on kannatlik, hinnangutevaba, energeetiliselt v\u00e4ga v\u00f5imekas\u00a0ja v\u00f5imas naine \u2013 sisekosmose disainer. *Sisekosmos t\u00e4histab inimese sisemaailma, mis on sama privaatne, l\u00f5putu ja t\u00e4is avastamata potensiaali kui f\u00fc\u00fcsiline kosmos koos t\u00e4htede ja planeetidega.Disainer viitab sellele, et sisemaailm ei ole midagi juhuslikku, vaid seda saab teadlikult ja kaunilt planeerida, \u00fcmberkujundada ja struktueerida. Disainer ei ravi, vaid loob harmooniat ja funktsionaalsust.  Ta v\u00f5tab oma seansile vastu need, kes on juba j\u00f5udnud teadlikkuseni, et muutust on vaja, kuid \u00fcle uksepaku kuidagi ei saa. Ma pean silmas seda uksepakku, et sa tahad muutust, aga sa ei tea veel, kuidas. Sa tead, et teisiti on v\u00f5imalik, aga ei oska ise neid vajalikke muutusi luua. Ma olin just seal – uksepaku ees. Ma ei teagi, kui kaua ma seal seisin. Ilmselt aastaid, enne kui Gerli minu ellu abik\u00e4ena j\u00f5udis. See on olnud minu elu k\u00f5ige suurem p\u00f6\u00f6re. Ma ei taha m\u00f5eldagi sellele, milliseks oleksid mu elu ja valikud kujunenud siis, kui Gerli poleks minu ellu tulnud.  Ma olen p\u00e4rit perest, kus vanemad lahutasid, kui ma olin 13-aastane. Ei, ma ei heida neile ette seda, mis oli. Nad tegid nii, nagu oskasid. Aga minus kasvas selle tulemusena v\u00e4lja suur kontrollivajadus. Hoida kinni k\u00f5igest ja k\u00f5igist. Kontrollida elu, inimesi, olukordi, otsuseid, kellaaegu ja isegi k\u00f5rvalistujana marsruuti, kuhu ja kuidas s\u00f5ita v\u00f5iks. See andis mulle turvatunde. Kui mina kontrollin, siis ei saa asjad viltu minna. Mingi aeg, aastate\u00a0jooksul ma tahtsin rahuneda ja soovisin \u00f5ppida usaldama. Ma olin sellest pidevast kontrollivajadusest lihtsalt v\u00e4sinud. Minus polnud enam energiat ega elur\u00f5\u00f5mu ja ma otsustasin, et lasen kontrolli l\u00f5dvemaks. Lubasin usaldusel kasvada ja .. minu pere lagunes. See andis mulle kindla signaali, et kui ma usaldan, saan ma haiget. Kui ma ei kontrolli, v\u00f5in ma midagi olulist endale kaotada.\u00a0 Lahkuminek oli minu jaoks trag\u00f6\u00f6dia. Ma olin ju alati unistanud sellest, et minu pere elab koos. Elab teisiti. Elab paremini. Vanemad on alati oma lastega \u00fche katuse all. Nii ei l\u00e4inud. Kui minu pere lagunes, tundsin, et olin l\u00e4bi kukkunud. S\u00fc\u00fcdistasin end, et olin kontrolli k\u00e4est lasknud ja l\u00e4bi selle ka kaotanud. Tundsin, et olin alt vedanud nii iseennast kui ka poisse. Ma tahtsin suurest ahastusest aega tagasi keerata. Tollel ajal ma oleks andnud k\u00f5ik, et saada tagasi see mis l\u00e4ks. Ma klammerdusin sellesse lahkuminekusse ega osanud sealt enam v\u00e4ljuda. Ma elasin p\u00e4rast seda minevikus. M\u00e4ngisin oma peas p\u00e4evast p\u00e4eva l\u00e4bi samu vanu olukordi, otsides vastuseid k\u00fcsimusele, kus ja kuidas ma oleksin saanud teisiti teha. Rohkem kontrollida? V\u00e4hem usaldada? Ma ei elanud enam. Ma eksisteerisin. Ma lukustasin ennast, oma s\u00fcdame ja maailma uskumusega, et k\u00f5ik mida ma kontrollin ei saa mulle ebameeldivusi tuua v\u00f5i haiget teha.\u00a0 \u201eSa pead elu usaldama nii palju, et sa ei karda haiget saada,\u201c \u00fctles mulle Gerli \u00fchel meie \u00f5htusel vestlusel ja see tundus mulle v\u00f5imatu. Kuidas ma ei kontrolli? Mis k\u00f5ik veel juhtuda v\u00f5ib, kui ma ei kontrolli enam midagi ja lihtsalt usaldan elu? See tundus vastuv\u00f5etamatu. K\u00e4ttesaamatu.  Minu uskumused olid minus s\u00fcgavalt juurdunud. Meil kulus mitu pikka seanssi ja praktikaid, enne kui hakkasin tasapisi aru saama sellest, mida Gerli mulle tegelikult n\u00e4idata tahtis. Me ei alustanud kontrollivajaduse murdmisest ega lahtilaskmisest. Vastupidi. Me alustasime sellest, kuhu ma oma t\u00e4helepanu ja energia suunan. Gerli \u00f5petas mulle praktikate k\u00e4igus, et sinna kuhu liigub m\u00f5te, liigub ka energia. Sealt algas muutus. Taipamisest v\u00f5i \u00f5igemini k\u00fcsimusest: \u201eMillele ma tahan oma v\u00e4\u00e4rtuslikku energiat anda? Kas minevik, hirm ja kontroll on t\u00f5esti v\u00e4\u00e4rt seda, et kogu minu energia on pidevalt kinni milleski, mis ei lase mul p\u00e4riselt elada? Ta ei \u00f6elnud mulle lihtsalt: \u201eLase lahti,\u201c Ta suunas mind m\u00e4rkama, millest ma tegelikult kramplikult kinni hoian. Kuidas see m\u00f5jutab minu elu, minu valikuid ja suhteid. Millised piirangud ma endale sellega loon, millisesse rolli end surun ja kelle ellu end (tagasi) pressida tahan. Ja ma hakkasin saama aru k\u00f5igest sellest, millest ma varem ei saanud. Ma hakkasin m\u00e4rkama ja tundma erinevust elades siin ja praegu ja elust minevikus. Ma \u00f5ppisin t\u00e4nu Gerlile m\u00e4rkama endas energeetilist muutus vastavalt sellele kus kohas ma parasjagu oma m\u00f5tetega olin. Kas olin siin v\u00f5i kolasin kuskil minevikus.  \u00dcks k\u00f5ige v\u00f5imsamaid praktikaid oli siis, kus katkestasime energeetilise seotuse minevikus koos oldud inimestega. On kirjeldamatu tunne, kui Gerli juhendatud praktika k\u00e4igus hakkasin tundma kuidas kogu energia ja v\u00e4gi, mis ma aastate v\u00e4ltel laiali olin jaotanud, hakkas minusse tagasi tulema. Ma puhkesin nutma, kui taipasin kui v\u00f5imas ja ilus minu energia on. Mis tunne oli seda m\u00e4rgata ja kogeda. Kui v\u00e4ikseks muutus k\u00f5ik see, kuhu enne enda energiat valimatult andnud olin \u2013 lootuses omada kontrolli, saada armastust v\u00f5i hoida kinni millestki, mis polegi minu jaoks. Ma kasvasin suureks. Avardusin sisemiselt selle sama praktika k\u00e4igus. Minu selgus kasvas. Minu sisemine kindlus muutus tugevamaks. Gerli juhendatud energiat\u00f6\u00f6 muutis mind vastupidavaks, kindlameelseks ja \u00fcmbritsev ei m\u00f5jutanud mind enam endisel viisil. Alles siis sain aru, et mul polegi enam vajadust k\u00f5ike kontrollida.  K\u00f5ik, mida ma vajasin oli mul koguaeg olemas aga ma otsisin seda\u00a0miskit alati v\u00e4ljast. Teistest inimestest. Gerli t\u00f5i selle n\u00e4htavalt. Tegelikkuses ma tardusin ja olin v\u00f5ib-olla isegi pahane, sest ma m\u00f5istin, kui palju aastaid ma olin mitte\u00a0n\u00e4inud. Mitte olnud teadlik sellest, et k\u00f5ik algab minust endast. Otsusest. Energiast. Teadlikkusest.\u00a0 Selle k\u00f5ige m\u00f5istmine ei t\u00e4hendanud seda, et ma j\u00e4rgmisel hommikul uue inimene \u00e4rkasin. Kuigi, ma ei valeta, kui \u00fctlen, et tunne minu sees oli peale igat seanssi teine. Vaiksem. Kas vaiksem on \u00f5ige s\u00f5na? \u00c4kki on. M\u00f5tlen just seda, et mu karjuv meel oli vaigistunud. Ma sain  rahmeldamise asemel vaadelda. Tormamise asemel peatuda ja hetkeks kulmu kortsuda, et .. Kodus oma mullis olla, oli t\u00e4itsa m\u00f5nus. P\u00e4ris t\u00f6\u00f6 aga algas alles siis, kui pidin neid teadmisi, mis saanud olin, kasutama oma igap\u00e4evaelus. Hetkedes, kus vana mina tahtis kontrollida, reageerida, kinni hoida v\u00f5i j\u00e4lle kellegi teise sisse vaadata ja m\u00f5elda: mis kurat seal toimub? Kui ma peaks praegu \u00fche n\u00e4ite tooma siis on mul seda v\u00e4ga keeruline v\u00e4lja valida. Kui lugesid minu eelmist lugu, siis m\u00e4letad ehk ka minu \u201elasteaia m\u00e4ngimise\u201c eksamit. T\u00e4na saangi aru, et just sellistes olukordades hakkaski kogu meie tehtud t\u00f6\u00f6 p\u00e4riselt n\u00e4htavaks tulems. Seal, kus keegi vajutas t\u00e4pselt \u00f5igele nupule ja vana mina oleks hetkega lahingusse l\u00e4inud.  Muutus ei toimunud \u00fche suure eksami v\u00f5i olukorraga. See toimus v\u00e4ikestes igap\u00e4evastes hetkedes. Hakkasin m\u00e4rkama ja eristama, kuidas ma reageerin n\u00fc\u00fcd ja kuidas ma oleks varasemalt seda teinud. Reakstsiooni ja reageerimise vahele tekkis vaba ruum. Ruum, kus sai peatuda ja hingata, vaadelda ja otsustada millele anda oma energiat ja kas \u00fcldse.\u00a0 Mida rohkem ma enne reageerimist peatusin, seda rohkem hakkasin ma iseennast kuulama. Mitte oma hirmu. Mitte vana mustrit, kuigi sinna tagasi kolistamine oleks olnud \u00fcks k\u00f5ige lihtsamaid ja samas \u00f5nnetumaid viise. Mitte, et ma seda ei teinud \u2013 ikka tegin. Gerli vastas sellele alati leebelt: \u201e Sa ei kuulanud ennast, vaid langesid vanasse mustrisse, aga j\u00e4rgmine kord saad teha paremini.\u201c Nii ma \u00f5ppisingi olukordi \u00fcmber hindama l\u00e4bi enda reaktsioonide. Ei \u00f5ppinud usaldama teisi, nagu ma ennist kirjutasin, vaid \u00f5ppisin usaldama ennast. Mida rohkem ma ennast kuulasin, seda v\u00e4hem oli mul vaja kontrollida k\u00f5ike seda, mis toimus minust v\u00e4ljaspool. Usaldus, mis oli tundunud mulle k\u00e4ttesaamatu, hakkas tekkima pausides, kus mul tekkis aeg ja ruum vaadelda.  Sealt algas rahunemine, tasakaal, vaikus ja oskus vaadelda. P\u00f6\u00f6rdepunkt k\u00f5igele eelnevale.  Kas ma olen t\u00e4na t\u00e4iesti teine inimene? Jah ja samas ei. Minus on endiselt olemas see Naine, kes oskab kontrollida, \u00e4rritunult vastata, m\u00f5tlematult reageerida ja \u00fcle m\u00f5elda. Ma kutsun teda Greteks. Aga selle erinevusega, et ma ei halvusta teda. Vastupidi – ma m\u00e4rkan teda, hoian teda ja ma armastan teda rohkem kui iial enne, sellisena nagu ta on. Kiara on teadlikum. Annab ruumi ja aega vaadelda. On tasakaalukam. Uuesti s\u00fcndinu. Samade silmade, aga uue vaatega. Ta k\u00f5nnib Gretega k\u00e4sik\u00e4es, vahel teda korrale kutsudes ja juhtides sinna, kus meil m\u00f5lemal on koos hea olla.\u00a0 Grete ei kadunud Kiara s\u00fcndides kuhugi. Kiara s\u00fcndis k\u00f5igest sellest, mida Grete pidi l\u00e4bi elama. Kiara on t\u00f5estus, et vabana on v\u00f5imalik elada. Elada nii, et kontroll ei juhi. Usaldus on uus DNA ja teadlikkus on peatee mida m\u00f6\u00f6da liikuda.  Muutused v\u00f5ivad olla vaid on \u00fche otsuse taga. Grete otsus oli Gerliga teekonnale minna ja see oli \u00fcks julgemaid, mida ma elus teinud olen.  Kes on Blue x Gerli? Jah, minu loos on ta sisekosmose disainer aga minu elus on veel tuhat s\u00f5na ja m\u00f5tet, mida tahaksin temast edasi anda. Taevat\u00e4ht. Seda s\u00f5na \u201etaevat\u00e4ht\u201c kirjutades tekkis mul m\u00f5te, et v\u00f5ib-olla just Gerli t\u00f5ttu imetlen ma \u00f6\u00f6siti aknast t\u00e4hti juba ammu hoopis teise tundega. Taevat\u00e4hed on andnud mulle alati lootust ja inspiratsiooni, nii nagu tema on seda teinud. Valgus. P\u00f6\u00f6rdepunkt \u2013 uue ja vana eristaja. Minu sisemaailma sisekujundaja. Sulle juba tuttav termin, laternaga Naine, kes ei \u00fctle kuhu minna, vaid n\u00e4itab piisavalt valgust, et \u00f5piksid ise n\u00e4gema.  Gerlist saad rohkem kuulata Ajuloputus podcastis: Ajuloputus #32 – N\u00f5idade p\u00f5letamine ja rapsi\u00f5li-mehed ja Ajuloputus #59 – Kuidas end praegu aidata Instagram: _Blue369_  ja gerliterasmaaolle  Ahjaa, kas m\u00e4letad mu sinist m\u00e4rkmikku ehk t\u00f6\u00f6riistakasti? Ma ei valeta, kui \u00fctlen, et seal on sadu Gerlilt saadud m\u00f5tteid, mida ma sinuga veel oma lemmik kuudel jagada tahan, kui kuldne s\u00fcgis on taas kohal, k\u00fc\u00fcnlad p\u00f5levad ja ma oma maagilisse maailma sisenen. Aga praegu valin ma \u00fche m\u00f5tte, lihtsalt siia l\u00f5ppu, sulle m\u00f5tteaineks:  \u201e.. saadki end \u00fcletada. Elus nii peabki \u2013 tegema asju, mis natuke hirmsad. Siis on areng suurim.\u201c <\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[],"class_list":["post-1259","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-motted"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1259","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1259"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1259\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1261,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1259\/revisions\/1261"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1259"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1259"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/greteblogi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1259"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}